EESTI SOTSIAALDEMOKRAATLIKU TÖÖPARTEI infoleht

SOTSIAALNE DEMOKRAATIA

Loe läbi, anna edasi!
Õiglus ja turvalisus!

Number 1 (6) (veebruar 2001)

AVALDAME KÄESOLEVAS INFOLEHES KOKKUVÕTLIKULT 9. DETSEMBRIL TALLINNAS TOIMUNUD ESDTP IX KONGRESSI MATERJALID

Sõnavõttudega esinesid: Tiit Toomsalu, ESDTP esimees, Aruande tekst
Viktor Andrejev, Eesti Ühinenud Rahvapartei esimees,
Nikolai Maspanov, Vene Erakonna Eesti esimees,
Jaan Laas, Eesti Demokraatliku Partei esimees,
Aldo Vinkel, Eesti Kristliku Rahvapartei esimees,
Ralf Sund Soome Vasakliidust,
L. Barkans Läti Sotsiaaldemokraatlikust Tööparteist,
L. Torn Eesti Rahvaliidust,
O. G. Finkenstein Saksamaalt Schleswig-Holsteini liidumaalt

Herbert Vainu Tööpartei Tallinna organisatsioonist
ÜRO materjalides majanduse ja vaesuse kohta nimetatakse Eesti vaesuse protsendiks 38. See on halvem kui enamuses Euroopa riikides.
Eesti on sarnaselt Poolaga valinud äärmusliku neoliberalistliku tee. Küsimus on selles, kas tee, mille on valinud Mart Laar koos oma kaaslastega, on see kõige õnnelikum, õiglasem ja kriisivaba ühiskond.
Ilmselt on vaja arvestada ka teisi aspekte, sealhulgas globaalprobleeme. Need on aga kogu maailmas teravnenud. Loodusvarad ammenduvad, räägitakse, et saja aasta pärast hakkame ka õhu eest maksma. Kas ei oleks juba praegu vaja üle minna säästlikumale elulaadile koos uusima tehnika arendamisega?
Tänapäeva maailmas ei ole inimpotentsiaali rakendatud näiteks väljaspool tööaega, s.t. intellektuaalset programmi ei ole optimaalselt lahendatud.
Meie partei võiks teha ettepaneku arutada läbi plaan eksperimendi läbiviimiseks: roheline elulaad pluss kõrgtehnoloogia. Mul on selle kohta 8 punkti. Miks selline maa ei võiks olla Eesti?
Me võiks teha midagi originaalset. Saja aasta pärast gaasimaskides võib-olla loetakse, et selline ettepanek tehti.

Lembit Miil Tööpartei Pärnu organisatsioonist
Kümmekond aastat on meie partei nagu vegeteerinud. Rõõmustab, et sellest aastast on tegevus aktiviseerunud.
Sotsiaaldemokraadid on võimul paljudes Euroopa riikides. See on ka eesmärgiks meile.
Euroopa Liitu ja NATOsse saame astuda ainult pärast vastavat rahvahääletust. Soovitan mitte kulutada selleks praegu vahendeid.
Arusaamatu on mõiste "keskmine palk". Tundub, et riigiaparaat on üleliia suur, liig kõrge on ka paljude ametnike palk. Väikeettevõtted peavad saama au sisse, sest nad annavad tööd endale ja lähedastele.
Meie eesmärgiks peaks olema kõigile selgeks teha, et riigi valitsemine toimub parlamendi kaudu. On tähtis, et kõik läheks valima. Praegu ei tee seda ligi kaks kolmandikku. Meil pole ju midagi Eesti Vabariigi vastu. Me peame saama võimule valimiste abil.
Meie tegevus Pärnus on aktiviseerunud, eriti aktiivsed on uued liikmed.
Kahe aasta pärast tahame saavutada linna volikogu valimistel enamuse. Teeme koostööd nendega, kes täidavad lubadusi.

Nikolai Kulikov Tööpartei Narva organisatsioonist
Sotsiaaldemokraatia on hakanud Euroopas laialt levima. Juba ammu on selleks sotsiaalne baas Põhja-Euroopas. Ka meie võime soovitada ühiskonnale uusi ideid, kuid mul ei ole täit kindlust, et need ideed realiseeruvad, sest nad ei ole sageli konkreetsed ja järjekindlad.
Narvas on probleemiks tööpuudus ja noorte tahtmatus õppida. Sellel pinnal tekivad ka uued probleemid. Nendega peab tegelema kogu ühiskond. Riigieelarves aga selleks vahendeid ei ole. Narva on linn, kus AIDSiepideemia on enim laienenud, see võib laieneda ka mujal. Samuti laieneb narkootikumide kasutamine. Need on probleemid, millega riiklik poliitika peaks aktiivsemalt tegelema. Loodan, et meie partei, omades tribüüni riigikogus, suudab kaasa aidata olukorra paranemisele.

Aleksander Soome Tööpartei Läänemaa organisatsioonist
Kas kümme aastat tagasi lagunes NSVL ise või lagundati kapitalistide poolt? Selle lahendab ajalugu. Üks on aga kindel, et enne olid mitmed probleemid paremini lahendatud kui praegu. On selge, et nn. üldriiklik omand ei sobi. Ühe kapitalimaa ideoloog ütles mulle hiljuti, et sotsialismi ei tule kunagi, sest kapitalism hävitab inimkonna ning me pöördume tagasi ürgkogukonda.
Sellepärast on tore, et me oleme praegu ainsad, kes räägivad uuest ajaloolisest formatsioonist. Meil on vaja minna õigusriigist õiglusriiki, lõpetada sundüürnike represseerimine. Ei ole normaalne, et oleme põllumehed ilma jätnud tööst ning sõltume paljus välistoiduainetest, ega ka see, et pangad, hotellid, infrastruktuur jne. on väliskapitali kontrolli all.
Inimene, kes tahab töötada, peab saama töötada. Kes ei taha, tuleb sundida töötama, luua töökohti. Ühiskond tuleks demilitariseerida, relvad likvideerida. Maksumaksjatel peaks olema suuremad õigused suunata rahalisi vahendeid, otsustada. Tuleb korraldada ka maakondades nn. ümarlauanõupidamisi.
Meil tuleb minna aktiivsemalt rahva sekka.

Malle Salupere Tööpartei Tartu organisatsioonist
Seni, kuni me ei teadvusta enda hädasid, me ei saavuta ka midagi. Peame selgeks tegema oma asukoha.
Alati ei tasu uskuda Euroopat. Euroopa usub, et meil on 38% vaeseid. Neid on tegelikult 90%. Meie keskmine palk on tegelikult pool elatusmiinimumist, s.t. normaalsest heaolust.
Inimesed on jäetud omapead. Ei ole võimalust isegi suhelda, transport on niivõrd kallis. Omapead jäetud inimesed aga põhjustavad sageli õigusetust, agressiivsust. Nad võivad sattuda meelemürkide mõju alla, jääda AIDSi. Seda võib võrrelda Eesti põldudega, mis on jäänud harimata ning kus kasvab vaid umbrohi.
Kuhu me siis nii jõuame, kui pooled inimesed on meelemürkide mõju all, varastavad, kannavad karistusi ja teine pool siis valvab neid? Kuhu me sellise rahvaga läheme?
Euroliidus ei tulda ilmselt selle pealegi, et kolmveerand Eesti lastest nälgib, ei ela inimväärsetes tingimustes. Eelarves tuleb ette näha rohkem vahendeid sotsiaalseteks vajadusteks, eeskätt lastele, mitte ainult mõelda eurovanglatele.

Guido Siilak Tööpartei Valgamaa organisatsioonist
Ei saa kauem vaikides kanda koormat. Me süüdistame kommuniste, aga omal ajal olid just nemad kõige haritum, kindlameelsem, kogenum osa rahvast. Kommunistid ja fas^istid olid üldiselt teoinimesed. Kas alati õiges suunas, see on ise küsimus.
Mitte need küsimused ei peaks meid ärritama, vaid see, et nüüd oleme omamas liidripositsiooni tuberkuloosi osas ja samas suletakse Taheva lastesanatoorium.
Öeldakse, et kui tahetakse hävitada rahvust, siis hävitatakse põllumajandus. Millal me hakkame vastu sellele totalitaarsele survele? Ka riigikogu liikmete töötasu peaks sõltuma nende tööpanusest. Nad peaks olema siiski rahva esindajad tõelises mõttes. Kõik müüakse praegu maha. Miks? Relvastatud okupatsioon ükskord lõpeb, aga maa ja vara mahamüümise järel ei ole enam ka riiki.
Hoiame ühte, vaatamata rahvusele. Öeldakse, et halb mees jätab ka hea naabri maha. Hea mees võtab alati kaasa oma aatevennad ja toetab neid. Olgem siis head mehed.

Malve-Aili Loide Tööpartei Viljandimaa organisatsioonist
Ei saa nõustuda sellega, et kapital voolab vabariigist välja. Euroliidu nõudeid ei saa lausa kohe kehtestada. Isegi moosi ei tohi näiteks nende nõuete järgi lasteaias keeta. Kas sellist liitu on meil üldse vaja?
Meie ülesanne on inimestele olla mõistetavad. Nad on praegu surutud nurka, ei lähe isegi valima. Me ei tohiks kasutada ka näiteks loosunglikke väljendeid nagu "ei vaesusele". Vaesus jääb alatiseks, aga peame selgitama, mida me mõistame vaesuse all. Või kasutades sõna "sotsialism" peame lahti mõtestama, mida me selle all mõistame.
Lihtsaid lahendusi ei ole. Ei saa ju nii, et üks osa inimestest sööb kartulikoori, teine osa saab aga kaugelt üle 5000 krooni palka. Võrdsust muidugi ei tule, aga suurt sotsiaalset ebavõrdsust ka olla ei tohiks.

Elmu Sadulsepp Tööpartei Pärnumaa organisatsioonist
Eestimaa on jõudnud piirini, mis on paljudele majanduslikult raske.
Ei saada aru sotsialismi mõistest. See on vaja lahti mõtestada ja selgitada rahvale erinevusi võrreldes eelmise sotsialismiga. Sama kehtib mitme teise küsimuse osas. Kui oleme Euroliidu vastu, siis on seda põhjalikult vaja selgitada, eriti noortele. Rohkem peame püüdma ka ajakirjanduses meie seisukohti selgitada.

Maido Paalo Tööpartei Ida-Virumaa organisatsioonist
Olen viienda põlvkonna peremees, kuid seni pole peremeheks saanud. Madalad kokkuostuhinnad ei luba selleks saada. Leiva kilo peaks maksma praeguste vilja kokkuostuhindade tõttu tunduvalt vähem. Põllimeeste huve ei kaitse keegi. Mõlemad põllumeeste liidud kaklevad.
On vaja konkretiseerida ka meie põllumajanduspoliitikat. Meie ei tohi Euroopa Liidu poole roomata, vaid peame astuma sinnapoole püstipäi koos oma nõuetega. Maainimene vajab kaitset. Riigil on halvad valitsejad, peame mõtlema, kuidas neist lahti saada.

Harri Nelk Tööpartei Tallinna organisatsiooni Mustamäe piirkonnast
On arusaamatu, milleks meile Euroopa Liit. See liit moodustati kolme Euroopa suurriigi poolt. Kõik need suurriigid on Eestit tahtnud vallutada. Nüüd tehakse maailmasõda teistelt positsioonidelt. Me ise kutsume ennast vallutama. Kõik allutatakse Euroliidu nõuetele: piima vastuvõtupunktid, kauplused jne. Sellepärast on õige meie dokumentides kirjutatu: ootame, vaatame, ärgem kiirustagem.

Heiki Soop Tööpartei Tartu organisatsioonist
Tartus on viimase kuu jooksul astunud tööparteisse üle 30 liikme. Põhiküsimuseks on ja jääb, kuidas olukorda parandada. Meile on aga arusaamatu, mig
Meile on aga arusaamatu, mida tähendab nimes "Tööpartei". Ei ole ju rohelist tööparteid, on roheline partei. Kas see nimi oli nn. kodanlikul ajal? Kas ta tähendab ainult töölisi, välistades teisi? Või tähendab ta töötajaid, kellel on kindel sissetulek, välistades siis pensionäre?
Ma arvan, et rahvas teab, mis on sotsiaaldemokraatia. Ei ole ka Keskerakonna tööparteid. On mõte ühendada kõik vasakjõud. Meie ei tohi olla vaid survegrupp, vaid ühendame ka teised, et saada parlamendis vähemalt 10-15 häält.

Aleksander Kiivit Tööpartei Tallinna organisatsiooni Haabersti piirkonnast
Arvan, et meil on oluline vastu võtta viis prioriteeti:
- Eesti inimestele tagada elatustaseme tõus,
- Luua Eesti Vabariigis oma rahvuslik tööstus ja iseseisev põllumajandus,
- Kindlustada tasuta haruidus ja tervishoid,
- Anda inimestele materiaalne kindlustunne,
- Kindlustada kõik tööga.
Vaja on saavutada olukord, et uusrikkad deklareeriks oma tulud ja tooks oma raha välisriikidest tagasi.
2001. aastal on vaja kontrollida erastatud objektide, maa ja põhivahendite seaduslikkust ning tulemustest informeerida valijaid.
Teen ettepaneku anda partei juhtkonna tegevusele hinnang "rahuldav".

Vaino Väljas, Tööpartei endine esimees.
Hea meel on näha, et koos mõtlema on täna tulnud nii palju inimesi. See näitab meie autoriteedi, ka meie identiteedi tõusu nii oma maal kui ka raja taga.
Tänasel kongressil toimub omalaadne dokumentide sotsiaalne lugemine. Tööpartei õpetab lugema dokumente, mida levitatakse. Võtame näiteks inimarengu dokumendi. Kongress ütleb välja, mida tänane võimuladvik tegema peab.
Ma usun, et meie dokumendid on vastuvõetavad. Seal ei ole mitte ainult vihjed, vaid on näidatud konstruktiivne tee, kuidas küsimusi lahendada. Oleme ainus partei, mis tõstab üles küsimuse, et peab olema riiklik kokkuhoiupoliitika. Ja mitte nii, et hoiame vaeste arvelt kokku ja anname teistele juurde.
Täna võime kanda plusspoolele selle, et oleme esindatud parlamendis, et meie maine on uuenenud, sotsiaalne kandepind kasvanud. Kadumas on võõrastus nii-öelda endiste kommunistide suhtes.
Küllap anname täna positiivse hinnangu keskjuhatuse tööle. Töö ei ole olnud kerge, sest vahendeid ei ole, kuid edaspidiseks on olemas varu. Rahvusvahelises ulatuses on Tööpartei ajalooline osa kõrge, üsnagi tuntav. Seda näitavad kasvõi kümmekond viimase aja kirjatööd välismaises pressis, mida Eesti üldsus ei tea. Soomes on toimunud näiteks 3 suurt konverentsi, kus on käsitletud Eesti lähiminevikku ja seda tunduvalt paremini kui meil, Eestis. Ka rahvusvahelises sotsiaaldemokraatlikus liikumises on meil küllalt palju toetajaid.
Raske on küll olnud, kuid oleme jäänud iseendaks.
8-aastase poisikesena võttis isa mind kaasa merele, et teha minust meremees. Kuid ei tulnud midagi välja, sest jäin raskelt merehaigeks. Isa ütles siis: "Ei ole see asi nii hull mitte põrmugi, mees jääb ikka meheks".
Seda võib võrrelda praeguse ühiskonnaga. Ükskõik kui raske meil on olnud, oleme jäänud truuks oma ideaalidele ja see on kõige tähtsam.

Tervitustelegrammid ja -kirjad olid tulnud Leedu Demokraatlikult Tööparteilt, Eesti Iseseisvusparteilt, Rootsi Vasakparteilt, Küprose Vasakfoorum AKEList, Austria Kommunistlikult Parteilt, Eesti Metsatöötajate Ametiühingute Liidult ning Eesti Toiduainete ja Metsatöötajate Ametiühingute Keskliidult.

Tööpartei IX kongressil vastuvõetud dokumendid

Tööpartei IX kongressi deklaratsioon sotsiaaldemokraatlikust ja sotsialistlikust poliitikast Eestis

Tööpartei IX kongressi resolutsioon suhetest Sotsialistliku Internatsionaaliga

Tööpartei IX kongressi avaldus põhiseadusliku reformi vajadusest Eestis

Tööpartei IX kongressi otsus ESDTP poliitilise programmi uuendamisest

Tööpartei IX kongressi otsus välis- ja julgeolekupoliitilistest põhiseisukohtadest

Tööpartei IX kongressi resolutsioon poliitilisest koostööst parlamendiväliste opositsioonierakondadega

Nizza tippkohtumine peegeldas tõetruult Euroopa Liidu sisearengut
Eesti Erakondade Konsultatiivse Ümarlaua ühisavaldus

ESDTP esimehe Tiit Toomsalu sõnavõtt riigikogu vabas mikrofonis 18. detsembril.

Tänan, härra juhataja, austatud saali jäänud kolleegid! Lugupeetav saalist lahkunud peaminister! Väga kallid valgamaalased! Lubage mul sellest kõnetoolist tänada ligi 300 eakat valgamaalast, kes võtsid vaevaks tulla kohtuma minuga ja Eesti Pensionäride Liidu esimehe Harri Kärtneriga läinud laupäeval Valga linnas. Nad palusid saata tervitused ka teile, austatud kolleegid, ja kutsusid teid mõistusele.

6. detsembril käesoleval aastal kogunes Toompeale Eesti Pensionäride Liidu, Eesti Pensionäride Ühenduse ja Eesti Rahvaliidu kutsel miitingule ligi 5000 pensionäri, nõudes Vabariigi Valitsuselt ühtainsat ja väga lihtsat inimlikku hüve, õigust inimväärsele elule, elatusrahadeks mõeldud vahendite suurendamist 2001. aasta riigieelarves ulatuses ja suurusjärgus, mis võimaldaks inimlikku äraelamist.

Ka Valgamaal korjati sotsiaaldemokraatliku tööpartei ettevõttel ligi 1900 allkirja Toompeale sõitnute nõudmise toetuseks. Valgamaa pensionärid olid mõttes ja tegudes koos nende tuhandetega, kel jagus võimalust ise kohale tulla. Hetkel, kui kõlasid miitingu lõpuakordid ja oma igapäevast tööd alustas Riigikogu täiskogu, edastasid sotsiaaldemokraatliku tööpartei parlamendiesindajad, kaasautoriks 1871 valgamaalast, kirjaliku arupärimise härra peaministrile.

Selles küsitakse, kas ja millal teeb valitsuskabinet ettepaneku 2001. aasta riigieelarve seaduse eelnõu täiendamiseks, tagamaks rahvapensioni kasvu. Millal muutuvad valitsuskabinetile esmatähtsaks ligi kolmandiku elanikkonna eksistentsiaalsed elumured? Millises ulatuses peavad valitsuskabinetti kuuluvad Isamaaliit, Reformierakond ja Mõõdukad võimalikuks rahvapensionide tõstmist 2001. aastal ja millal hakatakse teostama perioodilise elatusrahade indekseerimise ideed?

Usun, et härra peaminister mõtleb tõsiselt oma vastuse üle, sest see jõuab kõigi nende 1871 valgamaalase, arupärimise kaasautorini. Jääb üle oodata vaid seda, kas härra peaminister ning isamaalastest, reformistidest ja mõõdukatest koosnev võimuliit tulevad mõistusele.

Austatud kolleegid! Valgas küsiti minult, kas tõesti pole riigis raha pensionide tõstmiseks? Vastasin, et raha on küll, puudub vaid poliitiline tahe selle suunamiseks siseriikliku eelistusena pensionide tõstmiseks.

Kust tuleks seda raha võtta? Esiteks Saksa pankadest, kus ootab oma järge ligi 3 miljardit krooni stabilisatsioonifondi raha, mida saab reglemendi kohaselt kasutada sotsiaalse kriisi leevendamiseks. Kas sotsiaalne kriis Eestis on saabunud? Vastan valgamaalaste nimel: jah, on.

Raha saab ka riigikaitse kulutuste kärpimisest, loobumisest ametnike premeerimise tulemusjuhtimise miljonite arvelt. Taastades ettevõtluse tulumaksu, saab riigikassasse tuua uuesti üle 1,5 miljardi vajaliku krooni.

Austatud kolleegid, 91-aastane vanamemm Valgas, kelle jalad ei kandnud teda enam sedavõrd, et tulla kohtumispaika, saatis meile kõigile minu kaudu kirja, mis loeti ette Valga kohtumisel. Selles küsitakse: Riigikogulased on seni üksmeelselt ja kõige paremini tegutsenud vaid oma palga ja pensioni tõstmisega. Miks on riigikogulase pension meie omast kümme korda suurem? Kas nad söövad meist rohkem? Miks, miks ja veelkord miks.

Kui Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei pöördus südasuvel Vabariigi Presidendi poole läkitusega sotsiaalsest kriisist ja vaesuse ületamise teedest Eestis, vastas härra president tööparteile, et ta ootab riigikogult 2001. aasta eelarvet, mida ta võiks hea meele ja rahuliku südamega välja kuulutada, uskudes, et sellest jagub ka vaesuse leevendamiseks sadadele tuhandetele eestimaalastele. Nüüd on aeg küsida, kas 2001. aasta riigieelarve, mille me siin saalis ülehomme võib-olla vastu võtame, vastab eesti rahva, tuhandete pensionäride ja lasterikaste perede ning töötute ootustele ja lootustele? Arvan, et ei vasta, sest toimetuleku summat kärbiti võrreldes lõppeva aastaga veel ligi 70 miljonit ja pensionide tõstmisele pole mõeldudki. See 500 krooni, mis paljudele inimestele kätte jääb, võimaldab toidukorvi leivasisaldusega vaid Leningradi blokaadi ajal kehtinud normides.

Ja lõpuks, head kolleegid, täna on meil siin viimane võimalus pöörduda näoga rahva poole. Kuulakem siis ka Valga eakate inimeste sõnumeid! Üks neist nimetas toimivat võimu klikivõimuks. Kas ei tule tuttav ette? Esimese Eesti Vabariigi ajal kasutatud sõna. Kas ajalugu kordub või suudame ülehomme targemad olla?

Igatahes usun, et kui isamaalased, mõõdukad ja reformistid ei suuda aru saada oma rahvast, siis eelseisvad valimised saavad ka luigelauluks nende klikivalitsusele. Siin on, mida kaaluda. Tänan teid kõiki tähelepanu eest!

ESDTP Kontrolltoimkonna tegevusest esitas IX kongressil aruande toimkonna esimees Heiki Sillari.

Toimkond kontrollis partei finantstegevust 1. jaanuarist 31. oktoobrini 2000 kahel korral ning leidis, et finantsdistsipliinist on põhiliselt kinni peetud. Puudusi esineb aga liikmemaksude kogumisel mitmes linnas ja maakonnas.

Toimkonnale laekus 3 avaldust.

Nii taotles näiteks Narvas grupp partei liikmeid omette fraktsiooni "Uus kurss" moodustamist. Kohapealse kontrolli tulemusena soovitati Narvas moodustada kolm organisatsiooni ("Uus kurss", noorte ja pensionäride organisatsioonid). Seda on ka tehtud. Ühtlasi anti soovitus maakondadele moodustada vajadusel elukohajärgseid piirkondlikke organisatsioone.

Komisjon märkis positiivsena, et viimastel kuudel on elavnenud oluliselt parteiorganisatsioonide tegevus kohtadel. Selle tulemusena on ka liikmete arv kasvamas. Nii võeti Tartus parteisse 33 ja Saaremaal 25 uut liiget.

PLÄRTS!

Kas idiootsus on elu normiks?

Isamaaliit on korduvalt väitnud, et Eesti peab arenema kui tervik ning regionaalsele arengule tuleb osutada erilist tähelepanu. Nüüd aga lõpetab valitsuskoalitsioon reisirongide liikluse Lõuna- ja Kagu-Eestis. Raha ei jätkuvat rongidele riigipoolseks toetuseks.

Huvitav! Huvitav! Aga samal ajal leidub raha küll kõrgete riigiametnike palkade tõstmiseks. Raha jätkus endisel luurekoordinaatoril Eerik-Niiles Krossil valitsuse krediitkaardiga (maksumaksja raha!) endale toidu, riiete, raamatute ja kuuldavasti isegi toiduainete ostmiseks.

Noh, mis sa kostad!

* * *

Et täita euronormid, tuleb lähiaastail sulgeda enamus maakauplusi, koolisööklaid, liha- ja piimatööstusettevõtteid.

Kaupluste ja sööklate laed, põrandad ja seinad peavad olema kergesti puhastatavad ja desinfitseeritavad. Heitvee äravoolusüsteemid peavad olema välja ehitatud, kätepesuks peab olema piisavalt kraanikausse jne. jne.

Loomulikult kord ja puhtus peavad olema, kuid korrastamiseks peab olema ka piisavalt aega ja raha. Seda aga millegipärast ei ole ega anta. Ja tekibki küsimus: kas meil on kiiret euroliitu?

* * *

Tallinna linnaisad arvavad, et katki pole midagi, kui üüri piirmäär vabaks lasta. See on ju lausa euroopalik! Äärmisel juhul aga tõsta 15 kroonini praeguse 8 asemel.

Täies elujõus töötavad inimesed võivad muidugi leida või ehitada endale sobiva eluaseme, vaatamata selle hinnale. Meil on aga ligi 10 protsenti töötuid. Paljud sundüürnikud on pensionärid või paljulapselised pered. Nad on pidanud võõras majas asuvat kodu enda omaks, hoidnud seda korras. On ju täiesti ebainimlik ajada nad tänavale, kuna nad ei suuda kõrget üüri maksta.

Koos üüri piirmäära tõstmisega tuleks linnaisadel ette valmistada ka abiraha andmise kord neile, kes ei suuda vabaturuüüri maksta.

* * *

Ravimite ja kütte hind tõusis, raudtee pannakse kinni, elekter läheb kallimaks, üür lastakse vabaks, trollid lahkuvad Tallinna tänavatelt, koolisööklad ja maakauplused pannakse kinni. Tallinna loomaaed ka kinni! Suur tänu linna- ja riigiisadele nende "kingituste" eest!

Valgamaalane Rein Ilves kirjutab:

Oli tööd ja oli leiba,
puudust polnud rahastki,
teist nii töökat maad poln'd leida,
me ei elan'd pahasti.

Puhuvad nüüd teised tuuled,
kasvab töötute armee,
kõikjal viletsust vaid kuuled,
rikkus kadund üleöö.

On ka neid, kel päike paistab
praegu üsna soojasti.
Seda ärimees nüüd haistab,
seda taipab suligi.