Esileht

Põhikiri
Programm
Kongressid
Valimised

Pressiteated
Materjalid
 Euroopa Liit ja ESDTP
Ajaleht

Keskjuhatus
Piirkonnad
Noortesektsioon Vasaknaised

Naljanurk :)

Aruanded
Liikmeks astumine Liikmemaks, annetused


Pусский
English

_______________________
 

Väliministeeriumi vastus ESDTP järelpärimisele Eesti Väliministeeriumi seisukohast Iraagi sõja küsimuses 31.01.2003

Tere,

Milline on Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei seisukoht Iraagi desarmeerimise küsimuses on täielikult Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei otsustada, välisministeerium ei soovi mitte mingil viisil ESDTPle seisukohta ette dikteerida, kuid välisministeerium palub ESDTPd seisukohtade esitamisel pöörata tähelepanu sellele, et Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei saab esineda ainult enda nimel.

Vabariigi Valitsus toetab ÜRO JN resolutsiooni 1441 ja leiab, et Iraak peab tingimusteta täitma enesele võetud rahvusvahelised kohustused.

Resolutsiooni 1441 vastuvõtmisega on rahvusvaheline üldsus saatnud Iraagile kindla sõnumi kavatsusest lraagi reziim desarmeerida, probleemi rahumeelne lahendus sõltub Iraagist.

Valitsus leiab, et ÜRO peab oma usutavuse säilitamiseks tagama Julgeolekunõukogu mistahes resolutsiooni täitmise, kasutades selleks vajadusel kõiki ÜRO Harta poolt pakutud võimalusi.

Lugupidamisega
Anneli Kimber
VMi pressitalitus

 

Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei on sõja vastu Iraagis

16. jaanuar 2003

ESDTP kinnitab koos kõikide teiste demokraatlike vasakjõududega maailmas oma vastumeelsust USA presidendi George W. Bushi tegevusele Lähis-Idas. Ajal, kui ÜRO relvainspektorid pole oma raportit veel valmis saanud, on USA valitsusel juba kindel plaan kukutada Saddam Hussein ning korraldada kogu piirkond ümber oma äranägemise järgi.

Juba rohkem kui kümme aastat on Iraagi rahvas pidanud kannatama ebaõiglase majandusembargo ja Saddam Husseini diktatuuri all, kuid sõda võib ainult teravdada olukorda terves Lähis-Idas ning suurendada Iraagi rahva kannatusi.

Terrorism ei ole ettearvatav tegevus ning vägivaldne rünnak muhameedliku maailma vastu võib seda vaid julgustada. Kogu Euroopa on mures mitte ainult Vahemeremaade, vaid ka enda tuleviku pärast.

Samuti võib karta, et Ariel Sharon ning Iisraeli ametivõimud kasutavad antud olukorda ära Palestiina riigi vastu.

Mis kannustab presidenti George W. Bushi sellisele tegevusele? USA tõelised põhjused on kõigile hästi teada ning neil pole midagi ühist desarmeerimise ega demokraatiaga. USA valitsus soovib oma kontrolli alla saada kogu piirkonda koos nafta ja strateegilise asukohaga kolme kontinendi kohtumispaigas.

Vasakpoliitilised jõud ei saa aktsepteerida, et üks riik, kui suur ka poleks tema majanduslik, sõjaline või poliitiline jõud, omaks ainuotsustamisõigust sõja ja rahu küsimuste üle, kui see võib ähvardada rahvusvahelist julgeolekut.

Maailm vajab demokraatiat, et tagada turvalisus just alanud XXI sajandil. "Ennetava sõja“ põhimõtete tunnustamine võib tähendada, et homses maailmas tähendab "halva“ ja "hea“ vaheline võitlus sõjaolukorda. Leppimine USA militaarpoliitikaga loob meile ülekohtuse ja barbaarse tulevikumaailma.

ESDTP pöördub tulevikule mõtlevate inimeste poole, ennetamaks USA sõda Iraagi vastu. Ka Ameerika enda rahva enamus ei poolda sellist militaarpoliitikat ning selliste inimeste hulk kasvab. Kas tõesti on eestlane nii meelitatud USA valitsuse naeratusest, et soovib oma tulevikku ohtu seada?!

Sel ajal, kui meie suurisilmi ootasime kutset NATOsse, toimusid mujal Euroopas meeleavaldused USA militaarpoliitika vastu. Näiteks korraldati märtsis Firenzes meeleavaldus, millest võttis osa üle miljoni inimese. 18. jaanuaril ning 15. veebruaril toimusid kõikjal Euroopa pealinnades demonstratsioonid sõja vastu. Kas ei võiks ka eestlased näidata mingil moel oma muret tuleviku pärast?

Sirje Kingsepp,
ESDTP välissuhete sekretär