Kodanikuühiskonna Arengu Kontseptsiooni arenguvõimalustest Ühiskondliku Leppe protsessis läbi Ühiskondliku Leppe Sihtasutuse

Kellele:
Eesti Vabariigi President
Ühiskondliku Leppe Sihtasutus

Viis Eesti parlamendivälist poliitilist erakonda, s.h. Eesti Demokraatlik Partei, Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei, Eesti Kristlik Rahvapartei, Eesti Iseseisvuspartei ja Vene Erakond Eestis käsitlesid 04.10.2003.a. aset leidnud ühisel konverentsil Eesti ühiskondliku leppega seonduvat, s.h. selle sidustatust Riigikogu poolt detsembris 2002.a. heaks kiidetud Eesti Kodanikuühiskonna Arengu Kontseptsiooniga.

Konverentsil osalejad märkisid, et Eesti Kodanikuühiskonna Arengu Kontseptsioon, seades raamid avaliku võimu ja kodanikuliikumise ühitamisele Eesti tulevikuarengute kindlustamisel, on heaks organisatoorseks aluseks ka Eesti Ühiskondliku Leppe kujundamisele ja toimimisele.

20.02.2003.a. Eesti Vabariigi Presidendi eestkostel allkirjastatud Eesti Ühiskondliku Kokkuleppe Memorandum sätestas ühena neljast prioriteetsest kokkulepete suunast “õigusriigi põhimõtteid järgiva riigi ja kodanikuühiskonna sidususe” loomise, mis oma olemuselt ongi Eesti Kodanikuühiskonna Arengu Kontseptsiooni sisu. Kahjuks on nimetatud eelistus kavandatava Ühiskondliku Leppe tekstis asendatud kitsalt Eesti Ühiskondliku Leppe Sihtasutuse ja avaliku võimu partnerlus- ja rahastussuhetega.

Viis parlamendivälist erakonda, kellest neli on Ühiskondliku Leppe Memorandumi osalised, usuvad, et Ühiskondliku Leppe protsessis osalevad mittetulundusühingute liidud oleksid huvitatud Leppe tekstis jõulisemalt ka kodanikuühiskonna arenguga seonduva käsitlemisest.

Oludes, kus Eesti avalikkuse õiglustunne on häiritud Riigikogus esindatud poliitiliste erakondade riigieelarvelise rahastuse eelseisvast kasvust 20 miljonilt kroonilt aastas 60 miljoni kroonini aastas, samas, kus Riigikogu ei ole astunud samme Eesti Kodanikuühiskonna Arengu Kontseptsiooniga endale võetud kohustuste täitmisel kodanikuliikumiste tugisüsteemide rahastamiseks avalikest eelarvetest, näevad viis poliitilist erakonda selleks võimalusi erakondade rahastuseks ette nähtud eelarveliste vahendite ümberjagamises nii, et loodaks tugifinantseerimine nii kõigile poliitilistele erakondadele kui ka üleriigilistele mittetulunduslikele liitudele.

Lisame Teile tutvumiseks viie erakonna poolt formuleeritud seaduseelnõu ja selle seletuskirja teksti, mis käsitleks Eesti kodanikuühiskonna tugisüsteemide rahastamist.

Palume sihtasutust käesolevat pöördumist ja sellele lisatud seaduseelnõu kavandit avalikustada nende erakondade ettepanekuna sihtasutuse veebilehel.

Erakonnad oleks Teile tänulikud käesoleva edastamiseks ka kõigile Ühiskondliku Leppe protsessis osalejaile individuaalsel alusel.

Peame mõeldavaks eelnõus sisalduvate põhimõtete kajastamist ka Ühiskondliku Leppe tekstis, usume, et see leiab toetust Ühiskondliku Leppe kujundamisel osalevate mittetulunduslike liitude poolt ja näeme Ühiskondliku Leppe Sihtasutuses küllaldaselt autoriteetset kodanikuliikumise keskust selleks, et pöörduda Riigikogu ja selle liiikmete poole seadusandliku initsiatiiviga lisatud seaduseelnõu kujul.

Tallinnas, oktoober 2003.a.

Eesti Demokraatliku Partei,
Eesti Kristliku Rahvapartei,
Eesti Iseseisvuspartei,
Vene Erakonna Eestis ja
Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei

Nimel ja volitusel

T. Toomsalu
ESDTP esimees
kontakttelefon 051 303 58