§ 1.Erakonnaseaduse ( RT I 1194,40,654; 1996, 37, 739; 42,811;1998,59,941; 1999,27,393;2002,21,117;29, 174)

§ 12⁶ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“Paragrahv 12⁶. Eraldised riigieelarvest
(1)Selleks ettenähtud korras riiklikku registrisse kantud erakonnal on õigus eraldistele riigieelarvest jooksva tegevuse ja Riigikogu ning kohalike volikogude valimiskampaanias osaluse rahastamiseks.
(2) Eraldise suurus jooksva tegevuse rahastamiseks ei ole väiksem püsikuludest riigi poolt kehtestatud aruandluse ja muude kohustuste täitmisel ja on võrdeline Riigikogu ja kohalike volikogude valimistel osalenute toetusprotsendiga vastavalt Riigikogu valimiste tulemusel ja üleriigilise keskmise tulemusel arvutatuna kohalike volikogude valimistel.
(3) Riigieelarvelised eraldised Riigikogu ja kohalike volikogude valimistel kehtestatakse toetussummana arvestatuna ühe kandidaadi kohta.
(4)Riigieelarveliste eraldiste suuruse arvutamise korra kehtestab Vabariigi Valimiskomisjon, konsulteerides erakondadega ja arvestades nende enamuse seisukohta.
(5)Erakondade ühinemisel eraldised liidetakse. Erakonna jagunemisel jaotatakse eraldis selliste jagunemisel tekkinud erakondade vahel, mille liikmeteks tunnistavad end jaguneva erakonna esindajad. Erakonna lõpetamisel lõpeb õigus eraldistele riigieelarvest peale registrikannet, kuid mitte hiljem kui kuue kuu möödumisest erakonna lõpetamise otsuse tegemisest erakonna poolt.
(6) Erakonnale eraldatavad summad kantakse erakonna arvele Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutuse kaudu, lähtudes Vabariigi Valimiskomisjoni poolt esitatud nimekirjast ja toetuse arvutamiseks kehtestatud eeskirjadest. Erakonna lõpetamisel lõpetatakse eraldiste väljamaks lõikes 5 toodud tähtaegadel.
(7) Riigikogu ja kohalike omavalitsuste volikogude valimiste toimumise aastal muudetakse riigieelarve eraldiste arvestamist valimistulemuste väljakuulutamisele järgnevast kuust.
(8) Erakonna jagunemisel muudetakse riigieelarve eraldiste arvestamist jagunemisele järgnevast kuust. Erakonna lõpetamisel muudetakse riigieelarve eraldiste arvestamist käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 sätestatud tähtajale järgnevast kuust arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2, 3 ja 5 nimetatud tingimusi.

§ 2.Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.



Seletuskiri

Erakonnaseaduse § 126 muutmise seadusele
Erakonnaseaduse § 126 kehtiv redaktsioon, mis sätestab riigieelarveliste toetuste andmise alused ja nende osutamise korra Riigikogus esindatud poliitilistele erakondadele on esile kutsunud kriitikat. Õiguskantsler EV põhiseadusliku institutsioonina on juhtinud tähelepanu vajadusele muuta viidatud sätte redaktsiooni selliselt, et oleks tagatud võrdse kohtlemise põhimõtte järgitus Eestis toimivate poliitiliste erakondade kohtlemisel.
Rida parlamendiväliseid poliitilisi erakondi (Eesti Kristlik Rahvapartei, Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei, Eesti Demokraatlik Partei, Eesti Iseseisvuspartei, Vene Erakond Eestis) oma ühises pöördumises Õiguskantsleri poole on taotlenud täna toimiva riigieelarveliste toetuste osutamise korra demokratiseerimist.
Riigikogu menetluses olev analoogset õigussuhet käsitlev seaduseelnõu erakondade poliitilise tegevuse rahastamise reformimiseks endiselt ei arvesta selleks ettenähtud korras registreeritud erakondade võrdse kohtlemise põhimõttega.
Käesolevas seletuskirjas loetletud poliitilised erakonnad on pöördunud Riigikogu liikmete poole taotlusega algatada parlamendiväliste erakondade poolt ühiselt välja töötatud
“Erakonnaseaduse paragrahvi 126 muutmise seaduse” menetlus. Sellele initsiatiivile kaasabi osutamiseks on minu poolt esitatud käesolev seaduseelnõu.

Seaduseelnõu eesmärk.

Seaduse eesmärgiks on muuta täna kehtivat riigieelarvelist poliitiliste erakondade toetussüsteemi selliselt, et selleks ette nähtud riigieelarvelisi vahendeid kasutataks kõigi selleks ette nähtud korras registreeritud erakondade jooksva tegevuse toetuseks, et oleks tagatud vajalikus ulatuses kõigile erakondadele riigi poolt seadusega pandud aruandluse- ja muude kohustuste täitmise rahastatus ja võrdse toetuse osutamine riigi poolt kõigile valimistel osalevatele erakondadele vastavate valimiskampaaniate rahastuseks.

Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs.

Võrreldes Erakonnaseaduse kehtiva redaktsiooniga on käesolevas eelnõus esitatud selle paragrahvi 126 lõigete 1-4 uus redaktsioon.
Lõike 1 uus redaktsioon näeb riigieelarvelise toetuse saamise võimaluse ette Riigikogus esindatud erakondade asemel kõigile selleks ettenähtud korras registreeritud erakondadele. Selle lõike tekstis on ära toodud ka riigieelarveliste toetussummade kasutuse sihteesmärk, milleks on “ jooksva tegevuse ja riigikogu ning kohalike omavalitsuste volikogude valimiskampaanias osaluse rahastamine”.
Lõike 2 uus redaktsioon sätestab “jooksva tegevuse“ rahastuseks ette nähtud vahendite alammäära ja kogutoetuse arvestuse korra. Selle kohaselt “ei ole toetus väiksem püsikuludest riigi poolt kehtestatud aruandluse ja muude kohustuste täitmisel” ja “toetus on võrdeline Riigikogu ja kohalike omavalitsuste volikogude valimistel saadud toetusprotsendiga.“
Lõike 3 uus redaktsioon sätestab, et riigieelarvelised toetussummad osaluseks Riigikogu või kohalike omavalitsuste volikogude valimistel kehtestatakse toetussummana arvestatuna ühe valimistel osaleva kandidaadi kohta.
Lõike 4 uue redaktsiooni kohaselt kehtestataks riigieelarveliste vahendite suuruse arvestuse kord Vabariigi Valimiskomisjoni poolt erakondadega konsulteerides ja nende enamuse seisukohta arvestavalt.

Täna kehtiva redaktsiooni lõige 2 on muutmata kujul esitatud uue redaktsiooni lõikena 5.

Täna kehtiva redaktsiooni lõige 3 on muudetud kujul esitatud uue redaktsiooni lõikena 6. Redaktsiooni on muudetud osas, mis käsitleb Vabariigi Valimiskomisjoni kompetentsi.

Täna kehtiva redaktsiooni lõige 4 on esitatud uue redaktsiooni lõikena 7. Redaktsiooni on täiendatud toetussummade ümberarvestuse täiendava alusega kohalike volikogude valimiste tulemuse näol.

Täna kehtiva redaktsiooni lõige 5 on esitatud tehniliste täpsustustega uue redaktsiooni lõikena 8.

Eelnõu terminoloogia.

Eelnõu toob uue mõistena sisse “püsikulude” mõiste riigi poolt kehtestatud aruandluse ja muude kohustuste täitmiseks. Teatavasti kehtiv erakonnaseadus näeb poliitilistele erakondadele erinevalt muudest mittetulundusühingutest ette igakvartaalse aruandluskohustuse laekunud tulude osas, selle erakonna veebileheküljel avaldamisega. Nimetatu eeldab püsikulusid, mis seonduvad spetsiifiliste raamatupidamislike- ja IT teenuste tellimisega. Seda arvestatult peetakse vajalikuks asjaajamise püsikulude miinimumtaseme fikseerimist ja kehtestamist.

Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele.

Eelnõu ei ole seotud EL õigusega, küll aga on selles sisalduvad põhimõtted sünkroonsed EL poliitilise demokraatia aluspõhimõtetega, samuti selle praktiliste väljunditega reas EL liikmesriikides.

Seaduse mõjud.

Seadus võimaldab poliitilisest tegevusest osavõttu läbi selle rahastuse võimaluste laienemise suuremale arvule erinevatele poliitilistele nägemustele. Samas välistab poliitilise võimu monopoliseerumise võimaluse kitsa ringi toetusi saavate poliitiliste erakondade kätte.

Seaduse rakendamisega seotud kulud.

Eelnõu ei suurenda täna sel eesmärgiltehtavaid kulutusi vaid jagab olemasolevad ressursid erinevalt täna kehtivast süsteemist ümber suurema arvu erakondade vahel.

Seaduse jõustumine.

Seadus jõustub selleks ette nähtud üldises korras avaldamisega Riigi Teatajas.

Tallinnas, ____________ 2003.a.

____________________
Riigikogu liige