Riigikogu otsuse “Eesti Kodanikeühiskonna arengu kontseptsiooni heakskiitmine “ (jõustunud 17.12.2002.a.) alusel ja selle realiseerimiseks:

§1 Kehtestada, et selleks ettenähtud korras riiklikku registrisse kantud üleriigilised mittetulunduslike ühingute liidud, sealhulgas poliitilised erakonnad, omavad õigust eraldistele riigieelarvest kodanikualgatuste tugisüsteemide arendamiseks.

§2. Eraldiste suurus käesoleva seaduse paragrahvis 1 loetletud isikuile üleriigilise tugisüsteemi toimimiseks vajaliku jooksva tegevuse rahastamisel määratletakse üleriigilise keskuse ülalpidamiskulude miinimumsummana, mis sisaldab kulutusi riigi poolt pandud aruandlus ja muude kohustuste täitmiseks, üleriigilise keskuse ülalpidamiseks ja kodanikuliikumise arendustegevuseks.
Eraldiste suuruse normatiivid kehtestatakse Vabariigi Valitsuse poolt selleks volitatud ministri poolt “Eesti kodanikeühiskonna arengu kontseptsiooni “lõppsätete kohaselt moodustatava Vabariigi Valitsuse ja kodanikuühenduste esindajate ühiskomisjoni soovitustele tuginevalt, arvestades selleks jooksva aasta riigieelarves ettenähtud vahendite mahtu. Selleks ettenähtud vahendite suurus riigieelarves igaks järgnevaks aastaks ei tohi olla väiksem eelmisel aastal kehtestatust.

§3. Selleks ettenähtud korras riiklikku registrisse kantud erakonnal on täiendavalt õigus eraldistele riigieelarvest Riigikogu ja kohalike volikogude valimiste osaluskulude rahastamiseks.
Riigieelarvelised eraldised Riigikoguja kohalike volikogude valimistel kehtestatakse toetussummana arvestatuna ühe valimistel kandideeriva isiku kohta.
Riigieelarveliste eraldiste arvestuse korra osaluseks Riigikogu ja kohalike volikogude valimistel kehtestab Vabariigi Valimiskomisjon, konsulteerides erakondadega ja arvestades selleks riigieelarves valimiste läbiviimiseks ettenähtud vahendite suurust.

§4. Üleriigiliste mittetulundusühingute liitude või poliitiliste erakondade ühinemisel eraldised liidetakse. Jagunemisel eraldised jaotatakse sellisel jagunemisel tekkinud poliitiliste erakondade vahel. Tegevuse lõpetamisele lõpeb õigus eraldistele riigieelarvest peale registrikannet, kuid mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel tegevuse lõpetamise otsuse tegemisest.

§5. Eraldatavad summad kantakse eraldise saajate arvele Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutuse kaudu lähtuvalt Tallinna linnakohtu mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri poolt esitatud nimekirjast registreeritud poliitiliste erakondade ja tunnustatud üleriigiliste mittetulundusühingute liitude kohta.

§6. Üleriigilised mittetulundusühingute liidud ja poliitilised erakonnad registreeritakse Tallinna linnakohtu mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris. Erakonnana registreerimise alused on sätestatud “Erakonnaseaduses”. Üleriigilise mittetulundusühingute liidu sellisena registreerimise alused kehtestab Siseminister.
Registrisse ei kanta üleriigilist mittetulundusühingute liitu kui sellise tegevusala ja iseloomuga liit on juba registrisse kantud.

§ 7. Muuta ja sõnastada “Erakonnaseaduse “§12⁶ “Eraldised riigieelarvest” ja sõnastada see järgnevalt.
“Selleks ettenähtud korras riiklikku registrisse kantud erakonnal on õigus eraldistele riigieelarvest “Eesti kodanikuühiskonna arengu rahastamise seaduses” ettenähtud korras“.

§ 8. Käesolev seadus jõustub alates 01.01.2004.a.

Seletuskiri
Eesti kodanikuühiskonna arengu seaduse ja Erakonnaseaduse muutmise seaduse eelnõule.

Riigikogu otsusega 05.12.2002.a. heaks kiidetud “Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioon” sätestas kodanikuühenduste ja avaliku võimu partnerluse alused ja raamistiku kodanikuaktiivsuse ja demokraatia tugevdamiseks Eestis. Kontseptsioon, mille väljatöötamisel osales vastava memorandumi alusel kümme mittetulundusühenduste liitu ja kümme poliitilist erakonda, seadis eesmärgiks avaliku võimu avalikkuse kindlustamise ja kodanikuühenduste kaasamise riigiehituslike arengute kujundamisele.
Kontseptsiooni rakendussätted (IV; 2; 2.6) käsitlevad lähiaja prioriteetide hulgas “kodanikeühenduste avalikest eelarvetest toetamise ja sellest üldsuse teavitamise süsteemi kaardistamist, korrastamist ja täiustamist “. Ka peatüki III “ Eesmärkide saavutamise teed “ sätted (punkt 4.3) käsitlevad kontseptsiooni ühe olulisima suunana “kodanikualgatuse tugisüsteemi arendamiseks vajalike vahendite eraldamise, nende kasutamise ja aruandluse ning kontrolli põhimõtete ja korra“ sätestamist.
Erakonnaseaduse paragrahv 12⁶ reguleerib mittetulundusliku liikumise ühe osa – poliitiliste erakondade – rahastamist avalikest eelarvetest. Sellel alusel eraldati 2003.a. riigieelarvest riigipoolse toetusena parlamendis esindatud erakondade toetuseks 20 miljonit krooni. Vastav summa 2004.a. riigieelarve kavades küünib 60 miljoni kroonini. Erakonnaseaduse täna kehtiv redaktsioon võimaldades riigipoolse toetuse kasutamist vaid osal kodanikuühiskonna liikumistest – Riigikogus esindatud erakondadel - ei taga kodanikuühiskonna esindusorganisatsioonide, nende seas kas parlamendis mitte esindatud poliitiliste erakondade, võrdset kohtlemist.

20.02.2003.a. allkirjastasid Vabariigi Presidendi eestkostel 39 üleriigiliste mittetulundusühingute liitude, s.h. 10 poliitilise erakonna esindajad, memorandumi, seades eesmärgiks ühiskondliku kokkuleppe ettevalmistuse Eesti jätkusuutliku arengu tagamiseks. Dokumendis sätestatud nelja ühiskondlike arengute eelistuste seas oli “õigusriigi põhimõtteid järgiva riigi ja kodanikeühiskonna sidususe loomine “. Nimetatu alusel 2003.a. suvel – sügisel ettevalmistatud Ühiskondliku leppe kavand I kohaselt plaaniti Riigikogule ettepaneku tegemist lülitamaks riigieelarvesse vajalikud vahendid kodanikuühiskonna arengu toetuseks.

Eesti Kodanikuühiskonna Arengu Kontseptsiooni lähiaja rakendusliku prioriteedi – kodanikeliikumiste avalikest eelarvetest toetamise –elluviimiseks, samuti asjaolu arvesse võtmiseks, et 2004.a. riigieelarves on ette nähtud 60 miljonit krooni erakondade rahastamiseks, millist summat oleks võimalik kasutada kodanikeühenduste liikumiste rahastamiseks tervikuna (seal hulgas ka poliitiliste erakondade tegevuse rahastamiseks), esitatakse käesolev eelnõu Riigikogu menetlusse.

Seaduse eesmärk

Seaduse eesmärgiks on käsitleda Eestis asutatud ja toimivaid üleriigilisi mittetulundus ühingute liite samadel alustel selleks ettenähtud korras registreeritud poliitiliste erakondadega. Samuti rahastada kõiki selliseid üleriigilisi ühinguid ja erakondi ühtsest allikast. Sellega loodaks alus kodanikuühiskonna ühtsetel alustel toimimiseks. Vastav kooskõlastusmehhanism tugineks Riigikogu poolt heaks kiidetud Eesti Kodanikuühiskonna Arengu kontseptsioonil.

Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu paragrahviga 1 sätestatakse üleriigiliste mittetulundusühingute liitude ja poliitiliste erakondade võrdse kohtlemise põhimõttel rahastus riigieelarvest.

Eelnõu paragrahv 2 sätestab põhimõttelised alused kodanikeühenduste jooksva tegevuse ja tugisüsteemide toimimise rahastuseks.

Eelnõu paragrahv 3 sätestab poliitiliste erakondade rahastamise erisused seoses osalusega üleriigilistel ja kohalike võimuorganite valimistel.

Eelnõu paragrahv 4 käsitleb toetuste maksmise korda mittetulundusühingute liitude või poliitiliste parteide reorganiseerumisel, tuginedes täna toimiva Erakonnaseaduse paragrahvi 12⁶ redaktsioonil.

Eelnõu paragrahv 5 käsitleb riigieelarveliste toetussummade väljamakse korda ja on
sarnane täna kehtiva Erakonnaseaduse paragrahv 12⁶ redaktsioonis toodud mehhanismiga. Sätte erinevus täna toimivast seisneb toetuse saajate hulgas erakondade kõrval ka mittetulundusühingute liitude tunnustamises,

Eelnõu paragrahv 6 sätestab, et üleriigiliste mittetulundusühingute liitude ja poliitiliste erakondade tunnustamine ja registreerimine sellistena leiab aset Tallinna linnakohtu registriosakonna poolt. Kriteeriumid üleriigiliste mittetulundusühingute liitude sellistena tunnustamiseks kehtestab siseministeerium.
Eelnõu paragrahv 7 muudab täna kehtiva Erakonnaseaduse paragrahvi 12⁶ redaktsiooni ja harmoniseerib selle käesoleva seadusega.

Eelnõu terminoloogia.

Eelnõu ei sisalda terminoloogilisi uuendusi.

Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele.

Eelnõu ei ole seotud euroopa Liidu õigusega.

Seaduse mõjud.

Seadus tugevdab kodanikudemokraatiat, aitab kaasa kodanikuühiskonna arengule ja välistab selle ning riigivõimu vahelise lõhe süvenemist.

Seaduse rakendamisega seotud kulud.

Eelnõu ei suurenda täna sel eesmärgil tehtavaid kulutusi vaid jagab neid ressursse ümber laiemale ringile toetatavaile.

Seaduse jõustumine.

Seadus jõustub selleks ettenähtud üldises korras selle avaldamisega Riigi Teatajas.