EESTI SOTSIAALDEMOKRAATLIKU TÖÖPARTEI infoleht

SOTSIAALNE DEMOKRAATIA

Loe läbi, anna edasi!
Õiglus ja turvalisus!

Number 4 (9) (juuli 2001)

Head suveleili kõigile!

Kallid sõbrad! Saabunud on suur suvi, mis poliitikamaailmas tähistab hingetõmmet, tähendab arupidamist ja hoovõttu uueks kuumaks poliitikahooajaks.

Katse kütta suvise saunahooaja lõpetuseks saunaahje tegid minevikujõud Eesti poliitilisel areenil 13. juunil riigikogus: püüti minevikuvarje tänapäeva tagasi tuua - kommunismi kuritegelikuks kuulutada.

Hingetõmbele järgnevad Eesti Vabariigi uue presidendi valimised tollesama riigikogu poolt, ilmestamaks küpsust arenguks.

Hingetõmbeaeg nii otseses kui kaudses tähenduses ootab ka meid, et suvepäevadel Peipsi järve kaldail nautida päikest, öelda tere vanadele sõpradele, mõelda sotsiaaldemokraatia, Eesti maa ja rahva tulevikule. Suvepäevadel, sedakorda juba traditsioonilistel, ei saa ka meie üle ega ümber sellest, mis on poliitilistes arusaamades minevikuvarjuks, kuivõrd adekvaatselt me mõistame seda, kes me oleme ja tahame olla, mida me tahame pakkuda oma elektoriaadile eelseisvatel valimistel - 2002 ja 2003. Niisiis: kas Eesti näoga sotsiaaldemokraatia on sotsiaalne demokraatia sadadele tuhandetele või on see Mõõdukate uue liidri sõnade kohaselt "sotsiaaldemokraatia jõukaile", kas tõeliselt sotsiaaldemokraatlike ideede levik ilma meie ridade olulise kasvuta on võimalik ja mida saab ära teha igaüks meist selleks, et ligi pool Eesti elanikkonnast ärkaks poliitikatülpimusest - kuivõrd me saame hakkame rahva hulka minekuga.

Erakonna talvine kongress seadis partei ette mitu tähtsat ülesannet. Üheks neist oli töö poliitilise programmi kui rahvale mõeldud uue sõnumi kokkupaneku kallal, andmaks vastust sellele, kuidas meie ise ehitaks üles uue Eesti. See ei ole lihtne sõnum ning selle sõnastamisel on oma koht ka meie uuel sotsiaaldemokraatlikul nägemusel.

Erakonna kongress seadis sihiks uue eetilise poliitilise koosluse kujundamise koostöös parlamendivälise opositsiooniga, et siis üheskoos osaleda uue Eestimaa kujundamisel.

Suvepäevade teemaks on ka see, kui kaugele oleme jõudnud ja mis võiks olla kompromisside hinnaks. Ja lõpuks tuleks end kord ka sooja järvevette kasta, et saada karastust uueks poliitilise sauna leiliks algaval sügishooajal.

Head suveleili Teile kõigile!

Tiit Toomsalu

ESDTP Keskjuhatuse avaldus
Riigikogu debattidest Nõukogude Liidu kommunistliku resiimi kuritegude üle

Eestimaa Kommunistliku Partei XX kongressi resolutsioon
EKP tegevuse ajaloolis-poliitilisest hinnangust
25. märts 1990

Täna, ühiskonna demokratiseerimise, rahvusteadvuse taasärkamise ja Eesti iseseisvumise tingimustes, tunnistab kongress avameelselt, et partei on teinud minevikus tõsiseid valearvestusi ja vigu. EKP ei suutnud vältida võltsideaale ja väärhinnanguid, teoreetilisi dogmasid ja Eesti iseseisvuse suhtes vaenulikku ideoloogiat. EKP alahindas ja eitas omariikluse tähtsust rahvuse säilimise ja vabaduse kindlustamisel. Eesti Vabariigi annekteerimise järel kehtestatud stalinliku totalitaarreþiimi tingimustes purustati rahva traditsiooniline elulaad, kannatas rahvuslik kultuur ja teadus, hakati sihikindlalt ellu viima venestamispoliitikat, sai võimalikuks kümnete tuhandete inimeste küüditamine ja tagakiusamine poliitilistel motiividel. Rängad tagajärjed tõid kaasa sundkollektiviseerimine ning kolonialistlik majandus- ja rahvastikupoliitika. Kõik see on seadnud tõsiselt ohtu eesti rahvuse eksistentsi tema ajaloolisel territooriumil.

Me mõistame, et Eestile vaenuliku poliitilise joone järgimine süvendas lõhet võimu ja rahva, partei juhtkonna ja reakommunistide vahel. Paraku jätkus see ka veel perestroika tingimustes. Alles EKP KK XI pleenum, mil partei uus juhtkond võttis omaks rahva nõudmised, väljendas esmakordselt eesti rahva tegelikke taotlusi. EKP edumeelne osa läks kaasa areneva demokraatliku ja rahvusliku liikumisega.

EKP ajalugu tõestab, et meie partei peamised vead tulenevad sellest, et kogu oma eksisteerimise aja jooksul ei ole EKP tegelikult olnud iseseisev poliitiline jõud, seda ka mitte 20. -- 30. aastail, mil ta tegutses Kominterni ühe sektsioonina, samuti 1940. aasta sündmustes. Sama aasta oktoobris lülitati EKP ühepoolselt ÜK(b)P koosseisu sisuliselt oblastiorganisatsioonina. Selles seisundis on ta ka täna.

Analüüsides kriitiliselt EKP minevikku, mõistab kongress hukka EKP poolt minevikus tehtud valikud ja otsused, millel on olnud rasked tagajärjed eesti rahvale ja omariiklusele. EKP kannab koos NLKP ja liiduliste keskvõimudega vastutust vägivallategudes eesti rahva vastu. Iga parteilase vastutus oma tegude eest aga on individuaalne.

Kes te olete, mõõdukad?

Ei saa salata, et Eesti ühiskonnas süveneb üha rohkem rahulolematus, mille on tinginud valitsuskoalitsiooni suutmatus riiki juhtida. Tuletame siin vaid meelde Eesti Raudtee ja elektrijaamade erastamise ja "ärastamisega" seonduvaid skandaale.

Lausliberaalne majandus, majanduslike ja sotsiaalsete ümberkorraldamistega kaasnevad kulud on jäetud peamiselt kõige haavatavamate sotsiaalsete gruppide: madala palgaga töötajate, laste, üliõpilaste, vanurite, sageli ka väikeettevõtjate kanda.

Riigi vastutus oma elanikkonna sotsiaalse turvalisuse eest praktiliselt puudub. Valitseb hundimoraal: kui inimene ei suuda toime tulla, siis on ta ise selles süüdi.

Selline teguviis ongi viinud Eestimaa kriisi. Päevakorda on tõusnud ka sebimine ja ümberseadistamine parteiskaalal. Üha enam on rahva hulgas maad võtmas tõeliselt sotsiaaldemokraatlik mõttelaad, mida ainukesena Eestimaal on juba aastaid propageerinud Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei.

Seetõttu on ilmselt paljudele ausatele eestimaalastele lausa arusaamatu, kuidas saavad mõõdukad end üleöö hakata nimetama sotsiaaldemokraatideks. Kahtlemata on mõõdukate ridades palju sümpaatseid inimesi. Eriti imponeerib noorte mõõdukate tegevus. Olles aga valitsuskoalitsioonis, viies ellu koos Reformierakonna ja Isamaaliiduga äärmiselt parempoolset uusliberalistlikku poliitikat, kaotasid mõõdukad kui partei täielikult oma sotsiaaldemokraatliku näo nagu ka esialgse nime.

Kirjanik Mainu Berg kirjutas 14. mail "Postimehes", et käitumine "on võtnud mõõdukatelt sotsiaaldemokraatliku näo, võtnud üldse igasuguse näo ja järele on jäänud ainult iseenda pidamine sotsiaaldemokraadiks".

Ju ta nii on.

Kui mõõdukad tahavad end nimetada sotsiaaldemokraatideks, miks nad ei ole valitsuskoalitsioonis olles astunud samme ühiskonnas suureneva ebavõrdsuse, üha süveneva tööpuuduse, sotsiaalhoolekande lagunemise vastu? Miks nad nõustuvad sellega, et Eesti areng allutatakse väliskapitali ja -monopoli diktaadile? Miks nad taotlevad sõjaliste kulutuste suurendamist sotsiaalsfääri arvel? Miks nad ei aita lõpetada ülekohut ja korruptsiooni Eesti ühiskonnas? Miks nad toetavad labase kommerts- ja massikultuuri pealetungi? Võiks veel näiteks küsida lugupeetud mõõdukast sotsiaalministrilt Eiki Nestorilt, miks jääb ainuüksi Ida-Virumaal ligi kaks tuhat töötut alates 13. juulist ilma abirahast. Küsimusi on kümneid, millega peaks tõelised sotsiaaldemokraadid tegelema. Mittetegelemine tähendab sündimuse vähenemist, kaasaaitamist eesti rahva väljasuremisele. Tahes-tahtmata tekib küsimus: kellega te olete, mõõdukad, kas koos rahvaga või omaette urus?

Selle asemel, et au sisse tõsta sotsiaaldemokraatia poolt Euroopas juurutatavat sotsiaalselt reguleeritavat turumajandust, teostate koos teiste valitsusparteidega inimvaenulikku, hundimoraalil põhinevat uusliberalismi.

ESDTP on oma moodustamise algusest peale võidelnud sotsiaaldemokraatlike ideaalide eest. Oleme partei, kes on olnud ja jääb truuks oma ideaalidele. Partei, kes suudab teha lõpu lokkavale korruptsioonile. Omame kindlat ettekujutust õiglase ühiskonnakorra kehtestamise teedest.

Oleme valmis tooma Eestimaa elanike ellu uue poliitilise moraali, Seda saame teha ainult üheskoos, kõigi meie mõttelaadi toetavate ausameelsete eestimaalastega.

Oleme püüdnud võtta kontakti ka mõõdukatega, pakkunud neile sõbrakätt, kuid seni tulemusteta. Kui ei, siis ei. Pseudosotsiaaldemokraatia ei ole meile vastuvõetav.

Kuid ükskord me võidame niikuinii!

Heiki Sillari
ESDTP Keskbüroo juhataja

Euroliit ja Eesti elanikkonna huvid

ESDTP ja ühiskond

Kohtumine presidendikandidaatidega ümarlauas

ESDTP initsiatiivil ja Eesti Erakondade Konsultatiivse Ümarlaua korraldusel toimub ESDTP ning parlamendiväliste erakondade esindajate kohtumisteseeria presidendikandidaatidega, et iga erakond saaks kujundada toetuse Eesti rahvuslikele huvidele eeldatavalt kõige enam vastavale presidendikandidaadile. Kohtutud on Kristliku Rahvapartei presidendikandidaadi Aarand Roosi, Isamaaliidu presidendikandidaadi Peeter Tulviste, Keskerakonna presidendikandidaadi Peeter Kreitzbergi ja Reformierakonna presidendikandidaadi Toomas Saviga.

Selgus on enam-vähem selles, et riigikogu ilmselt ei suuda valida presidenti, vaid seda teevad valijamehed. See tähendab 101 riigikogulast ja 245 valijameest "metsast". Kuidas on manipuleeritavad viimased, selgub hiljem.

Ümarlaua kohtumistel on suur tähtsus presidendikandidaatide mõtetest ja soovidest parema pildi saamisel.

Iga presidendikandidaat on avaldanud küllaltki erinevaid vaateid ja seisukohti Eesti riigi arengus.

ESDTP on pressile edastanud kõikide presidendikandidaatide seisukohad ja märksõnad, mida kahjuks meie demokraatlik meedia ei ole avaldanud ega kommenteerinud. Käesoleva kirjutisega tahan lugejale seda puudujääki korvata.

Eesti Kristliku Rahvapartei presidendikandidaat Aarand Roos märkis, et Eesti vajab sotsiaalselt tasakaalustatud arengut, nagu see toimib Rootsis ja teistes põhjamaades. Viimastel aastatel on aga Eesti läinud üliliberaalse ühiskonna arenguteele. Suureneb rahva varanduslik kihistumine ja tööpuudus; enamus rahvast elab kitsikuses. Tasuta arstiabi ja hariduse kättesaadavus järjest väheneb. Ta pidas esmavajalikuks riiklikku programmi tööpuuduse vähendamiseks.

Aarand Roos ei pooldanud kiiret ühinemist Euroliiduga ja see peaks eelnevalt olema heaks kiidetud rahvahääletusel.

Lähemalt vaata siit

Isamaaliidu presidendikandidaat Peeter Tulviste arvas enda võimalusi presidendikohale küllalt headeks, sest tema kui psühholoog-sotsioloog sobiks paremini presidendiks kui seni Eestis kõrgeid ametikohti pidavad ajaloolased, kirjanikud ja keemikud.

Ta märkis, et Eesti vajab tasakaalustatud majandusliku arengu mudelit. Tema arvates on Eesti rahvas liiga vähe saanud õpetust ja haridust, et toime tulla kapitalistliku ühiskonnakorra tingimustes, sellepärast pidas ta hariduse omandamist ülimalt oluliseks. Sotsiaalse turvalisuse all märkis ta, et Eestis tuleks selgemalt piiritleda sotsiaalse abi süsteem. Ta pidas vajalikuks riigi valitsemisel arvestada rohkem kodanikualgatuse korras ja väikeparteide poolt tõstatatud probleeme ja nende lahendusi.

Peeter Tulviste pooldas kiiret ühinemist Euroliidu ja NATOga. Ta arvas, et kui NATO piir oleks Narva all, siis saaksime tulemusrikkamalt jätkata läbirääkimisi Venemaaga. Tartu rahust arvas ta, et praktiliselt on Eesti piir Venemaaga teisiti kujunenud ning reaalsusega tuleb leppida.

Lähemalt vaata siit

Keskerakonna presidendikandidaat Peeter Kreitzberg esines ümarlauas põhjaliku analüüsiga Eesti arengust möödunud kümnendil ja arenguraskustest käesoleval perioodil. Ta märkis, et Eesti makromajandus on arenenud kiiresti, kuid üliliberaalsetel alustel, mitte sotsiaalse turumajanduse suunal. See on viinud ühiskonna tasakaalust välja, süveneb rahvakihtide varanduslik ebavõrdsus. Ta pidas vajalikuks leida ühiskondlik kokkulepe sotsiaalsete probleemide lahendamiseks just hariduse, pensionäride olukorra ja tervishoiu aladel. Rohkem oleks vaja nendele valdkondadele rahalisi vahendeid riigieelarves. Samuti arvas ta, et tööpuuduse vähendamiseks on vajalik riiklik programm.

Presidendiks saamisel lubas ta konsulteerida parlamendiväliste erakondadega ning pidas võimalikuks asutada Vabariigi Presidendi juures vastav ümarlaud. Ühiskonna demokraatia arengut käsitledes toetas ta riigi rahalist toetust väikeparteidele, kes said viimastel riigikogu valimistel üle 1% hääli.

Ta ei pidanud õigeks kiiret ühinemist Euroliidu ja NATOga. Ta pidas vajalikuks käsitleda eurointegratsiooni ja NATOga liitumise küsimusi eraldi. Euroliiduga ühinemise eeldusena pidas ta vajalikuks põhiseaduse muutmist ja rahvahääletuse korraldamist. Ta pidas vajalikuks presidendi otsevalimist ja proportsionaalsuse põhimõtte rakendamist riigikogu ja kohalike omavalitsuste valimisel.

Peeter Kreitzberg arvustas valitsuse poolt heaks kiidetud haldusterritoriaalset reformi sundliitmise kavandamises.

Lähemalt vaata siit

Reformierakonna presidendikandidaat Toomas Savi märkis kohtumisel, et tema kandidatuuri seadis üles Reformierakond, kuid tegelikult ta oma töös riigikogu spiikrina ja võimalikul presidendi ametipostil on erapooletu ega ole seost parteiga. President Lennart Meri on Eesti "kaubamärgi" maailma viinud ja tema järglasel tuleks enam tegeleda riigi siseprobleemidega, olla rahva õiguste kaitsja. President peab oma ettevõtmistega liitma Eesti lõhenenud ühiskonda.

Sotsiaalsete probleemide lahendamise aluseks pidas Toomas Savi tööpuuduse likvideerimist. Suund peaks olema põhjamaadega sarnasele sotsiaalpoliitikale. Ta arvas, et riigikogus vastu võetud seadused tihtipeale ei anna garantiisid ja kindlustunnet rahvale. Eestis tuleb tõsta seaduskuulekust ning eetikat, samuti tagada rahvale paremini õigusabi ning kindlustunne.

Ta pidas oluliseks Balti riikide koostööd, pooldas ühinemist Euroopa Liidu ja NATOga. Kuid Euroliitu minekul tuleks "kiirustada aeglaselt", et ühinemisläbirääkimistel saavutada suuremaid õigusi Eesti riigi huvides. Eesti on oma iseseisvust juba loovutanud tükkhaaval. Vastutasuks oleme saanud kaasosaluse rahvusvahelistes organisatsioonides ning avanud uksed väliskapitalile. See on küll soodustanud Eesti arengut, kuid kõik ei ole kulgenud rahva enamiku soovide kohaselt. Ta pooldas NATOga ühinemist tingimusel, et Läänemereriigid oleksid tuumavabad.

Toomas Savi avaldas arvamust, et presidendi ja riigikogu esimehe ametid võiks ühitada.

Lähemalt vaata siit

Samuti kohtus Eesti Erakondade Konsultatiivne Ümarlaud Matti Pätsiga (4. juulil), Arnold Rüütliga ja Andres Tarandiga, kuid kahjuks mitte Lennart Merega.

Kõik ümarlaua kohtumised presidendikandidaatidega möödusid üksteisemõistmise ja sõbralikus õhkkonnas.

Ümarlaua koordinaator
ESDTP Keskbüroo liige
Paul Pärn
Juuni 2001

Ootame jätkuvalt teie avaldusi ESDTP-ga liitumiseks

Partei siseorganisatsioonilisest tööst

ESDTP Tallinna organisatsiooni juurde moodustati parteiorganisatsioon nendest ESDTP liikmetest, kelle emakeeleks on vene keel. Juunis toimus selle organisatsiooni esimene koosolek.

Eesti ja Sankt-Peterburgi sotsiaaldemokraatlike noorte kohtumisest

20. juunil külastas Eestit Vene Ühinenud Sotsiaaldemokraatliku Partei Noortesektsiooni Sankt-Peterburgi piirkonna välispoliitika toimkonna Balti komisjoni juht Jevgeni Konovalov.

Konovaloviga kohtusid ESDTP esimees Tiit Toomsalu, ESDTP Keskbüroo juhataja Heiki Sillari, ESDTP Noortesektsiooni esimees Taivo Rist, ESDTP NS ühenduse esimees Aleksei Nalivaiko, ESDTP Naisorganisatsiooni juht Katrin Sepp ning ESDTP Keskjuhatuse liige Tartumaalt Heiki Soop.

Kohtumine möödus sõbralikus üksteisemõistmise õhkkonnas. Tutvustati oma erakonda ja selle paiknemist riigi poliitilisel maastikul, samuti oma arusaamu Euroopa Liidu ja NATO laienemisest. Arutati VÜSDP Sankt-Peterburgi piirkonna ja ESDTP noorteorganisatsiooni suhteid. Otsustati jätkata edaspidiseid kokkusaamisi.

Taivo Rist
ESDTP Noortesektsiooni esimees

Plärts!

Kaks Saaremaa sotsiaaldemokraati istuvad õllekannu taga ja räägivad Eestimaa asjadest.
"Mitte ei saa aru, kuidas need jürgensonid, pärnojad ja krossid ning ka peaminister Laar ei karda. Kas nad ei mõista, et ükskord võidakse nad kinni panna?"
"Mõistavad, mõistavad küll. Nemad ju võtsidki vastu otsuse ehitada Tartusse eurovangla."

8. mail kirjutas peaminister Mart Laar "Eesti Päevalehe" artiklis "Terve Eesti" rõõmusõnumi, et vaesus hakkab kohe-kohe vähenema.
Käies Järvamaal Koerus, ta lausa imestas, et seal virisemist ei kostnud. "Müüt väljasurevast maast Koerus ei kehti," kiitis valitsusjuht. "Selle asemel, et valitsust süüdistada, kes milleski süüdi ei ole, võiks rahvas vähem tarbida. Aga mis puudutab kuritegevuse tõusu, siis ei tulene see sotsiaalsetest asjaoludest, vaid hoopis teistest põhjustest." Näiteks inimesed sageli ei mõista, mis asi see kuritegevus on (!?)
Noh, mis sa kostad!

Tõdemus: "Meie valitsus on kõige vasakpoolsem Euroopas! Kõik, mis müüb või erastab, läheb vasakule!"