Euroliidu ideoloogide seisukohtade järgi kujutab Euroopa Liidu laienemine
endast ajaloolist võimalust Euroopa ühendamiseks ühiste ideede ja
väärtushinnangute alusel. Nende arvates peaks euroliit tagama rahu ning
turvalisuse, stabiilsuse ja majandusliku heaolu. Laienemine aitavat kaasa
demokraatia ja turumajanduse põhimõtete kinnistamisele Eestis.
Enamusele Eesti inimestele on tänaseni arusaamatu, mida Euroliiduga
ühinemine neile praktiliselt annab.
Senise propagandakampaania eesmärgiks on aga olnud mistahes sisulise
diskussiooni vältimine.
Neli põhimõtet, mille najal ühinenud Euroopa peaks püsima ja millele
peaaegu alati euroliidu teemat kommenteerides viidatakse, on tööjõu,
kapitali, kaupade ja teenuste vaba liikumine.
Tööjõu vaba liikumise osas on mõned EL riigid (eeskätt Saksamaa ja
Austria) aga kindlalt vastu oma piiride avamisele. Räägitakse isegi kuni
20-aastasest üleminekuperioodist, kartes, et vabade piiride korral
ujutatakse nende riigid üle odava võõrtööjõuga.
Eesti elanikkonda puudutab kõige rohkem märgatav kaupade ja teenuste
hinnatõus, mille toob kaasa EL-iga ühinemine. Enamus kaupu ja tooteid
kallinevad, kuna Eesti peab kehtestama kaitsetollid väljastpoolt Euroopa
Liitu tulevatele kaupadele, millest osale kehtestatakse ka kvoodid. Seega
langeb ära võimalus importida vabalt suhteliselt odavaid kaupu
kolmandatest riikidest. Ka EL partnerriikidest ei saa enam Eestisse
eksportida seni subsideeritud toidukaupu. Nende hind tõuseb kuni
tollimaksu võrra, sest sageli puudub konkureeriv eestimaine pakkumine.
Kuna Eesti elanikel on suhteliselt väga madalad palgad ja pensionid
võrreldes EL riikide elanikega, ei too EL-iga ühinemine keskmisele
eestimaalasele kaasa loodetavat heaolu tõusu.
Vastupidi, kui sissetulekud oluliselt ei tõuse, elatustase langeb.
Kiire liitumine Euroliiduga võtab meilt ka rahvusliku sõltumatuse ehk
suveräänsuse, neutraalsuse ja demokraatia.
Euroliit on praegu 15 riigist koosnev ühendus, kuhu valmistub veel liituma
12 riiki. Seetõttu on kõiki riike kõikides küsimustes rahuldavate
tulemuste saavutamine üpris küsitav.
Enne liitumisotsuse langetamist tuleks ära oodata EL sisereformide
tulemused. Praegu me tegelikult ei tea, millise ühendusega liitume. Palju
kõneldakse EL kavandatavatest ümberkorraldustest ja sisereformidest, aga
millised need on, selle kohta puudub teave. Alles kümmekonna aasta pärast
on vast selge, kas Euroopast saab Euroopa Föderatsioon või Euroopa
Ühendriigid ning millised õigused-kohustused on väikestel rahvusriikidel
selles superriigis. Niisiis, ärgem kiirustagem.
Arvestades ülaltoodut, on Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei arvamusel,
et Eesti läbimõtlematu ja kiire liitumine EL-iga on kahjulik Eesti
iseseisvusele ja rahvale.
Väljaspool EL jätkates on Eesti lähiaastatel oma arengus atraktiivsem,
paindlikum ja otsuste langetamisel vabam. Euroliidu steriilsed ja sageli
põhjendamatud nõuded ei ole vastavuses Eesti ühiskonna praeguse
arengutasemega.
Euroliitumisest on saanud praegu riigiametnike poolt teostatav
proeuroopaline massipsühhoos, kusjuures ei
osata midagi konkreetset öelda EL kasuks. Toimub üldine sõnaseadmine
Euroliidu tohutust kasulikkusest Eestimaale. Tegelikkuses on elanikkonnal
väga vähe teadmisi Euroopa integratsioonist. Aga alles põhjalike teadmiste
baasil saab ju teha järeldusi, kas olla poolt või vastu.
Praegune pealesunnitud, Euroliidu tegevust reguleeriv, sageli arusaamatu
hiigelnormistik tooks meile ilmselt rohkem kahju kui kasu, mida annab
liitumine EL-iga. Paljud Eesti ettevõtted, sealhulgas liha- ja
piimatööstuse, kaubanduse, toiduainetetööstuse ettevõtted, ei vasta
euronormidele. Maal on praegu üks euronormidele vastav kauplus mitme küla
peale. Paljud koolisööklad ja apteegid ei vasta euronõuetele. Ja nii
edasi.
Proportsioonis üldise arengutasemega on meie jaoks EL sotsiaalsed
programmid kallimad ja tootmisele vastuvõetamatud. Eesti ei ole ühinenud
ka Euroopa Sotsiaalharta põhipunktidega, eeskätt nendega, mis puudutavad
sotsiaalset turvatunnet ja pensione.
Euronõuetele vastavate vanglate tingimused aga ei tohiks olla siiski
paremad meie vanainimeste ja paljulapseliste perede elutingimustest.
Suur osa Eesti elanikest kannatab praegu alatoitluse all, üha süveneb
töötus. Teatavasti on aga toiduainete hinnad EL maades tunduvalt kõrgemad
kui Eestis.
Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei on seisukohal, et nii riigikogu kui
ka valitsus peaksid revideerima oma seisukohti EL astumise tähtaegade
suhtes. Tuleks loobuda kiirest, tingimusteta liitumistaotlusest ja jätkata
edaspidi läbirääkimisi nendelt seisukohtadelt, mis vastaksid Eesti
tegelikule olukorrale ja tagaksid meile majandusliku edu.
ESDTP ei nõustu sellega, et EL-iga liitumisel allutatakse end selle
domineerimisele paljudes valdkondades. Allutatakse end näiteks EL kohtule
ja kontrollile, olles samas võimetu nende käitumist mõjutama.
Tänaseni on juriidiliselt sätestamata liidust lahkumine.
Euroliidus ei ole liikmesriigid võrdsed, valitseb õiguste ja kohustuste
vastastikune ebavõrdsus. Suurriikide ja ühenduse õigus on ülimuslik ka
siis, kui see on liikmesriigi, seega ka Eesti põhiseadusega vastuolus.
Arvestades eeltoodut, on Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei seisukohal,
et turvalisus trellide taga eurovanglas ei ole praegu Eesti elanikele
vastuvõetav, nagu ei ole praegu vastuvõetav ka depressiivne
euro, EL unifitseeritud direktiivid ja
Brüsseli ees võetavad sundkohustused.
Avaldatud "Sotsiaalses Demokraatias" 4 (9) 2001
