Tallinnas, 03.04.2004.a.

POLIITILINE ETTEKANNE:

TÖÖPARTEI POLIITILINE INTEGRATSIOON EUROOPASSE - EUROOPA VASAKPARTEI JA EUROOPA PARLAMENT

Austatud parteikaaslased,

Tööpartei XII kongress 12.mail läinud aastal seadis erakonna ühte ritta nende poliitiliste jõudude ja ligi 200 000 Eesti Vabariigi kodanikuga, kes vastustasid hiiliva naasmise riikluse föderatiivsetesse struktuuridesse, seisid Eesti riigi suveräänsuse edasikestvuse, rahvusriikliku mudeli edasikestvuse eest. Rahvas on kõrgeim otsustaja. Eesti kodanikkonna 2/3 enamus valis Euroopa Liiduga liitumise. Tänaseks on selle otsuse ratifitseerinud Riigikogu X koosseis ja seaduse välja kuulutanud Vabariigi President. Õigusriigis austab vähemusse jäänu enamuse tahet. ESDTP täitis ausalt oma poliitilise kohuse rahva ees napilt 12 aastat tagasi taastunud omariikluse suveräänse mudeli kestvuse nimel.
Uus olukord nõuab uut poliitilist strateegiat ja taktikat. 27.09.2003.a. kogunenud erakonna keskjuhatuse tegi vajaliku valiku. Avalduses “14.septembri 2003.a. rahvahääletuse tulemustest ja Tööpartei edasisest poliitilisest taktikast “ tõdeti, et kujunevais oludes, kus Eesti sisepoliitikaks saab olema Euroopa Liidu sisepoliitika ja vastupidi, kandub igapäevaeluks tähtsate otsuste tegemine Eesti seadusandlikult tasandilt Brüsseli võimukoridoridesse. Partei lähiülesandeks seati poliitilise tegevuse raskuspunkti ülekanne El poliitilisele tasandile, koostööle EP Vasakpoolsete ühendfraktsiooniga GUE /NGL. Algatati läbirääkimised koostööleppe sõlmimiseks EP Vasakfraktsiooni ja Tööpartei vahel. Detsembri lõpupäevil 2003 otsustas Keskjuhatus minna Berliini jaanuaris 2004 aset leidvale Euroopa Vasakpartei algatuskonverentsile ja allkirjastada see kõrvuti teiste Euroopa vasakparteidega. 28. veebruaril k.a. otsustas keskjuhatus viia Euroopa Vasakparteiga ühinemise ja Euroopa Parlamendi valimistel osaluse otsustamiseks parteikonverentsile. Ülesandega saada kinnitust valitud strateegiale: astuda ühte sammu Euroopas vasakpoliitilist maailmavaadet kandvate erakondadega ning oma osalusega Euroopa Parlamendi valimistel anda panus vasakpoolse Euroopa ühisrindesse. Euroopa ei ole ühemehe mängumaa. Seal ajavad asju üheskoos ja sarnasele maailmavaatele tuginevad mõttekaaslased. Täna on Balti riikides Tööpartei ainuke erakond kes on kutsutud ja aktsepteeritud olema Euroopa Vasakpartei asutajaliige. Osalusega Euroopa Vasakparteis viime osakese Eestit Euroopasse ja toome vasakpoolse Euroopa Eestisse. Gustav Suitsu aegse parafraseerigu kohaselt: olgem eestlased ja saagem eurooplasteks, olgem eurooplased ja jäägem eestlasteks. Selle raames oleme osalenud aktiivselt Euroopa Vasakpartei alusdokumente käsitlevatel töökoosolekutel. Äsja naasis Tööpartei välissekretär ühelt selliselt Roomast.
Euroopa suunalise poliitilise integratsiooniga ei tegele Eestis mitte ainult meie.
See on paratamatus kõigile Eestist Euroopas tegijaks olla tahtvatele erakondadele. Sest Euroopa Parlamendis ei ole liiduriikide, s.h. ka Eesti, esindusi ega parlamendigruppe. Seal tuleb teha lobitööd oma parteiliste kolleegide hulgas teistest riikidest nii üleeuroopaliste poliitilistes erakondades kui ka neid Euroopa Parlamendis esindavates saadikugruppides. Euroopa Liidu võimukoridorides ei ole tegijaks üksiküritajad ei isiksuste ega üksikult seisvate rahvusparteide kujul. Euroopa liidus teeb ilma koostöö maailmavaatelisel alusel. Ega ilmaasjata Res Publica ja Isamaaliidu liidrid Juhan Parts ja Mart Laar kiirustanud antikommunismi hüsteeriat õhutama Euroopa parempoolseid konservatiivseid erakondi ühendavas Euroopa Rahvaparteis ja EP konservatiivide saadikugrupis. Saavutades Euroopa Rahvapartei resolutsiooni vastuvõtu ettepanekuga selle koosluse saadikurühmale Euroopa Parlamendis, algatada kommunismi hukkamõistmise eelnõu. Valimiseelse kampaania huvides muidugi, sest vasakpoolsus on nii Prantsusmaal, Hispaanias, Itaalias kui Saksamaal tõusuteel ja selles peitub oht paremparteidele kaotada eelseisvatel valimistel. Euroopa Liidu laienemisel alates 01.05.2004.a. tekivad EL poliitilisel maastikul uued mängureeglid. Need tuginevad sarnasel poliitilisel ideoloogial tuginevate erakondade koondumisel üleeuroopalistesse ühendustesse ja selle kaudu mõjutatavale seadusandlikule tegevusele Euroopa parlamendis. Eesti põhilised poliitilised erakonnad on seda arvestavalt enamuses oma valikud juba teinud. Isamaaliit ja Res Publica on Euroopa konservatiivseid parteisid ühendava Euroopa Rahvapartei liikmed ja pürgivad koostööle Euroopa Parlamendi konservatiivide saadikurühmaga. Reformierakond ja Keskerakond on Euroopa Liberaalse Partei liikmed ja pürgivad koostööle EP liberaalse saadikugrupiga. Rahvaerakond Mõõdukad olid ja on Euroopa Sotsialistliku Partei liikmed ja pürgivad koostööle EP sotsialistide saadikurühmaga. Euroopa vasakparteide koostööd hakkab organisatoorselt kindlustama loodav Euroopa Vasakpartei. See on avatud koostööle ka meie jaoks ja on meie väljundiks poliitilisele integratsioonile Euroopa liidu poliitilisel maastikul. Piltlikult: kui Nõukogude Liidus oli 15 liiduriiki ja üks poliitiline erakond oma organisatsioonidega kõigis liiduriikides, siis Euroopa Liidus on 25 liiduriiki 5-6 poliitilise erakonnaga neist enamuses.

Lugupeetud parteikaaslased. Keskjuhatus oma otsustes 28.02.2004.a. “ESDTP osalusest ja taktikast Euroopa Parlamendi valimistel 13.06.2004.a.“ ja “ESDTP kohast Euroopa Liidu parteipoliitilisel maastikul ja osalusest Euroopa Vasakpartei rajamisest asutajaliikmena” seadis tänase konverentsi eesmärgiks vastuste saamine konkreetsetele küsimustele.

Parteipoliitilise euroopa-integratsiooni vastust nõudvad küsimused oleksid:
1.Kas osaleda Euroopa Vasakpartei rajamisel asutajaliikmena ja sellega määratleda oma koht Euroopa parteipoliitilisel maastikul?
2.Kas nõustuda Euroopa Vasakpartei poliitilise Manifestiga kui programmilise alusega ühiseks poliitiliseks tegevuseks?
3.Kas nõustuda Euroopa Vasakpartei statuudi kavandiga selle aluseks võtuks ühenduse põhikirjaliste struktuuride kujundamisel?
4. Milline võiks olla Tööpartei delegatsiooni koosseis Roomas,08-09-mail k.a. aset leidval Euroopa Vasakpartei asutamiskongressil?
5. Milline mandaat anda delegatsioonile kongressil osaluseks?

Teile on välja jagatud ridamisi asjasse puutuvaid materjale:

• keskjuhatuse otsuse tekst,

• Berliini konverentsi läkituse,

• Euroopa vasakpartei manifesti ja Vasakpartei statuudi tõlked,

• konverentsi resolutsiooni kavand selles küsimuses,

• keskbüroo ettepanekud delegatsioonikoosseisu suhtes.

Partei esimehena tahaksin tähelepanu pöörata järgmisele.

Esiteks - Euroopa Liiduga ühinemise oludes ei ole Tööparteil täna teist võimalikku väljundit Euroopa poliitilisele areenile. Euroopa sotsialistlikku parteisse on meie tee juba rida aastaid tõkestanud meie mõõdukatest sotsiaaldemokraatidest seltsimehed Eestis.

Teiseks –enamus poliitilisi erakondi, kellega koos rajatakse Euroopa Vasakpartei on meie ammused koostööpartnerid Uue Euroopa Vasakfoorumist. Seisukohad, mida väljendab Vasakpartei Manifest, on peaaegu täies ulatuses kattuvad NELF-I 1993.a. Barcelona deklaratsiooniga, mis on ära märgitud meie poliitilise programmi preambulas. Seega – meil puudub vajadus oma poliitilisi väärtusi ümber hinnata – Eesti Tööpartei jääb Eesti sotsiaaldemokraatlikuks vasakparteiks.

Kolmandaks – Euroopa Vasakparteis osalus võimaldab osa saada läbi selle ühenduse Euroopa Liidu eelarverahadest poliitilise demokraatia arenguks, mida makstakse kõigile Euroopa Parlamendis esindatud üleeuroopaliste poliitiliste erakondade katusorganisatsioonidele. Sarnaselt Eesti Riigikogus esindatud erakondadele, kes saavad Eesti riigieelarve kopsakaid toetussummasid.

Neljandaks – osalus Euroopa päeval, 09.mail, Roomas uue poliitilise ühenduse sünnil, on oluline propagandistlik hoob meie Euroopa parlamendi valimiskampaaniale.

Meie osalus Roomas tähendab avalikkusele- Tööpartei ei ole üksi, ta ei ole isolatsioonis, ta on osa mõjukast Euroopa poliitilisest liikumisest. Tahaksin Teid informeerida ka meie partei auesimehe – Vaino Väljase – põhjalikult kaalutletud seisukohast: Euroopa Vasakpartei on Euroopas lugupeetavate erakondade koondis, kellega poliitilist vastutust jagada on meile tunnustuseks. Osaledes Euroopa poliitikas läbi selle koosluse anname Eestile võimaluse ära kasutada meie rahvuslikes huvides ka selle poliitilise niši, mis on meile kui väikerahvale oluline. Lõpuks delegatsiooni koosseisust: kuigi protseduurireeglite kohaselt oleks meil õigus lähetada Rooma kuni 12 delegaati saame täna rääkida kolmeliikmelise delegatsiooni rahastusest – sedagi esialgselt ja meie Euroopa seltsimeeste toel. Läbirääkimised kestavad ja loodame saada lisatoetust. Meie Euroopa Parlamendi valimiskampaania huvides oleks, kui Tööpartei kandidaadid valimisrallil oleksid kohal ka Roomas. Samas teeb keskbüroo ettepaneku täna nimetada ka kolm asendusliiget selleks, et teha vajalikke täiendusi või asendusi delegatsiooni koosseisus.

Ka Euroopa parlamendi valimistel osalusega seonduvalt tuleb konverentsil teha rida otsustusi:
1.Kui suure kandidaatide nimekirja oleme me võimelised välja panema ja milline võiks olla selle personaalne koosseis?
2. Milline võiks olla meie valimisplatvorm ehk millega lubame tegeleda Euroopa parlamendis juhul kui Eesti rahvas selleks mandaadi annab?
3. Millised valimisloosungid tõstatame enda propagandakampaanias?

Pisut taustast. Euroopa parlamendi valimised oleksid esimest korda taasiseseisvumisjärgselt võinud kujuneda isikuvalimiste asemel parteilisteks valimisteks, kuid selle võimaluse kujundada meie poliitilist kultuuri demokraatliku Euroopa näo järel rikkus koos istuv Riigikogu viimasel hetkel ära. Seadusemuudatusega taastati isikuvalimised, kus põhiosa hakkavad mängima poliitilised ja muiduprominendid, ning Vabariigi President Arnold Rüütli katse populismi viimasel hetkel seadust välja kuulutamata jättes väärata – ei kandnud vilja. Erinevalt aga Riigikogu valimistest, kus iga erakond võis välja panna kuni 125 kandidaati ja Eestimaa oli jagatud tosinaks valimisringkonnaks - piirdub Euroopa parlamendi valimistel valimisnimekiri 12 isikuga ja valimisringkonnaks on kogu Eesti. Prognoositavalt osaleb valimistel kuus parlamentaarset ja kaks parlamendivälist erakonda -seega on valida üleeestiliselt 80-85 isiku vahel. Valimistel ei osale häältepüüdjatena Keskerakonna liider Edgar Savisaar, Reformierakonna liider Siim Kallas, Res Publica liider Juhan Parts jt., mis tähendab paljudele valijatele parteipoliitilise automaatse eelistuse puudumist. Res Publica kui valitsuspartei autoriteet käib alla, Reformierakonna liider asub juba Brüsselis, Keskerakond on sisetülides, Rahvaliidu ministreid kimbutatakse järeljätmatult mainet õõnestavate skandaalidega, Mõõdukate nimemuutuse efekt vananeb ja Kaplinskist ei saanud nende tõmbenumbrit, Isamaaliit jätkab antikommunismi lainel, mis hakkab kaotama külgetõmbejõudu. See võib kujundada palju uusi eelistusi ja teoreetiliselt ei ole välistatud protestikandidaadina Tööparteile kuuest jagamisele minevast loosist ühe avanemine.

Miks me läheme valimistele – eelkõige selleks et olla solidaarsed enda Euroopa aatekaaslastega ning tõendada Tööpartei jätkuvat kohalolekut Eesti poliitilisel maastikul. Erakond, kes ei ole suuteline osalema valimistel on maha kantud erakond. Meie oleme organisatoorselt suutelised valimistel osalema. Tõsi küll, Euroopa vennasparteide toel ja tagasihoidlikemate võimalustega kui 60 miljonit aastas omavahel jagavad kuus parlamentaarset erakonda. Kolmeliikmeline valimisnimekiri on loetletud ülesannete teostamiseks piisav - ja vastab meie rahalistele võimalustele. Sest – iga kandidaadi eest tuleb riigikassasse tasuda enam kui 12 tuhat krooni.

Edasi kandidaatidest. Keskjuhatus oma otsuses 28.02.2004.a. kutsus üles kujundama nimekirja lähtuvalt kandidaatide võimekusest tööks Euroopa Parlamendi seadusloome protsessis. Tööpartei esindajad lähevad Brüsselisse tööd tegema, mitte muidu lulli lööma. Rida piirkonnaorganisatsioone seadsid üles partei esimehe kandidatuuri. Tänan usalduse eest. Usun, et minu Riigikogu kogemus võib kasuks tulla ka Euroopa Parlamendi oludes. Loomulikult peab partei esimees kandma erakonna esinduse austavat kohustust. Tallinna ja Võrumaa organisatsioonid esitasid Sirje Kingsepa kandidatuuri. Välissekretärina on Sirje omandanud olulise kogemuse meie aatekaaslastega suhtlemisel. Tahaksin eraldi rõhutada, et Sirje on meie vasaksõprade toel saanud meist ainsana kuigi lühikese, aga siiski spetsiaalse ettevalmistuse Euroopa Parlamendi tööst kohapeal Brüsselis. Narva linnaorganisatsiooni esindab Võru maakonnaorganisatsiooni toel Nikolai Kulikov, üks meie erakonna tipppoliitikutest, kelle pikaajaline kogemus Narva linnavolikogu aseesimehena on tagatis Brüsselis hakkama saamiseks. Pealegi –tänase seisuga ei ole ükski erakond välja käinud vene rahvusest ja nimega kandidaati. Eesti valijaskonnast ligi sada tuhat kodanikku aga sooviks võibolla näha Brüsselis enda esindajat. Isiklikult usun, et kolmikul on oma nägu, mis eristab teda konkurentidest.

Mõni sõna valimisloosungitest, mille loetelu on teile välja jagatud ja millest me hääletamise teel valime kolm põhiloosungit. Neist kujuneb meie valimispropaganda alus. Enamus neist rõhutab meie sotsiaalpoliitilise taotlusi Brüsselis ja kuidas see saakski olla teisiti vasakpartei puhul. Oluline oleks rõhutada ka meie sidet Euroopa vasakpoolsetega – sest sellest kumab võime Euroopa mastaabis olla kasulik oma valijale. Valimispropaganda huvides oleks tore kui me piirduksime kahe kuni kolme põhiloosungiga: vaid nii joonistub selgepiiriliselt meie poliitiline sõnum.

Seltsimehed. Teile on jagatud välja ka kaks – rõhutan –mitte alternatiivset vaid paralleelset valimisplatvormi, mille ülesandeks on öelda – mida läheb tööparteilane tegema Brüsselisse. Miks on neid kaks? Selleks, et konverents määratleks poliitilised rõhuasetused meie eurosuunalisel tegevusel. Mõlemad platvormid on üles ehitatud ligilähedaselt ühesuguses struktuuris, kuid teatud rõhuasetuslike erisustega. Milliste erinevustega?

• Kui üks neist seab esikohale sotsiaalse stabiilsuse ja turvatunde toomise Euroopast, siis teine seda rõhuasetust eraldi ei käsitle ja seab eesmärkidest esikohale Eesti võrdväärsuse teiste Euroopa riikidega.

• Kui üks neist toonitab Eesti võrdväärsust teiste Euroopa riikidega, siis teine Eesti jäämist rahvusriigiks ühinevas Euroopas.

• Kui üks neist käsitleb prioriteedina teiste eelistuste ees keskkonnahoidu, siis teine käsitleb seda tagaplaanil ja seotult Euroopa keskkonnamaksudest johtuva hinnatõusu ralliga.

• Kui üks neist kutsub kriitiliselt lähtuma Euroopa minevikku ja tulevikku, siis teine seondab Euroopa mineviku ja tuleviku käsitlust üleminekuga kapitali õitsengu ühiskonnalt inimkesksele ühiskonnale.

• Kui üks neist, deklareerides vastuseisu Euroopa militariseerimisele, kutsub Euroopat ja Ameerika Ühendriike NATO raames ära leppima, siis teine rõhutab rahu ja rahvusvahelise koostöö tähtsust, s.h. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni osa rahu tagajana maailmas.

• Kui üks neist deklareerib, et kõigil rahvustel Eestis on õigus oma keelele ja kultuurile, siis teine rõhutab Euroopa liidu kui rahvusvähemuste õigusi tunnustavat Euroopat.

• Kui üks neist käsitleb vaidlust Euroopa Liidu föderaliseerumise üle Euroopa sisearenguna, siis teine riikluse ja ühiskonnaelu amerikaniseerumise kontekstis.

• Küsimuses: mida tähendab Euroopa Liidu tulek Eestisse, räägib üks kavand põhiliselt sellega kaasnevaist uusliberaalse majandusmudeli ohtudest, teine aga töölisliikumisel tuginevast toest, mida Euroopa vasakpoolsus Eestisse kaasa toob meie tõsiste sotsiaalsete probleemide silumisel.

• Kui üks platvorm kutsub hääletama Tööpartei kandidaatide poolt seetõttu, et nad on isiksustena töökad ja ausad oma isamaapatrioodid, siis teine rõhutab neid võimalusi, mida nn põhjala heaoluühiskonna mudeli Eestisse laiendamisel annab koostöö Euroopa Vasakpartei ja sellel tugineva Euroopa parlamendi saadikurühmaga.

• Ja lõpuks - kui üks neist jätab valija otsustada, mida tööparteilane Brüsselisse tegema läheb, siis teine loetleb iga programmi alajaotuse lõikes konkreetsed poliitilised sihid, mille poole pürgitakse.

Kummalgi platvormil on omad väärtused ja omad ohud. Tehtud valikud kujundavad aga esmakordselt meie erakonna europoliitilised alused. Jõudu Teile otsustusteks.

Selle küsimuse raames on Teile välja jagatud resolutsiooni kavand, õiend kandidaatidest valimisnimekirja, valimisloosungite loend, millest hääletamise teel valiksime välja suuremat toetust omavad ja kaks valimisplatvormi kavandit, kusjuures mõlema kavandi esitlejad saavad võimaluse selle tutvustuseks ja konverentsi delegaadid neile küsimuste esituseks. Nii on demokraatlik ja nii kujuneb partei euroopakeskne poliitika.

Soovin konverentsile edu tööks. Tänan tähelepanu eest.

T. Toomsalu
ESDTP esimees