Eesti tervishoiukriisist tuleb leida väljapääs

Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei on suures mures Eesti rahva üha halveneva tervisliku ja majandusliku seisukorra üle.

Tingituna halvast tervishoiu olukorrast on alates 1991. a. rahvastiku loomulik iive negatiivne. Eestlaste keskmine eluiga on märksa lühem kui enamuses Euroopa riikides.

Tänaste demograafiliste protsesside jätkudes rahvastikukadu võimendub veelgi ja tõenäoliselt kiirendab rahvuse püsimise kriitilise piiri lähenemist. Sündimuse langus on oluliselt kiirendanud ka rahvastiku vananemist. Rahvastiku vananemistempo Eestis on üleminekumaadest ja kogu Euroopas kiireim.

Üha süveneb kriis tervishoius. Tuhanded inimesed Eestis ootavad praegu ja jäävad ilmselt ka lähitulevikus ootama plaanilise ravi järjekorras oma operatsiooni või protseduuri. Nii ootab Tallinna Keskhaiglas plaanilist ravi ligi tuhat inimest, Tartu Ülikooli kliinikumis on tänavuseks aastaks ravijärjekorras 294 ning järgmiseks aastaks 1022 inimest. On kujunenud juba paratamatuks, et inimesed operatsioonijärjekorras surevad. Lahendamata on meditsiiniõdede palkade küsimus. Küsimus ei seisne haiglate vähesuses ega arstide-õdede puudumises või nende kvalifikatsioonis.

Kõik taandub majanduslikule olukorrale, seega rahale. Möödunud aastal kirjutati riigieelarves ravikindlustuse reale vaid 4,119 miljardit krooni, tänavu 4,140 ja seda majanduse elavnemise ning keskmise töötasu suurenemise tingimustes.

ESDTP on arvamusel, et avalik-õiguslik institutsioon haigekassa näol on rajatud üpris rabedale alusele ja tema efektiivsus on kaheldav. On ilmne, et Eesti meditsiin vajab reformi. See ei seisne aga vaid haiglate liitmises ja lahutamises. Kuigi ka haiglad peavad õppima oma ressurssidega võimalikult efektiivselt ümber käima. Väljapääsuks ei ole ka raviraha katmine erakindlustuse näol, vaid rahva ainelise olukorra parandamine tervikuna. Riigi majandus- ja rahanduspoliitika tuleb suunata ümber ühiskonna huvidele.

Eesti Vabariigi valitsusel tuleks kohe välja töötada ja rakendada tervishoiusüsteem, mis tagaks kõigi Eesti elanike normaalse meditsiinilise teenindamise.

Juba järgmise aasta riigieelarves tuleb näha ette ravikindlustusele eraldatavate vahendite osa suurendamist vähemalt 5-6 protsendi võrra. Vahendid selleks on võimalik leida riigikantselei ja ministeeriumide tulemusjuhtimise ergutamise summade arvelt. Kuna nende kulutuste kasv ei ole seotud personali vastava kasvuga, mistõttu võib kujuneda korruptiivseks ja sihtotstarvet välistavaks.

ESDTP arvates tuleks oluliselt vähendada ka kaitsekulutusi ja Euroopa Liitu ning NATO-sse integreerumiseks ettenähtud kulutusi. Kuna poliitilist otsust NATO-sse ja Euroopa Liitu minekuks ei ole rahva poolt vastu võetud, ei ole põhjendamatuid kulutusi otstarbekas teha.

ESDTP on sügavalt veendunud, et täiendavaid investeeringuid pole vaja leida mitte relvajõudude arendamiseks, vaid hoolekande ja tervishoiusüsteemi ning elamumajanduse paremaks väljaarendamiseks, noorte perede ja vanurite toetamiseks. Kuna mitmed haigused on kujunenud üle-eestiliseks probleemiks, tuleks koheselt ellu rakendada üleriiklikud programmid tuberkuloosihaigete, halvaloomuliste kasvajatega haigete varajaseks avastamiseks ja raviks ning tuberkuloosi, samuti AIDSi, alkoholismi ja narkomaania leviku tõkestamiseks. Mitte lubada Ts^ernobõli kiiritusohvrite toetuste ärajätmist alates 2001. aastast.

ESDTP Keskjuhatus on veendunud, et ainult sellesuunaliste radikaalsete abinõude rakendamine aitab eestimaalastel taastada kadumaläinud usu ja toetuse Eesti riiki ja tema valitsusse.

Tiit Toomsalu
ESDTP esimees