Euroopa Vasakpartei
asutamise kongressil
Rooma, 8-9 Mai, 2004
Euroopas algab uute
lootuste aeg. Uus nägemus tiivustab järjest suuremat hulka
eurooplasi ja ühendab nad võimsaks jõuks, et seista vastu
kapitalistliku ühesuunalise tee survele, mis püüab vangistada
inimsugu uue ühiskondliku ja sotsiaalse allakäigu lõksu. Rahvaste ja
tavakodanike teadvuses valdavad turvatunde puudumine, ebakindlus ja
kartus. Jõuliselt tõuseb uus vastupanu kapitalistlikule
ekspluateerimisele. Tekkinud on võimalus muutusteks, mis läbiks
nende inimeste elusid, keda üha jõulisemalt mõjutavad
kapitalistlikust globaliseerumispoliitikast tulenevad probleemid.
Maailmas on tekkinud uued
võimuvormid, mis toovad kaasa rahvusriikide, rahvusvaheliste
organisatsioonide ja Teise Maailmasõja järgsete heaoluühiskondade
kriisi. Igikestva sõja teooria, mida praegu esindab Bushi doktriin,
ning sellest sõjast toituva terroristliku vägivalla keeris
põhjustavad ebavõrdsuse kasvu ja demokraatia ruumi ahenemist.
Meie jaoks on rahvusvahelises poliitikas just Euroopa teistsuguse
ühiskonna loomise eest võitluste taassünni paik. Rahu saavutamine ja
praeguse kapitalistliku ühiskonna muutmine on meie töö eesmärk. Me
püüdleme ühiskonna poole, mis ületaks kapitalistliku ja
patriarhaalse loogika. Meie siht on inimeste areng, meeste ja naiste
vabastamine kõigist rõhumise, ekspluateerimise ning eemaletõrjumise
vormidest.
Me toetume nii
riikidesiseselt kui ka rahvusvaheliselt sotsialismi, kommunismi ja
ametiühinguliikumise, feminismi, feministliku liikumise ja
sugudevahelise võrdsuse, keskkonnaliikumise ja jätkusuutliku arengu,
rahu ja rahvusvahelise solidaarsuse, inimõiguste, humanismi ja
antifašismi, edumeelse ja liberaalse mõtte väärtustele ning
tavadele.
Me näeme vasakpoolse
poliitika ülesannet Euroopas laiapõhjalise ühiskondliku ja
poliitilise liidu loomises, mis muudaks poliitikat radikaalselt,
kavandades konkreetseid alternatiive ning ettepanekuid olemasolevate
kapitalistlike ühiskondade hädavajalikuks ümbersünniks. Me näeme oma
kohustust ja võimalust pöörduda kõigi poole, kes nõuavad isikliku
enesemääratluse ja elu eeltingimusena õiglasemat ühiskonda. Me
tahame kehtestada püsiva vasakpoolse poliitika sõltumatu,
enesekindla poliitilise projektina, mis aitab kaasa solidaarsuse
ning demokraatlike, sotsiaalsete ja ökoloogiliste alternatiivide
tegelikkuseks muutmisele.
Seetõttu muutub Euroopa
Liit koos kogu Euroopa mandriga üha tähtsamaks alternatiivsele
poliitikale – lisaks rahvusriikide, piirkondade ja kohalike
omavalitsuste tavapärasele poliitilisele tasandile ning lahutamatuna
maailmasündmustest.
Seetõttu vaatleme me "maailmamuutmisliikumiste" üleilmset ulatust,
suurenevat mõttevahetust, vastastikust koostööd, samuti selle
mõjusid traditsioonilistes ühiskondlikes, ametiühingu-,
feministlikes, keskkonna- ja demokraatlikes liikumistes uue muutuste
nõudmise valguses. Kõik need liikumised vastutavad tugevate
maailmavõimude "eraruumi", seades sellele vastu "avaliku ruumi", kus
tegutsevad mitmesugused jõud, kes soovivad tagasi saada põhiõigusi:
rahu, demokraatia, ühiskondlik õiglus, vabadus, sugude võrdsus ja
austus looduse ees. Poliitiline vasakpoolsus kuulub nende hulka. See
annab muutmise poliitikale uue ressursi.
Mitmesugustes Euroopa
riikides tähistasid äärmuslikud kultuurilised ja poliitilised
kogemused ning ühiskondlikud võitlused Euroopa ühiskonnamudeli
esialgset olemust. Me otsime neid poliitilisi ja kultuurilisi juuri,
mis määratlevad kõike seda tänapäeval, eriti Maastrichti lepingu
poliitika ja Euroopa Keskpanga otsuste kaudu. Euroopas kannatavad
inimesed globaalse kapitalistliku poliitika all. Poliitika, mida
valitsused rakendavad suurkapitali ja lobbyde huvides, õõnestades
solidaarsust ja rasketes heitlustes võidetud ühiskondlikke
saavutusi. Me ei otsi turuväärtusi. Kõikjal rünnatakse
pensionisüsteeme, lammutatakse ja erastatakse sotsiaalkindlustust,
allutatakse avalikke teenuseid ning elutähtsaid alasid nagu tervis,
haridus, kultuur ja ühisvara nagu vesi ja muud loodusvarad
turureeglitele, muudetakse pealiskaudseks ja hoolimatuks tööturg.
Tugevneb ametiühingute allasurumine ja sisserände kriminaliseerimise
poliitika.
Kõik on kaubastatud.
Tööjõust kogu eluringini. Tänases Euroopas kasvavad tööpuudus,
kindlusetus, väline militariseerimine, mida näitlikustavad Balkani,
Afgaani ja Iraagi sõjad, ning sisemine militariseerimine
repressiivsete ja vabadusevaenulike seaduste abil kõigi vastu, kes
ei poolda uusliberaalset poliitikat. See protsess võõrandab järjest
suuremaid ühiskonna osi poliitikast ning tekitab sõdu vaeste vahel,
populismi, rassismi ja antisemitismi taastulekut.
Euroopa kolmanda tee sotsiaaldemokraatlik kontseptsioon on läbi
kukkunud, sest see ei vastustanud niisugust arengut ega pakkunud
alternatiivi, aidates seega toimuvale kaasa. See loob võimalusi ja
paneb suurema vastutuse vasakpoolsusele, mis soovib olemasolevat
maailma muuta. Ent me ei saa käia sama tavapärast rada nagu 20.
sajandil, mis tõi revolutsiooniliselt innukatele jõududele suuri
saavutusi, aga ka suuri lüüasaamisi ja tragöödiaid.
Ühiskonna muutmiseks peame
me oma tegevust laiendama. Euroopas on alternatiivse, radikaalse,
keskkonnateadliku ja feministliku vasakpoolsuse loomine uue, just
algava tsükli väljakutse. See uus poliitiline jõud võib ületada
liikumiste pluralistliku iseloomu, sest me tahame rajada uue suhte
ühiskonna ja poliitika vahel.
Me tahame luua uue Euroopa
kava ning anda Euroopa Liidule uue sisu: sõltumatu Ühendriikide
ülemvõimust, avatud maailma lõunaosale, ühiskondlikult ja
poliitiliselt mudelilt alternatiivne kapitalismile, aktiivne kasvava
militariseerimise ja sõja vastu. Soodustaks respekti keskkonnakaitse
ja inimõiguste, sealhulgas ühiskondlike ja majanduslike õiguste,
vastu. Me pooldame kodanikuõiguste andmist kõigile Euroopa
elanikele.
Me igatseme Euroopat, mis oleks vaba Maailma
Kaubandusorganisatsiooni ja Rahvusvahelise Valuutafondi
demokraatiavaenulikust ja uusliberaalsest poliitikast. Euroopat, mis
keelduks NATOst, võõrvägede baasidest ja ükskõik millisest Euroopa
sõjaväest, mis tooks kaasa suureneva sõjalise võistluse ja
võidurelvastumise kogu maailmas. Me igatseme rahu ja solidaarsuse
Euroopat, mis oleks vaba tuuma- ja massihävitusrelvadest, Euroopat,
mis ei tunnista sõda rahvusvaheliste pingete lahendamise vahendina.
Eriti puudutab see Iisraeli-Palestiina kokkupõrget, mis tuleks
lahendada vastavalt ÜRO resolutsioonidele.
Meie – selle mandri
vasakpoliitilised jõud – tahame aidata tõusta uuel muutuste jõul.
Meie – kommunistliku, sotsialistliku, demokraatliku, ökoloogilise,
feministliku taustaga uusliberalismi vastased ja ühiskonna muutumist
pooldavad parteid ning poliitilised organisatsioonid – tahame luua
uue poliitilise jõu: Euroopa Vasakpartei.
Me tahame anda kehastuse
sellele lootusele, mis aitab meil uutel tingimustel lahendada
globaliseerumise, maailmarahu, demokraatia ja ühiskondliku õigluse,
sugude võrdsuse, puudega inimeste iseotsustamisõiguse, jätkusuutliku
ja tasakaalustatud arengu, konkreetsete kultuuriliste, usuliste,
ideoloogiliste nähtuste või seksuaalsete suundumuste austamise
küsimusi.
Me näeme vajadust Euroopa
altpoolt tuleva ühiskondliku ja demokraatliku muutmise järele. Jah,
käes on aeg tugevdada võitlust, mis muudab küsitavaks ülipüha "vaba
konkurentsi ja turumajanduse" dogma, rahaturgude ja rahvusvaheliste
korporatsioonide võimu, ning teeb selle asemel meie kodanikud
aktiivseteks osalejateks nende nimel läbiviidavas poliitikas.
Vaadates näkku majanduskriisile ja tööpuuduse kasvule, tuleb
"stabiilsuspakti" ja Euroopa Keskpanga suundumusi rünnata, et jõuda
lähemale teistsugusele majandus- ja sotsiaalpoliitikale ning
ühiskondlikele prioriteetidele, mis soodustavad täistööhõivet ja
koolitust, avalikke teenuseid ja julget investeerimispoliitikat
keskkonna nimel. Kehtestada tuleb kapitalivoogude maksustamine.
Eelistusi tuleb muuta – soodsaks inimolenditele, mitte rahale.
Me võtame kõikjal Euroopas
vastu ülesande kaitsta palgatöötajate õigusi nende töökohtades. Me
leiame, et avalikud teenused on asendamatu vahend, et tagada kõigile
võrdne ligipääs haridusele, veele, toidule, tervisele, energiale ja
transpordile. Me pooldame kaasajastatud, hajutatud ja
demokratiseeritud avalikke teenuseid, mis tagavad igaühele
ühiskondlikud õigused.
Viimati ühines Euroopa
Liiduga kümme riiki ja teisedki on ilmutanud liitumissoovi. Aga nii
nendes riikides kui ka juba Euroopa Liidu liikmesriikideks saanud
maades leidub märkimisväärseid poliitilisi ja ühiskondlikke jõude,
kes suhtuvad laienemisse ettevaatlikkuse või varjamatu vaenuga. Neid
suundumusi toetavad Euroopa Liidu praegustest strateegilistest
valikutest tulenevad väljapääsmatud olukorrad.
Samuti mõistab Euroopa Vasakpartei praegu Euroopa Liidust välja
jäänud riikide – nagu Balkanimaade ja muude Ida-Euroopa riikide –
raskusi, mis põhiliselt tulenevad nende muutumisest, ja sellest
tekkivat dilemmat, kas areneda iseseisvalt või ühineda
kapitalistliku Euroopa integreerumisega keskmise pikkusega
strateegiana kõigi nende läbitud ja toimuvate muudatuste tõttu
ühiskonnas tekkinud konfliktide lahendamiseks. Nendes riikides on
Euroopa vasakpoolsed valmis koos kõigi kohalike demokraatlike
jõududega kaitsma demokraatiat, rahu ja ühiskondlikku õiglust,
ühiskonna ja majanduse arengut ning tugevdama demokraatlikke
institutsioone.
Me tahame tegutseda nii, et valitavatel institutsioonidel nagu
Euroopa parlament ja riiklikud parlamendid, samuti esindajatekogudel
(majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komitee) oleks rohkem
tegutsemis- ja kontrollivolitusi. Tänapäeval, olenemata meie
üldisest arvamusest arutletava põhiseadusliku lepingu kohta, oleme
me vastu Kõikvõimsale Direktoraadile. Samuti ei lepi me nende
sooviga suruda meile peale ultraliberaalsed majanduskriteeriumeid ja
militariseerimist, mis toob kaasa ühiskonna tõsise allakäigu.
Me püüdleme lakkamatult, et
laiendada kodanike osalust ja kontrolli Euroopa rajamise kõigil
tasanditel ja igas järgus.
Lõpetuseks, Euroopa kriisi
südames on Demokraatia. Aastakümneid on Euroopa Liitu ehitatud
ülaltpoolt, jättes tähelepanuta kultuuride ja keelte värvika külluse
– ilma siinsete inimesteta ja sageli nende vastu.
Üht-teist hakkab aga juba
muutuma. Ametiühingute, töölisklassi ja kodanike võimsad
sõjavastased väljaastumised on hakanud olukorda muutma. Ainult paari
aastaga on need andnud suure panuse laiapõhjalisse koondumisse rahu,
inimõiguste võrdsuse, meie planeedi austamise kaitseks. Ühiskonda
muutva poliitilise jõuna tahame aidata kaasa sellele uuele
liikumisele, mis sihikindlalt ründab uusliberaalset poliitikat.
Sotsiaalfoorumid on olnud elutähtsad hetked arutlusteks, vaidlusteks
ning kodanikutasandil praegusele uusliberaalsele Euroopale
alternatiivide kavandamiseks. Ühiskondlikel liikumistel, ühiskonna
ja kodanike võitlustel on oma dünaamika, oma sõltumatu analüüs,
ettepanekud ja algatused. Me pooldame mitte ainult töötajate ja
ametiühingute õiguste kaitsmist diskrimineerimise eest, vaid ka
töötajate õiguste suurendamist, sealhulgas töötute ja ebakindla
töökohaga töötajate puhul, suurendades demokraatiat töökohal ning
majanduselus kõigil tasanditel, ka üle-euroopalisel.
Me pooldame alternatiivset
ühiskondlikku, ökoloogilist, jätkusuutlikku arenguteed ning
majanduse ümberkorraldamist keskkonna- ja kliimakaitse alusel
vastavalt ettevaatuspõhimõttele keskkonnasõbraliku tehnoloogia,
elupikkuse ühiskondliku solidaarsuse, uute töökohtade loomise ning
maailma hädapiirkondade toetamise kaudu.
Me toetame regioonide komitee ning sotsiaal- ja majanduskomitee
suurendatud rolli Euroopa Liidu demokraatliku regionaalpoliitika
oluliste institutsiooniliste organitena, kes võtavad osa otsuste
langetamisest Euroopa institutsioonides.
Euroopa Liidus põrkavad
kokku mitmesugused huvid. Meie jaoks loob see uudse poliitilise
ruumi klassivõitlusele ning töötajate ja demokraatia huvide
kaitsele, Euroopa ühiskonnale tema organisatsioonide ja
institutsioonidega, mille hulgas on ka Euroopa Parlament.
Euroopa Vasakpartei võtab endale kohustuse anda oma panus tagamaks,
et meie soovitud suured muutused saaksid tõeks – rahu, demokraatia
ja ühiskondliku õigluse pideva suurenemise kontekstis.
Võidelgem koos uue ühiskonna eest, õiglase maailma eest, mis on vaba
ekspluateerimisest ja sõjast.
Me ütleme koos, et uus Euroopa on võimalik. Tulevik on siin –
ajalugu ei lõpe iial.
|