|
Number 8 (juuni 2001)
Vaino Väljas - elu eesriide ees ja taga
Pildikesi meie lähiajaloost
28. märtsil möödus teatavasti 70 aastat sellest päevast, kui Emmaste
vallas Hiiumaal tuli ilmale poisslaps nimega Vaino.
|
27. märtsil kogunesid ESDTP algatusel Rävala
puiesteel üle 60 Vaino Väljase endise töö- ja aatekaaslase ning tuttava.
Ei puudunud Vainole kui kalamehele nii omane kingitus kui silgupütt. Ja
muidugi telegrammid, õnnitluskaardid, lillesülemid.
Sünnipäeva hommikul, 28. märtsil õnnitles Vainot teiste hulgas ka
Eesti Vabariigi president Lennart Meri. Õnnitlustelegramm tuli endiselt
NL presidendilt Mihhail Gorbatšovilt. |
 |
30. märtsil, kui Vaino Väljase juubelit tähistati lähemate
sõprade ja sugulaste seltsis Estonia talveaias, austas oma kohalolekuga
juubilari ka Lennart Meri.
Tuleks veel lisada, et meie juubilari ei peetud meeles mitte ainult
Eestimaal, vaid ka mitmes välisriigis. Nii avaldas üks Soome juhtivamaid
ajalehti "Helsingin Sanomat" koos õnnitlusega 28. märtsil pikema kirjutise:
"Peasekretär aitas Viro iseseisvaks". Võib-olla selle artikli pealkiri annab
kõige parema vastuse küsimusele, miks Vaino Väljast sedavõrd austatakse nii
kodu- kui ka välismaal.
Kogu tema tegevus on olnud suunatud sellele, et elu Eestimaal muutuks
kõigi tema elanike jaoks paremaks. Seda taotles ta juba omaaegse partei- ja
komsomolitöötajana. Ja võib-olla sellise suhtumise taga seisnebki Vaino
Väljase fenomen, tema autoriteet eestimaalaste seas.
Aga oma sotsiaaldemokraatlike vaadete tõttu on ta ka kannatanud. Oma
"natsionalistlike" vaadete tõttu suunati Vaino Väljas 1980. a.
diplomaatilisele "asumisele", mis kestis 1988. a.
23.-25. märtsil 1989. a. toimus EKP XX kongress, kus nähti tähtsaima
ülesandena Eesti iseseisvuse saavutamist. Sündmuste loetelu on pikk, kus
Vaino Väljas iseseisva EKP juhina aitas kaasa sellele, et Eesti kui
iseseisev riik taas sündis ja seda veretult.
Jääb veel lisada, et vaatamata elu raskustele on Vaino jäänud truuks oma
seisukohtadele, oma ideaalidele. See on eriti tähtis praegu, mil paljud
poliitikud üritavad ajalugu üksteise võidu tõe pähe müüa. Võib korrata siin
Vaino isa sõnu: "Vaatamata suurele lainetusele, jääb mees ikka meheks".
Tore on tõdeda tänapäeval, et meie parteituumiku moodustavad need, kes on
vabad isiklikest ambitsioonidest. Need, kes on kogu aeg püüdnud teha ausalt
oma tööd ja kellel ka täna valutab süda Eestimaa edasise käekäigu pärast.
Ükskõik kui raske meil on olnud, jääb ka Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei
truuks oma ideaalidele.
Seepärast, ausad ja kindlameelsed inimesed, ühinegem VAINO VÄLJASE
parteiga - SOTSIAALDEMOKRAATLIKU TÖÖPARTEIGA. Ainult ausameelsete inimeste
ühise jõuga suudame kehtestada inimsõbraliku, korruptsioonivaba
ühiskonnakorra Eestimaal.
ESDTP Keskjuhatuses
Kas
klassiühiskond või sotsiaalne solidaarsus?
Haldusterritoriaalse reformi läbiviimisest
56 aastat II
Maailmasõja lõpust Euroopas
ESDTP esimehe TIIT TOOMSALU sõnavõtt riigikogus 04.05.01 välispoliitika
küsimustes
Tänan, austatud härra juhataja! Austatud kolleegid! Härra välisministri
välispoliitilise ülevaate ärakuulamine on parlamendi töö rutiini üks
elemente. Tänane vabariigi välisministri ettekanne on aga juhuse tahtel
sattunud ajale, mil nii Eestis kui Euroopas tervikuna on lahvatanud
järjekordne skandaal, mis seondub Saksamaa liidukantsleri Gerhard Schröderi
järjekordselt võimendatud mõttega, et Euroopa Liit peaks kujunema
superriigiks ühtse keskuse, ühtse valitsuse, ühtse kahekohalise parlamendi
ja kõige sinna juurde kuuluvaga.
Üllatav on, kui kiiresti reageerisid sellele praeguse Eesti
võimukoalitsiooni, valitsusliidu juhtfiguurid. Ma tsiteerin tänast BNSi
avaldust "Eesti tipp-poliitikul puudub usk Schröderi superriiki", kus
koalitsiooninõukogu esimees härra Tarand kahtleb, peab vähetõenäoliseks
tugeva keskvõimuga föderaalriiki ja härra Mart Laar ütleb ilusti, et tema
isiklikult superriigi võimalusse Euroopas ei usu.
Selles kontekstis küsin ma, kas härra välisminister on, propageerides
Euroopa Liidu suundumusi, ka konsulteerinud koalitsiooninõukogu esimehe ja
Vabariigi Valitsuse esimehega? Ehk oleks võibolla vajalik olnud juba täna
esitada pisut erinevad aktsendid valitsuse pürgimustes.
Austatud kolleegid! Siiski on härra välisministri ettekanne mingis mõttes
epohhiloov, sest kahe aasta jooksul, mil on koos käinud see parlamendi
koosseis ja kuulanud härra välisministrit, on esimesena härra välisminister
tähtsustanud ka Eesti kahepoolseid suhteid kolmandate maadega. Küsime, miks
on see nii? Kas on siin taga lihtsalt Eestis süvenev euroskeptitsism või ka
arusaam, et teel Euroopa Liitu on veel palju karisid ja karisid Euroopa
Liidu enda poolt?
Austatud kolleegid! See, et härra välisminister järjekordselt toonitas
Eesti prioriteetidena liitumist Euroopa Liiduga ja NATO-ga, ei ole midagi
üllatavat, sest valitsuse poliitika prioriteetideks on täna
välispoliitilised suundumused. Nii väitis ka härra peaminister Laar
vastuseks arupärimisele, et kõik ressursid tuleb suunata välispoliitiliste
eesmärkide saavutamisele. Vaid Euroopa Liidu kaudu saabub õnn Eestimaa
õuele. Nii ei saagi härra välisminister teistsuguseid aktsente välja öelda.
Väga üllatav on aga väliskomisjoni poolt ettevalmistatud ettekanne, kus
on lubatud endale terve rida demagoogiline avaldusi, kus ühelt poolt
räägitakse ja võrreldakse võimalikku Eesti majanduslikku okupatsiooni juba
praegu toimiva Eesti rahva ja riigi vara mahamüümisega erastamisagentuuri
poolt. Võrreldakse, esitatakse retooriline küsimus: Kas tõesti rahvas arvab,
et Nõukogude Liit ja Euroopa Liit on ühed ja samasugused asjad? Ma leian, et
on küll ühed ja samad asjad.
Samuti kutsutakse üles ikka uuesti püksirihma pingutama, sest üllas
eesmärk Euroopa Liit tuleb eesti rahval saavutada. Antakse uus sisu
suveräniteedi mõistele, öeldes, et ei ole seda suveräniteeti ja sõltumatust
ollagi. Eesti peab leppima sellega, et ta on üks pisikene, väikene tegija
suurriikide mõjusfääris.
Austatud kolleegid, Eesti on tõepoolest täna teelahkmel. Kui 10 aastat Eesti
Vabariiki juhtinud kaks isamaalikku valitsust, eesotsas Mart Laariga, KMÜ
valitsus Koonderakonna juhtimisel ja isegi mõõdukate jõulurahu valitsus
härra Tarandi eestvõttel on kogu aeg propageerinud Eesti ainsat võimalust
tuleviku jaoks - Euroopa Liitu. Siis täna on kogu seesama seltskond
väliskomisjoni üksmeelse hinnangu näol jõudnud arusaamisele, et austatud
kolleegid ja kallis rahvas, pingutame veel püksirihma, et siiski me
saavutaksime 10 aastat tagasi seatud konsensusliku eesmärgi.
Ei ole imelik ka see, et härra president ja ka härra Tarand -
koalitsiooninõukogu esimees -- hiljuti ajalehes ühel ja samal päeval
demagoogiliselt hoiatasid rahvast, et Eestil on valida, kas Vene
Föderatsioon või Euroopa Liit, et kolmandat teed ei ole. See on 10 aastat
toiminud poliitilise kursi pankrot, ei nähta teed, kuidas väljuda tekkinud
olukorrast.
Kuuest erakonnast koosnev Eesti erakondade konsultatiivne ümarlaud tegi
alles hiljuti ühise avalduse. Ümarlauda kuulub Kristlik Rahvapartei, erakond
Demokraadid, Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei, Eesti Iseseisvuspartei, Vene
Erakond Eestis, Vene Ühtsuspartei. Seega sotsialistid ja kristlased,
eestlased ja venelased, tööinimesed ja ärimehed. Nad leidsid, et kolmas tee
on integreerumine Euroopasse Euroopa vabakaubanduse assotsiatsiooni
struktuuride kaudu, koos Norra ja Šveitsiga jõuda välja Euroopa ühtsesse
majandusruumi, mis tähendab integreeruda Euroopasse majanduslikult, kuid
mitte siduda ennast poliitiliselt.
Tänan tähelepanu eest!
Eesti Erakondade
Konsultatiivne Ümarlaud 27. aprillil 2001
Achim Posti ja
Tiit Toomsalu kohtumisest
ESDTP read täienevad!
Rõõmustab see, et viimastel kuudel on hoogustunud Sotsiaaldemokraatliku
Tööparteiga liitumine. Ja see on üpris loogiline.
Nii on Tartus ja Tallinnas viimastel kuudel võetud ESDTP-sse 15 uut
liiget, Narvas 12, Harjumaal 5 jne. Elavnemas on tegevus Jõgevamaal ja
Paides. Jõgeval võeti pärast mitmeaastast vaheaega ESDTP-sse näiteks 6 uut
liiget.
Kui möödunud aasta lõpul oli Tartus 70 ESDTP liiget, siis nüüd kaugelt
üle saja. Arvatakse, et aasta lõpuks suureneb liikmelisus 200-ni, mõne aasta
pärast aga 500-ni.
Viimastel kuudel on Tartus ESDTP-sse astunud Kaido Aas, Natalja Asperk,
Esta Boison, Hannes Häidmän, Aari Kangro, Rein Looman, Eda Lään, Maido
Müürsepp, Jaan Ploom, Jüri Reial, Imbi Ruber, Krista Suit, Viktor Susi,
Margit Süvalep ja Kaupo Vilimaa.
Õige tegu, sõbrad!
Ükskord me võidame niikuinii!
Vahetame mõtteid!
Kuidas rajada tee võidule?
ESDTP Tallinna organisatsiooni juhatuse maikuisel koosolekul
ütlesin välja idee: ESDTP liikmed võiksid hakata "Sotsiaalse demokraatia"
veergudel partei arengu ja teistelgi teemadel mõtteid vahetama. Idee leidis
toetust ja nii pakungi seekordses numbris välja mõtted teemal "Kuidas muuta
meie partei inimestele külgetõmbavamaks".
Olen kindel, et ühiskonna arengu tõttu on üha rohkem neid,
kes oma ilmavaatelt just meie erakonnaga liituksid. Peame aga ise leidma
tee, mis tooks meie juurde võimalikult paljusid ja viiks uutel valimistel
võiduni. Pakun välja paar ideed kaasamõtlemiseks, vastuvaidlemiseks ja
peamine - uute mõtete pakkumiseks järgmistes numbrites.
1. Kõrvuti ESDTP Keskjuhatuse tegevuse ja partei esindajate
tööga riigikogus on ääretult tähtis, et liikmed erinevates Eestimaa paikades
saavad öelda: "Korraldame põnevaid üritusi. Tule, teeme ühiselt." Mida ja
kuidas kusagil teha, saavad otsustada iga piirkonna inimesed kohalikke
olusid tundes ise.
2. Iga parteikaaslane peab teadma nii oma
piirkonnaorganisatsioonis kui ka partei keskjuhatuses ja teistes
piirkondades tehtut. Sama vajalik on, et liikmete mõtted ja ettepanekud ning
küsimused partei tegevuse kohta jõuaksid ESDTP Keskbüroosse - olgu siis
moodsal moel - e-postiga, kirja teel või telefonitsi.
3. Organisatsioonide koosolekud võiksid aegajalt olla hoopis
lahtised väitlusõhtud. Tallinnas püüame igakuiseid infotunde maist alates
korraldada temaatiliste vaidlusõhtutena kõigile huvilistele.
4. Lähikuudeks konkreetsem ettepanek: lisaks erakonna
suvepäevadele korraldada piirkonnaorganisatsioonide suveüritused - olgu
veelkord tänatud saarlased, kes seda traditsiooni eelmisel aastal alustasid.
Jään huviga ootama kõikidelt uusi ja huvitavaid ideid. Ainult ühiselt
mõeldes ja ka vaieldes leiame tee, mis meid võidule viib.
Lugemise eest tänades ja vastukaja lootes,
Pille S^alamov
ESDTP Tallinna organisatsiooni esimehe asetäitja
ESDTP Keskkogu liige
OOTAME JÄTKUVALT TEIE AVALDUSI ESDTP-ga liitumiseks
ESDTP Tallinna ja VÜSDP Moskva organisatsioonid sõlmisid hiljuti
koostöökokkuleppe
Venemaa Ühinenud Sotsiaaldemokraatliku Partei Moskva linna
organisatsiooni ja ESDTP Tallinna organisatsiooni ühise tegevuse
põhisuundadest.
Lähtudes ühtsetest ideelistest positsioonidest ning parteitöö
efektiivsuse huvidest, kokkuleppivad osapooled peavad otstarbekaks:
- regulaarset kogemuste vahetamist perspektiivsetes ja jooksvates
küsimustes;
- parteide tegevust kajastavate infolehtede, bülletäänide ja ajalehtede
vahetamist;
- autorite kollektiivi laiendamist, partei kirjalike väljaannete juures,
haarates selleks Moskva ja Tallinna ajakirjanikke;
- osaleda vastastikku pealinnade parteiorganisatsioonide
aruande-valimiskoosolekutel;
- töötada välja ja viia läbi parteilisi aktsioone, kui rahvusvahelise elu
sündmused nõuavad mõlemalt parteilt täpset ja operatiivset reageerimist;
- vahetada aktivistide gruppe kogemuste vahetamiseks konkreetsetes parteitöö
suundades
Moskva ÜSDP aseesimees Svetlana Potapova
ESDTP Tallinna organisatsiooni esimees Heiki Sillari
Meie elu kroonika
Välissuhted
21. -- 22. aprill - Stokholmis toimunud Rootsi Stokholmi piirkonna
Sotsiaaldemokraatliku partei konverentsist võtsid osa ESDTP esimees Tiit
TOOMSALU ja Keskbüroo liige Rein BIRNBAUM.
24. aprill - Vaino VÄLJAS kohtus Helsingis endise Soome presidendi Mauno
Koivistoga.
26. -- 27. aprill - Moskvas kohtusid Venemaa Ühendatud
Sotsiaaldemokraatliku Partei liidritega ESDTP Keskjuhatuse liige H.SILLARI
ja B.BIRNBAUM.
01. mai - Riias võtsid Läti Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei kutsel 1.
mai tähistamisest osa T.TOOMSALU ja R.BIRNBAUM. Läti mõttekaaslastega
arutati mitmeid huvipakkuvaid küsimusi.
11. -- 14. mai - Berliinis toimuvast NELF-i konverentsist võttis osa
ESDTP Keskbüroo liige Urmas SOOSÕRV.
19. mai - Turus toimunud Soome Kompartei kongressist võttis osa
U.SOOSÕRV.
MEILE KIRJUTATAKSE
Joondume Euroopale!
Meie iseseisva Eesti algus oli kaunis - lauldi isamaalisi laule, lubati
kasvõi kartulikoori süüa. Mina isiklikult ei lubanud küll midagi, kuid
tulevik paistis selle kõige sees põnev ja helge.
Nüüd elame olukorras, kus tavaline tööline vegeteerib - ei saa ta kinno,
teatrisse, rääkimata raamatuostust või muudel kultuuri- ja pereüritustel
käimisest; hea on seegi, kui end saab pesta. Meie toimetulek näebki ette
ainult söömist, ei midagi muud. Kurb! Me toodame massiliselt narkomaane,
alkohoolikuid, vargaid ja mõrtsukaid. Samal ajal aga kähmlevad meie
riigijuhid üksteise umbusaldamisega, liivakastitülidega ja lausa
huligaanitsemisega ega saa mahti enda ümber vaadata, et näha, mis nende
rahvaga toimub.
Kas noored pered jõuavad oma lapsi kasvatada, et koolitada neist tublisid
kodanikke, tulevasi ministreid ja presidente? Kas oma elutöö teinud
pensionär jõuab oma eluaseme eest maksta, kõhu täis süüa, rohtu osta ja ehk
tahab ta vahetevahel lapselapsele maiustusigi viia? Kuidas saab hakkama
töötu, kodutu ja hooleta laps jne? Need probleemid ei näi kedagi huvitavat
või siis näidatakse näpuga teistele: "See on loll ja too on laisk, aga mina
pean üksi rabama!" Kehtib ainult üks õigus - raha. Kui oskad sahkerdada,
petta ja varastada, oled tehtud mees, kui ei, oled äpu ja luuser.
Mina olen ikka arvanud, et valitsus peaks olema rahva jaoks, mitte
vastupidi. Valitsus peab aitama inimesel toime tulla rasketel aegadel, nagu
teevad minu teada ja on alati teinud kõik valitsused kogu maailmas. Kui meil
aina kehtestatakse euronõudeid, peaksid sotsiaalsed tagatised ju samuti
olema eurotasemel. On lausa hirmutav, et vange tuleb hooldada euronõuetele
vastavalt, aga pooled Eestimaa lapsed on alatoidetud ja haiged.
Ammu oleks aeg midagi tõsiselt ette võtta, et hakataks nägema ka inimest.
Ühe isiku sõnad on kui hüüdja hääl kõrbes, kuid organiseerudes võiks midagi
ühiselt saavutadagi. Me oleme valinud suured targad mehed-naised end
valitsema, usaldanud oma tuleviku nende kätesse, kuid meid on ju ikka ja
jälle petetud - lubadused on ainult lubadusteks jäänudki. Mina tahan oma
neljale lapsele väärikat ja turvalist elu ja olen kindel, et samuti mõtlevad
kümned tuhanded Eesti emad-isad. Loodan vaid, et teisedki ärkavad
lootusetusest ja hakkavad otsima võimalust midagi ära teha, et poliitikat
mõjutada, sest iseenesest ei muutu midagi.
Praegune koalitsioon on piisavalt tõestanud oma absoluutset saamatust
kõiges, mis jääb väljapoole omaenda saama- ja võimuiha. Võtame eeskuju
Euroopast ja lööme seljad sirgu! Vaatame terasemalt! Mina pooldan
vasakpoolset valitsust, nagu Rootsis ja enamuses Euroopa riikides ja nagu
just tuli võimule Pariisis.
Tiina Peemot, Tartumaa
PLÄRTS!
Peaminister Mart Laar ütles!
"Peaminister ei tohi valetada, kuna see õõnestab ühiskonna moraali.
Peaministril on võimatu nõuda kodanikelt ausat käitumist, kui ta ise selleks
eeskuju ei anna." (Enno Tammeri peaministrikandidaatide küsitlus 3. märtsil
1999. a.)
Küsimus infolehe lugejatele: "Mida mõtles Mart Laar, kui ta Võrumaal hr.
Savisaare pilti tulistas ja asja selgitades esialgu valetas?"
Peaminister Mart Laari ämm
kaitses suguvõsa au (ajalooline meenutus)
Ühel juunikuu päeval sooritati verine kallaletung Kuressaare Keskturul "Pallopsoni
Äri" omanik Lembit Otsale. Lembit kuulis kriiskamist: "Kuradi Otsa Lemps,
sel tuleks nägu üles lüüa!" ja pöördudes nimetatud hääle suunas, langes ta
otse Laari ämma Rita Kase küüniste vahele. Dz ^entelmen ei hakanud naist
vastu tümitama, vaid lasi endal palge puruks kraapida.
Kallaletungist vapustatud Ots selgitas: "Me tunneme teineteist
lapsepõlvest saati, oleme naabrid olnud. Kase Rita (Mart Laari ämma) vennal
on täitsa debiilne laps. Võib-olla on neil suguvõsas midagi geenides".
Aga võibolla ei meeldinud Mart Laari ämmale hoopis see, et Lembit Ots on
Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei liige?
Kes teab?
Justiitsministeerium vassib!
Postimehes avaldati 8. mail ETA teade, et ESDTP juhte ähvardab koos
mõningate teiste parteide liidritega, finantsaruande esitamata jätmise
pärast 21 000 kroonine trahv. Kohutav lugu!
Asja uurides aga selgus, et "ju(u)rakate" faks oli Tööpartei nime "ära
kaotanud"!
Aruanne oli aga esitamata Reformierakonnal.
Õiglus ning sotsiaaldemokraatide puhas nimi lõpuks siiski taastati!
Keda siis veel uskuda, kui juba justiitsministeerium vassib!
Noh, mis sa kostad! |
