Infoleht

SOTSIAALNE DEMOKRAATIA

Number 8 (juuni 2001)

Vaino Väljas - elu eesriide ees ja taga

Pildikesi meie lähiajaloost

28. märtsil möödus teatavasti 70 aastat sellest päevast, kui Emmaste vallas Hiiumaal tuli ilmale poisslaps nimega Vaino.

27. märtsil kogunesid ESDTP algatusel Rävala puiesteel üle 60 Vaino Väljase endise töö- ja aatekaaslase ning tuttava. Ei puudunud Vainole kui kalamehele nii omane kingitus kui silgupütt. Ja muidugi telegrammid, õnnitluskaardid, lillesülemid.

Sünnipäeva hommikul, 28. märtsil õnnitles Vainot teiste hulgas ka Eesti Vabariigi president Lennart Meri. Õnnitlustelegramm tuli endiselt NL presidendilt Mihhail Gorbatšovilt.

 30. märtsil, kui Vaino Väljase juubelit tähistati lähemate sõprade ja sugulaste seltsis Estonia talveaias, austas oma kohalolekuga juubilari ka Lennart Meri.

Tuleks veel lisada, et meie juubilari ei peetud meeles mitte ainult Eestimaal, vaid ka mitmes välisriigis. Nii avaldas üks Soome juhtivamaid ajalehti "Helsingin Sanomat" koos õnnitlusega 28. märtsil pikema kirjutise: "Peasekretär aitas Viro iseseisvaks". Võib-olla selle artikli pealkiri annab kõige parema vastuse küsimusele, miks Vaino Väljast sedavõrd austatakse nii kodu- kui ka välismaal.

Kogu tema tegevus on olnud suunatud sellele, et elu Eestimaal muutuks kõigi tema elanike jaoks paremaks. Seda taotles ta juba omaaegse partei- ja komsomolitöötajana. Ja võib-olla sellise suhtumise taga seisnebki Vaino Väljase fenomen, tema autoriteet eestimaalaste seas.

Aga oma sotsiaaldemokraatlike vaadete tõttu on ta ka kannatanud. Oma "natsionalistlike" vaadete tõttu suunati Vaino Väljas 1980. a. diplomaatilisele "asumisele", mis kestis 1988. a.

23.-25. märtsil 1989. a. toimus EKP XX kongress, kus nähti tähtsaima ülesandena Eesti iseseisvuse saavutamist. Sündmuste loetelu on pikk, kus Vaino Väljas iseseisva EKP juhina aitas kaasa sellele, et Eesti kui iseseisev riik taas sündis ja seda veretult.

Jääb veel lisada, et vaatamata elu raskustele on Vaino jäänud truuks oma seisukohtadele, oma ideaalidele. See on eriti tähtis praegu, mil paljud poliitikud üritavad ajalugu üksteise võidu tõe pähe müüa. Võib korrata siin Vaino isa sõnu: "Vaatamata suurele lainetusele, jääb mees ikka meheks".

Tore on tõdeda tänapäeval, et meie parteituumiku moodustavad need, kes on vabad isiklikest ambitsioonidest. Need, kes on kogu aeg püüdnud teha ausalt oma tööd ja kellel ka täna valutab süda Eestimaa edasise käekäigu pärast. Ükskõik kui raske meil on olnud, jääb ka Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei truuks oma ideaalidele.

Seepärast, ausad ja kindlameelsed inimesed, ühinegem VAINO VÄLJASE parteiga - SOTSIAALDEMOKRAATLIKU TÖÖPARTEIGA. Ainult ausameelsete inimeste ühise jõuga suudame kehtestada inimsõbraliku, korruptsioonivaba ühiskonnakorra Eestimaal.

ESDTP Keskjuhatuses

Kas klassiühiskond või sotsiaalne solidaarsus?

Haldusterritoriaalse reformi läbiviimisest

56 aastat II Maailmasõja lõpust Euroopas

ESDTP esimehe TIIT TOOMSALU sõnavõtt riigikogus 04.05.01 välispoliitika küsimustes

Tänan, austatud härra juhataja! Austatud kolleegid! Härra välisministri välispoliitilise ülevaate ärakuulamine on parlamendi töö rutiini üks elemente. Tänane vabariigi välisministri ettekanne on aga juhuse tahtel sattunud ajale, mil nii Eestis kui Euroopas tervikuna on lahvatanud järjekordne skandaal, mis seondub Saksamaa liidukantsleri Gerhard Schröderi järjekordselt võimendatud mõttega, et Euroopa Liit peaks kujunema superriigiks ühtse keskuse, ühtse valitsuse, ühtse kahekohalise parlamendi ja kõige sinna juurde kuuluvaga.

Üllatav on, kui kiiresti reageerisid sellele praeguse Eesti võimukoalitsiooni, valitsusliidu juhtfiguurid. Ma tsiteerin tänast BNSi avaldust "Eesti tipp-poliitikul puudub usk Schröderi superriiki", kus koalitsiooninõukogu esimees härra Tarand kahtleb, peab vähetõenäoliseks tugeva keskvõimuga föderaalriiki ja härra Mart Laar ütleb ilusti, et tema isiklikult superriigi võimalusse Euroopas ei usu.
Selles kontekstis küsin ma, kas härra välisminister on, propageerides Euroopa Liidu suundumusi, ka konsulteerinud koalitsiooninõukogu esimehe ja Vabariigi Valitsuse esimehega? Ehk oleks võibolla vajalik olnud juba täna esitada pisut erinevad aktsendid valitsuse pürgimustes.

Austatud kolleegid! Siiski on härra välisministri ettekanne mingis mõttes epohhiloov, sest kahe aasta jooksul, mil on koos käinud see parlamendi koosseis ja kuulanud härra välisministrit, on esimesena härra välisminister tähtsustanud ka Eesti kahepoolseid suhteid kolmandate maadega. Küsime, miks on see nii? Kas on siin taga lihtsalt Eestis süvenev euroskeptitsism või ka arusaam, et teel Euroopa Liitu on veel palju karisid ja karisid Euroopa Liidu enda poolt?

Austatud kolleegid! See, et härra välisminister järjekordselt toonitas Eesti prioriteetidena liitumist Euroopa Liiduga ja NATO-ga, ei ole midagi üllatavat, sest valitsuse poliitika prioriteetideks on täna välispoliitilised suundumused. Nii väitis ka härra peaminister Laar vastuseks arupärimisele, et kõik ressursid tuleb suunata välispoliitiliste eesmärkide saavutamisele. Vaid Euroopa Liidu kaudu saabub õnn Eestimaa õuele. Nii ei saagi härra välisminister teistsuguseid aktsente välja öelda.

Väga üllatav on aga väliskomisjoni poolt ettevalmistatud ettekanne, kus on lubatud endale terve rida demagoogiline avaldusi, kus ühelt poolt räägitakse ja võrreldakse võimalikku Eesti majanduslikku okupatsiooni juba praegu toimiva Eesti rahva ja riigi vara mahamüümisega erastamisagentuuri poolt. Võrreldakse, esitatakse retooriline küsimus: Kas tõesti rahvas arvab, et Nõukogude Liit ja Euroopa Liit on ühed ja samasugused asjad? Ma leian, et on küll ühed ja samad asjad.

Samuti kutsutakse üles ikka uuesti püksirihma pingutama, sest üllas eesmärk Euroopa Liit tuleb eesti rahval saavutada. Antakse uus sisu suveräniteedi mõistele, öeldes, et ei ole seda suveräniteeti ja sõltumatust ollagi. Eesti peab leppima sellega, et ta on üks pisikene, väikene tegija suurriikide mõjusfääris.
Austatud kolleegid, Eesti on tõepoolest täna teelahkmel. Kui 10 aastat Eesti Vabariiki juhtinud kaks isamaalikku valitsust, eesotsas Mart Laariga, KMÜ valitsus Koonderakonna juhtimisel ja isegi mõõdukate jõulurahu valitsus härra Tarandi eestvõttel on kogu aeg propageerinud Eesti ainsat võimalust tuleviku jaoks - Euroopa Liitu. Siis täna on kogu seesama seltskond väliskomisjoni üksmeelse hinnangu näol jõudnud arusaamisele, et austatud kolleegid ja kallis rahvas, pingutame veel püksirihma, et siiski me saavutaksime 10 aastat tagasi seatud konsensusliku eesmärgi.

Ei ole imelik ka see, et härra president ja ka härra Tarand - koalitsiooninõukogu esimees -- hiljuti ajalehes ühel ja samal päeval demagoogiliselt hoiatasid rahvast, et Eestil on valida, kas Vene Föderatsioon või Euroopa Liit, et kolmandat teed ei ole. See on 10 aastat toiminud poliitilise kursi pankrot, ei nähta teed, kuidas väljuda tekkinud olukorrast.

Kuuest erakonnast koosnev Eesti erakondade konsultatiivne ümarlaud tegi alles hiljuti ühise avalduse. Ümarlauda kuulub Kristlik Rahvapartei, erakond Demokraadid, Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei, Eesti Iseseisvuspartei, Vene Erakond Eestis, Vene Ühtsuspartei. Seega sotsialistid ja kristlased, eestlased ja venelased, tööinimesed ja ärimehed. Nad leidsid, et kolmas tee on integreerumine Euroopasse Euroopa vabakaubanduse assotsiatsiooni struktuuride kaudu, koos Norra ja Šveitsiga jõuda välja Euroopa ühtsesse majandusruumi, mis tähendab integreeruda Euroopasse majanduslikult, kuid mitte siduda ennast poliitiliselt.

Tänan tähelepanu eest!

Eesti Erakondade Konsultatiivne Ümarlaud 27. aprillil 2001

Achim Posti ja Tiit Toomsalu kohtumisest

ESDTP read täienevad!

Rõõmustab see, et viimastel kuudel on hoogustunud Sotsiaaldemokraatliku Tööparteiga liitumine. Ja see on üpris loogiline.

Nii on Tartus ja Tallinnas viimastel kuudel võetud ESDTP-sse 15 uut liiget, Narvas 12, Harjumaal 5 jne. Elavnemas on tegevus Jõgevamaal ja Paides. Jõgeval võeti pärast mitmeaastast vaheaega ESDTP-sse näiteks 6 uut liiget.

Kui möödunud aasta lõpul oli Tartus 70 ESDTP liiget, siis nüüd kaugelt üle saja. Arvatakse, et aasta lõpuks suureneb liikmelisus 200-ni, mõne aasta pärast aga 500-ni.

Viimastel kuudel on Tartus ESDTP-sse astunud Kaido Aas, Natalja Asperk, Esta Boison, Hannes Häidmän, Aari Kangro, Rein Looman, Eda Lään, Maido Müürsepp, Jaan Ploom, Jüri Reial, Imbi Ruber, Krista Suit, Viktor Susi, Margit Süvalep ja Kaupo Vilimaa.
 

Õige tegu, sõbrad!

Ükskord me võidame niikuinii!

Vahetame mõtteid!

Kuidas rajada tee võidule?

ESDTP Tallinna organisatsiooni juhatuse maikuisel koosolekul ütlesin välja idee: ESDTP liikmed võiksid hakata "Sotsiaalse demokraatia" veergudel partei arengu ja teistelgi teemadel mõtteid vahetama. Idee leidis toetust ja nii pakungi seekordses numbris välja mõtted teemal "Kuidas muuta meie partei inimestele külgetõmbavamaks".

Olen kindel, et ühiskonna arengu tõttu on üha rohkem neid, kes oma ilmavaatelt just meie erakonnaga liituksid. Peame aga ise leidma tee, mis tooks meie juurde võimalikult paljusid ja viiks uutel valimistel võiduni. Pakun välja paar ideed kaasamõtlemiseks, vastuvaidlemiseks ja peamine - uute mõtete pakkumiseks järgmistes numbrites.

1. Kõrvuti ESDTP Keskjuhatuse tegevuse ja partei esindajate tööga riigikogus on ääretult tähtis, et liikmed erinevates Eestimaa paikades saavad öelda: "Korraldame põnevaid üritusi. Tule, teeme ühiselt." Mida ja kuidas kusagil teha, saavad otsustada iga piirkonna inimesed kohalikke olusid tundes ise.

2. Iga parteikaaslane peab teadma nii oma piirkonnaorganisatsioonis kui ka partei keskjuhatuses ja teistes piirkondades tehtut. Sama vajalik on, et liikmete mõtted ja ettepanekud ning küsimused partei tegevuse kohta jõuaksid ESDTP Keskbüroosse - olgu siis moodsal moel - e-postiga, kirja teel või telefonitsi.

3. Organisatsioonide koosolekud võiksid aegajalt olla hoopis lahtised väitlusõhtud. Tallinnas püüame igakuiseid infotunde maist alates korraldada temaatiliste vaidlusõhtutena kõigile huvilistele.

4. Lähikuudeks konkreetsem ettepanek: lisaks erakonna suvepäevadele korraldada piirkonnaorganisatsioonide suveüritused - olgu veelkord tänatud saarlased, kes seda traditsiooni eelmisel aastal alustasid.

Jään huviga ootama kõikidelt uusi ja huvitavaid ideid. Ainult ühiselt mõeldes ja ka vaieldes leiame tee, mis meid võidule viib.

Lugemise eest tänades ja vastukaja lootes,

Pille S^alamov
ESDTP Tallinna organisatsiooni esimehe asetäitja
ESDTP Keskkogu liige

 

OOTAME JÄTKUVALT TEIE AVALDUSI ESDTP-ga liitumiseks

ESDTP Tallinna ja VÜSDP Moskva organisatsioonid sõlmisid hiljuti koostöökokkuleppe

Venemaa Ühinenud Sotsiaaldemokraatliku Partei Moskva linna organisatsiooni ja ESDTP Tallinna organisatsiooni ühise tegevuse põhisuundadest.

Lähtudes ühtsetest ideelistest positsioonidest ning parteitöö efektiivsuse huvidest, kokkuleppivad osapooled peavad otstarbekaks:

- regulaarset kogemuste vahetamist perspektiivsetes ja jooksvates küsimustes;
- parteide tegevust kajastavate infolehtede, bülletäänide ja ajalehtede vahetamist;
- autorite kollektiivi laiendamist, partei kirjalike väljaannete juures, haarates selleks Moskva ja Tallinna ajakirjanikke;
- osaleda vastastikku pealinnade parteiorganisatsioonide aruande-valimiskoosolekutel;
- töötada välja ja viia läbi parteilisi aktsioone, kui rahvusvahelise elu sündmused nõuavad mõlemalt parteilt täpset ja operatiivset reageerimist;
- vahetada aktivistide gruppe kogemuste vahetamiseks konkreetsetes parteitöö suundades

Moskva ÜSDP aseesimees Svetlana Potapova
ESDTP Tallinna organisatsiooni esimees Heiki Sillari

Meie elu kroonika

Välissuhted

21. -- 22. aprill - Stokholmis toimunud Rootsi Stokholmi piirkonna Sotsiaaldemokraatliku partei konverentsist võtsid osa ESDTP esimees Tiit TOOMSALU ja Keskbüroo liige Rein BIRNBAUM.

24. aprill - Vaino VÄLJAS kohtus Helsingis endise Soome presidendi Mauno Koivistoga.

26. -- 27. aprill - Moskvas kohtusid Venemaa Ühendatud Sotsiaaldemokraatliku Partei liidritega ESDTP Keskjuhatuse liige H.SILLARI ja B.BIRNBAUM.

01. mai - Riias võtsid Läti Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei kutsel 1. mai tähistamisest osa T.TOOMSALU ja R.BIRNBAUM. Läti mõttekaaslastega arutati mitmeid huvipakkuvaid küsimusi.

11. -- 14. mai - Berliinis toimuvast NELF-i konverentsist võttis osa ESDTP Keskbüroo liige Urmas SOOSÕRV.

19. mai - Turus toimunud Soome Kompartei kongressist võttis osa U.SOOSÕRV.

MEILE KIRJUTATAKSE

Joondume Euroopale!

Meie iseseisva Eesti algus oli kaunis - lauldi isamaalisi laule, lubati kasvõi kartulikoori süüa. Mina isiklikult ei lubanud küll midagi, kuid tulevik paistis selle kõige sees põnev ja helge.

Nüüd elame olukorras, kus tavaline tööline vegeteerib - ei saa ta kinno, teatrisse, rääkimata raamatuostust või muudel kultuuri- ja pereüritustel käimisest; hea on seegi, kui end saab pesta. Meie toimetulek näebki ette ainult söömist, ei midagi muud. Kurb! Me toodame massiliselt narkomaane, alkohoolikuid, vargaid ja mõrtsukaid. Samal ajal aga kähmlevad meie riigijuhid üksteise umbusaldamisega, liivakastitülidega ja lausa huligaanitsemisega ega saa mahti enda ümber vaadata, et näha, mis nende rahvaga toimub.

Kas noored pered jõuavad oma lapsi kasvatada, et koolitada neist tublisid kodanikke, tulevasi ministreid ja presidente? Kas oma elutöö teinud pensionär jõuab oma eluaseme eest maksta, kõhu täis süüa, rohtu osta ja ehk tahab ta vahetevahel lapselapsele maiustusigi viia? Kuidas saab hakkama töötu, kodutu ja hooleta laps jne? Need probleemid ei näi kedagi huvitavat või siis näidatakse näpuga teistele: "See on loll ja too on laisk, aga mina pean üksi rabama!" Kehtib ainult üks õigus - raha. Kui oskad sahkerdada, petta ja varastada, oled tehtud mees, kui ei, oled äpu ja luuser.

Mina olen ikka arvanud, et valitsus peaks olema rahva jaoks, mitte vastupidi. Valitsus peab aitama inimesel toime tulla rasketel aegadel, nagu teevad minu teada ja on alati teinud kõik valitsused kogu maailmas. Kui meil aina kehtestatakse euronõudeid, peaksid sotsiaalsed tagatised ju samuti olema eurotasemel. On lausa hirmutav, et vange tuleb hooldada euronõuetele vastavalt, aga pooled Eestimaa lapsed on alatoidetud ja haiged.

Ammu oleks aeg midagi tõsiselt ette võtta, et hakataks nägema ka inimest. Ühe isiku sõnad on kui hüüdja hääl kõrbes, kuid organiseerudes võiks midagi ühiselt saavutadagi. Me oleme valinud suured targad mehed-naised end valitsema, usaldanud oma tuleviku nende kätesse, kuid meid on ju ikka ja jälle petetud - lubadused on ainult lubadusteks jäänudki. Mina tahan oma neljale lapsele väärikat ja turvalist elu ja olen kindel, et samuti mõtlevad kümned tuhanded Eesti emad-isad. Loodan vaid, et teisedki ärkavad lootusetusest ja hakkavad otsima võimalust midagi ära teha, et poliitikat mõjutada, sest iseenesest ei muutu midagi.

Praegune koalitsioon on piisavalt tõestanud oma absoluutset saamatust kõiges, mis jääb väljapoole omaenda saama- ja võimuiha. Võtame eeskuju Euroopast ja lööme seljad sirgu! Vaatame terasemalt! Mina pooldan vasakpoolset valitsust, nagu Rootsis ja enamuses Euroopa riikides ja nagu just tuli võimule Pariisis.

Tiina Peemot, Tartumaa

PLÄRTS!

 

Peaminister Mart Laar ütles!

"Peaminister ei tohi valetada, kuna see õõnestab ühiskonna moraali. Peaministril on võimatu nõuda kodanikelt ausat käitumist, kui ta ise selleks eeskuju ei anna." (Enno Tammeri peaministrikandidaatide küsitlus 3. märtsil 1999. a.)

Küsimus infolehe lugejatele: "Mida mõtles Mart Laar, kui ta Võrumaal hr. Savisaare pilti tulistas ja asja selgitades esialgu valetas?"

 

Peaminister Mart Laari ämm kaitses suguvõsa au (ajalooline meenutus)

Ühel juunikuu päeval sooritati verine kallaletung Kuressaare Keskturul "Pallopsoni Äri" omanik Lembit Otsale. Lembit kuulis kriiskamist: "Kuradi Otsa Lemps, sel tuleks nägu üles lüüa!" ja pöördudes nimetatud hääle suunas, langes ta otse Laari ämma Rita Kase küüniste vahele. Dz ^entelmen ei hakanud naist vastu tümitama, vaid lasi endal palge puruks kraapida.

Kallaletungist vapustatud Ots selgitas: "Me tunneme teineteist lapsepõlvest saati, oleme naabrid olnud. Kase Rita (Mart Laari ämma) vennal on täitsa debiilne laps. Võib-olla on neil suguvõsas midagi geenides".

Aga võibolla ei meeldinud Mart Laari ämmale hoopis see, et Lembit Ots on Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei liige?

Kes teab?

Justiitsministeerium vassib!

Postimehes avaldati 8. mail ETA teade, et ESDTP juhte ähvardab koos mõningate teiste parteide liidritega, finantsaruande esitamata jätmise pärast 21 000 kroonine trahv. Kohutav lugu!

Asja uurides aga selgus, et "ju(u)rakate" faks oli Tööpartei nime "ära kaotanud"!

Aruanne oli aga esitamata Reformierakonnal.

Õiglus ning sotsiaaldemokraatide puhas nimi lõpuks siiski taastati!

Keda siis veel uskuda, kui juba justiitsministeerium vassib!

Noh, mis sa kostad!