|
Erakondade ja Eesti
Ametühingute ümarlauakohtumine
02. 04. 04 toimus ümarlaud
Eesti suuremate erakondade ja Eesti
Ametühingute liikmete koosistumisel. Ümarlaua korraldas Eesti
Ametühingute Keskliit (EAKL) eesmärgiga kuulata ära Europarlamenti
pürgivate erakondade sotsiaalpoliitiline platvorm, millega erakonnad
on valmis Eestit Europarlamendis esindama.
"Selline ümarlaud on
kahtlemata kasulik, kuna siin saame nö silmast-silma
anda erakondadele teada sotsiaalpoliitika valupunktidest Eesti
ühiskonnas",
ütles EAKL esimees Harri Taliga. "Ja samas on see ka erakondadele
hea
võimalus esitada avalikkusele oma laen sõnum, mis kindlasti aitab teha
Eesti
jaoks õigeid valikuid 13. juuni Europarlamendi saadikute valimisel"
Ümarlauakohtumisest võtsid
osa:
Enn Eesmaa ja Olev Raju
(Keskerakond)
Märt Rask ja Rein Lang (Reformierakond)
Eiki Nestor ja Toomas H. Ilves (Sotsiaaldemokraatlik Erakond)
Jüri Kõre (Isamaaliit)
Erki Must (Res Publica)
Sirje Kingsepp (Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei)
Merike Metstak ja Elmar Truu (Rahvaliit).
Üritust modereeris Reet
Valing Eesti Raadiost.
Vastavalt eelnevalt erakondadele saadetud päevakorrale käsitleti
kahe tunni jooksul Eesti ühiskonna valupunkte: sotsiaalsed
tagatised, tööhõivepoliitika ja sotsiaalne tõrjutus. Samuti ootasid
ametühingud vastust küsimustele, kuidas erakonnad planeerivad kaasa
aidata demokraatia ja kodanikuühiskonna tugevdamisele.
Erakonnad esitasid oma
esialgsed seisukohad, samas jõuti ühisele
seisukohale, et taoline ühisosa arutelu vorm oleks vajalik muuta
traditsiooniks, mis annaks lõpptulemusena kaalutletud platvormi
Europarlamendis.
Poliitikud oma pikkades
sõnavõttudes jõudsid mitmetele vastandlikele seisukohtadele.
Milledest üks huvitavaim oli see, et kõik erakonnad peale Tööpartei
pooldavad teatud otsuste langetamist Euroopa Liidus konsensuse
alusel, mis selles kontekstis lahtiseletatuna tähendab, et
väikeriik, kes ei leia endale vähemalt poolte Euroopa Liidu
liikmesmaade toetust, temast sõidavad suurriigid lihtsalt üle. Samas
need samad erakonnad ei toeta Euroopa Liidu kui föderatsiooni ideed.
Föderatiivse EL poolt on vaid Sotsiaaldemokraatlik Erakond
(Mõõdukad).
Teine oluline erinevus
arusaamades on, mida ja kui palju võib EL oma riikidele ette
dikteerida. Eesti parempoolsed erakonnad - Res Publika ja eriti
Reformierakond leiavad, et sotsiaalsed standardid, mis kehtivad EL
riikides ei ole oluline Eestisse rakendada, kuid neil pole midagi
selle vastu, et EL dikteerib majanduslikke piiranguid
(kaitsetollid).
ESDTP kui sotsialistide
vasakpoolsele suunale oli üllatav see, et Mõõdukad, kui Euroopa
paremsotsid on rahul sellega, et paljud riigid on piiranud EL
elanike ühte põhiõigust - inimeste vaba liikumise õigust, näidates
niiviisi kätte meile ja teistele ida-eurooplastele oma
alaväärtusliku koha. Miks paremsotsid on nõus inimõiguste
piiramisega?
02.04.2004
Ülevaate koostas:
Sirje Kingsepp
ESDTP Välissuhete sekretär |
