Ühed valimised
lõpevad ja teised tulevad, jälle samad näod katavad oma
võltside naeratustega majade seinu ja täidavad oma lubaduste
ja üksteise mustamisega meie telekaekraane ning raadioeetrit.
Eestlane juba harjunud, et inimene, kes sai kohalikel
valimistel mitusada häält, sööstab uuesti võitlusesse
Riigikogu valimistel ning kogub jälle hulga hääli, jätab ühe
koha ja läheb teisele. Kellelgi ei teki isegi küsimust, kas
midagi on valesti või just selline ongi demokraatia, mida
kodanik läbi vabade valimiste teostab?
Tulemas on Euroopa
Parlamendi valimised. Meie jaoks midagi uut: esiteks saadame
me oma esindaja Eestist välja ja teiseks on ka valimiste kord
uudne – üks nimekiri terves Eestis ja piiratud kandidaatide
hulk – valimiste tulemusena saab koostada terve Eesti
poliitikute TOP100. Kahjuks ei kandideeri seekord peaminister,
välisminister ega Eesti kõige rohkem hääli koguv poliitik, ju
nad siis on oma praeguse ametikohaga rahul. Samas on
nimekirjades hulk inimesi, kellede kandideerimise motiivid
segaseks jäävad. Kõige huvitavam on Res Publica nimekiri. Miks
soovivad Europarlamenti tööle Reinsalu ja Ergma? Ene Ergma,
kes poliitiliselt on teine inimene Eestis, asendab ta ju
Presidenti, kui selleks vajadus tekib ning Urmas Reinsalu, kes
on Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees. Nüüd, kui meie
valitsus plaanib hakata põhiseadust muutma, soovib komisjoni
esimees hoopis koos teiste sadade poliitikutega Euroopa
Parlamendi lihtliikmeks saada. Tekib küsimus, kas kellelgi on
vaja Reinsalust lahti saada, või ei kavatse ta üldse sinna
tööle minna? Nii on veel erinevate erakondade nimekirjades
hulgaliselt ministreid ja poliitikuid, kes Riigikogus
töötavad. See on ju sulaselge valijate petmine! Meie valisime
neid inimesi uskudes lubadusi töötada püüdlikult Toompeal, kas
nüüd peame jälle midagi uskuma?
Vaadates Euroopasse
näeme, et seal ei ole kombeks ühelt valitavalt ametikohalt
teisele tormata - see ei tule isegi kõne alla. Eestlane on
tuntud oma kannatlikkuse poolest, ta laseb ennast petta rohkem
kui ühe korra, ennem kui täielikult pettub. Kuid kas ta peaks?
Miks rahvas ei taha enam valimistel käia, äkki ta ei soovi
enam petetud olla?
Kokku kirjutanud:
Sirje Kingsepp
