Foorumi avas Vabariigi President hr. Arnold Rüütel - olulisimad 2 punkti: Lissaboni strateegia ja kepikõnd Raplas
Ettekanded
Kas diagnoos tervishoiule on ikka õige? Marko Pomerants, Eesti Vabariigi Sotsiaalministri kõne oli algusest lõpuni üles ehitatud naljale ja huumorile. Kuigi naer on terviseks, oli kõnes ka huvitavat, nagu näiteks lõpulause: "Olen kuulnud ka ütlemist, et peaks oma äri tervishoidu suunama, seal paistab seda kõbinat olevat"
Kaitsevägi - tervisekool v-adm Tarmo Kõuts, Eesti Kaitseväe juhataja presentatsioon  Terviseküsimustes saime teada, et sõjaväelased saavad 2 korda aastas tasuta hambaravi, tihedaimalt esinev vigastus on marrastus kuid tänu väljaõppe paranemisele, marrastuste arvu on vähendatud. Sõjaväelane saab koolituse parameedikuks ja võib pärast teenistust vastavale töökohale asuda.
Tervishoiu finantseerimise jätkusuutlikkus – riiklikult tähtis küsimus Mai Treial, Riigikogu Sotsiaalkomisjoni esimees presentatsioon Abiministri ametikoht oli vajalik tervise eest seismiseks. Koolitervishoid vajaks eraldi seadust. On tellitud uurimus Praksisest (vaata hiljem M. Jesse kõne) ning selle uurimuse põhjal saame teada, kust saab tulevikus tervishoiu jaoks raha.
Tervis kui inimväärse elu eeldus Allar Jõks, Eesti Vabariigi Õiguskantsler selgitas milliseid põhiõigusi sätestab meie seadusandlus (Põhiseadus pgh.10) ning õiguskantsler tegeleb põhiseaduse järgsete õiguste eest seismise mitte poliitikaga. Patsiendid ei oska oma õiguste eest seista, seda teevad vaid ravimifirmad.
Rahvastiku tervis vajab orientatsiooni tervisele Anu Kasmel, Lõuna-Taani Ülikooli doktorant ja lektor presentatsioon Lähenemine küsimusele: "Mis on tervis?" erinevatelt vaatenurkadelt.
Koostöö kui rahva tervise edendamise üks peamine alus: kuidas edeneb? Maarike Harro, Tervise Arengu Instituudi direktor Ettekanne sisaldas põhiliselt AIDSi puudutavat statistikat.
 Isikuandmed ja terviseinfo – probleemidest lahendusteni Kaja Kuivjõgi, Sotsiaalministeeriumi Terviseinfo ja analüüsiosakonna juhataja presentatsioon Statistika ja andmekaitseseaduse vastuolud ja probleemid.
Rohkem raha, rohkem tervist... Maris Jesse, Poliitikauuringute keskus Praxis tervisepoliitika analüütik presentatsioon Kui keskmine Euroopa näitaja on 7% SKP-st tervisehoiule, siis üle selle on raiskamine (Soome) ning alla selle (Eesti) on mitteraiskamine. Ravikindlustus kui selline on ennast ammendanud. Tervishoiukriisist ajakirjanduses rääkimine tekitab kriisi juurde. Meil on parem olukord kui SRÜ riikidel.
Soome tervishoiu areng
Juha Teperi, STAKES-i tegev peadirektor presentatsioon Soome suutis 30 aastaga viimaselt kohalt tõusta esimeseks tervishoius Euroopas. Miski pole võimatu!
Eesti tervishoid A.D.2005 ja edasi Andres Kork, Eesti Arstide Liidu president. presentatsioon Tervishoiu rahastamine oli samal tasemel aastatel 1999-2001, pärast seda hakkas tõusma. Osakaal eelarves langes kuni aastani 2003, pärast hakkas tõusma. Palgatõus arstidel oleks võimalik vaid lastetoetuste või hambaravi arvelt. Rendipindade hinnad moodustavad suure osa kuludest tervishoiule. Reformid tasub ennem kiirelt tegemist läbi mõelda ja mitte kiirustada.
Arstide koolitusest täna ja homme Toomas Asser, Tartu Ülikooli arstiteaduskonna dekaan presentatsioon 90-ndatel vähenenud riiklik tellimus arstidele annab tunda 10 aa pärast. Eesti riik peaks toetama ülikoolihaiglat, mis erineb oma kuludelt tavalisest haiglast. Eestis on doktoritööde kaitsjaid liiga vähe võrreldes Euroopaga, 25 aastas oleks normaalne.
Tervishoiuprobleemid õe pilgu läbi Inna Rahendi, Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliidu President presentatsioon Meditsiinikoolist jõuab haiglasse 30% õpilastest. Kiirabisse ei soovi tulla tööle mees, kuna ametinimetus on õde. Õdedel on töökeskkonna probleeme rohkelt.
Eesti tervishoiu grimassid praktiku pilgu läbi Mare Liiger, Kiirabiarst presentatsioon . Esimene kriitiline ja värviliste näidetega illustreeritud ettekanna.
Vaimne tervis kui sotsiaalne nähtus Andres Lehtmets, Lääne- Tallinna Keskhaigla Psühhiaatriakeskuse psühhiaater presentatsioon Suvalises riigis on elu jooksul 48% inimestest mingit tüüpi psüühiline häire.
Eesti laste tervis Ene Tomberg, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti juhataja asetäitja - tervishoiuosakonna juhataja presentatsioon Statistika
Laps Eesti riigis Prof Tiina Talvik, Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastekliiniku arst-konsultant presentatsioon Ametlik abielu soodustab sünnitamist ja mehe truudust.
Tööealise inimese tervis Kaie Josing, sisearst, Ühiskondliku Leppe rahvatervise töötoimkonna aseesimees presentatsioon Probleemiks on meeste varajane suremus.
Elukvaliteet, ühiskond, poliitika Viktor Vassiljev, Eesti Sisearstide Seltsi peasekretär presentatsioon :)
Seenioride tervisest ja selle hoidmisest Aili Kogerman, MTÜ Puruvanakesed esinaine. Ettekanne kena vanainimese seiskohalt.
Ravikindlustus – sund või kohustus? Andres Ellamaa, Põhja-Eesti Regionaalhaigla neurokirurgia keskuse juhataja-ülemarst presentatsioon Praegu on meil kasutusel sundkindlustus. Parem oleks kohustuslik kindlustus (mis see on jäi selgitamata) 2000 aastal jõustus tervishoiu korraldamise seadus mis on ebatäiuslik ja vajab ümbertegemist. On olemas ühishuvi, puudub ühisvastutus (solidaarsuse printsiip). Haigekassa peaks olema kindlustusasutus.
Tervishoiu korraldusest Eestis: mõtisklus sellest, kuidas võiks edasi minna Georg Männik, ERGO kindlustuse AS ja Ergo Elukindlustuse AS juhatuse liige. Presentatsioon Raha ja tahe peaks olema lähestikku. Meil väike rahvaarv ei võimalda erinevaid poliitilisi vaateid. Arstiabi kättesaadavust piirab infrastruktuur. Haigekassa on avalik-õiguslik, ega vastusta seetõttu tulemuste eest, eraettevõtja oskab vastutada... Haigekassa tegeleb haiguspäevade väljamaksmisega, kuna see nii kunagi ammu eksikombel jäi. Kuna kõikide probleemide lahendamisega tegeleb vaid haigekassa, siis kaotaja pool on tedagi kes. Maksukoormus on liialt kaldunud tööandja suunas. Haigekassa juriidilist staatust tuleb revideerida. Inimesed peavad ise osalema oma töövõimetusressursi kogumisel. Kokkuvõte: Kodanik Männik ei öelnud, mida ta oma kõnega öelda soovis, kuid võib oletada, et haiguspäevade tarbeks oleks kindlustusfirmal soodus teha mingi sammas, mis laekub tööandjalt nimeliselt panka või kindlustusfirmale, sarnaselt pensionisambaga.

Kokkuvõtte koostas S. Kingsepp