Arvamus: Eesti maksusüsteemist

17.08.2004

Valitsuse ja ülemuste kirumine on alati eestlaste lemmikteema olnud. Kui nüüd natuke järele mõelda, siis tegelikult kirub eestlane hea meelega ükskõik mida. Aga mis on siis see, mida eestlane hea meelega kiidab?
Siim Kallas ja tema sõbrad kiidavad Eesti maksusüsteemi, mis on mõnusalt lihtne ja väikeste maksudega. Väiksem maksukoormus pidavat suurendama töötamise, säästmise ja investeerimise stiimuleid, mis omakorda aitab saavutada stabiilset majanduskasvu ja parandada Eesti elanike heaolu, aga kuna Eestis on sisemaiste säästude tase veel madal, siis seetõttu on äärmiselt oluline välismaise rahastamise jätkumine ka järgnevatel aastatel. Sellist juttu saab lugeda rahandusministeeriumi interneti kodulehelt. Seda, kuidas eestlane on kaotanud optimismi tulevikku, mõõtis kevadel „Eurobaromeeter 2004“, kuid kas siin on oma osa madalatel maksudel, on raske arvestada, samuti on raske mõõta inimeste heaolu, kuid uuring, kas välisettevõtted ka meie madalaid makse hindavad, on hoopis lihtsam. Vaatame lihtsate näidete ja numbrite varal, kas on ikka mõtet hoida ettevõtteid maksuparadiisis sotsiaalteenuste halvema kvaliteedi arvelt ja tõsta vaid kaudseid makse.

Uurime kõigepealt kas meie niinimetatud soodne maksukliima on meelitanud siia välismaised investeerijaid või on investeerimiseks ka midagi muud peale kliima vaja?
Võrdleme Eestit Lätiga, kui kõige lähema ja ilmselt ka sarnasema naabriga. Miks on näiteks Riias väga paljude lääne suurfirmade Baltimaade peakorterid? Et mitte tervet lehekülge ära kulutada, toon mõned näited - Sony, Coca-Cola, Statoil, Procter&Gamble. Kuid peale läänest pärit firmade oli Lätis aprill 2004 seisuga registreeritud ka 977 Eesti kapitali osalusega ettevõtet. Kas siis Lätis on veel soodsam kliima? Läti käibemaks on sama suur kui meil ja ettevõtte tulumaks on 15%. Mitteresidendid maksavad tulumaksu kõigi Lätis teenitud tulude pealt. Üksikisiku tulumaks on üks protsent väiksem kui meil praegu, sotsmaksud enamvähem samad mis meil.

Selle aasta juunikuu majandusülevaade väidab, et Eesti majanduskasv ületas esimeses kvartalis Euroopa Liidu majanduskasvu 5,2 protsendipunkti võrra, jäi aga märgatavalt alla Läti ja Leedu kasvule, mis olid vastavalt 8,8 ja 7,7 protsenti. Jääb mulje, et olulised pole siiski madalad maksud, vaid kliimat kujundab ka miski muu peale maksude. Läti on Eestist edukam, hoolimata sellest, et küsib ettevõtjatelt tulumaksu. Eesti Valitsus aga langetab otseseid makse jätkuvalt, rääkides investeerimiskliimast. Tundub, et midagi on mäda meie riigis! Kuid Eesti Vabariigi Valitsus tegeleb aktiivselt juba uue aasta eelarvega, kuhu on sisse programmeeritud järjekordne otseste maksude langetamine ning kaudsete maksude tõstmine.

Vaatame seda eelarve koostamist pisut lähemat. Selleks, et riik saaks maksta näiteks sotsiaaltoetusi ja pensione ning teha muid kulutusi, vajab ta kõigepealt sissetulekuid, milleks suures osas on maksud ettevõtjatelt. Maksud võiks laias laastus jagada kolmeks: progressiivsed, proportsionaalsed ja regressiivsed. Kolm koledat võõrsõna, mida võiks lahti seletada alljärgnevalt. „Progressiivne“ on umbes sama, mis astmeline tulumaks. See on üksikisiku tulumaksustamise vorm, mida kasutavad pea kõik arenenud riigid maailmas. Eestlastele selle veelkord lahti seletamine tundub mõttetu olevat, kuna Reformierakond on korraldanud sellise ajuloputuse, et üks artikkel ei muuda siin enam midagi. Illustratsiooniks võiks vaid kirjeldada ühe sakslase suuri imestunud silmi, kui ma talle ütlesin, et Eestis võetakse kõigilt tulumaksu ühe tariifi järgi ehk siis proportsionaalselt. „Miks Teie valitsus rahvast vihkab?“, on kõik mida eurooplane sellise olukorra kohta küsida oskab.

Kui proportsionaalne tulumaks on veel enamvähem talutav, siis näiteks tarbimismaksud on regressiivsed. Siia alla lähevad käibemaks, aktsiisid ja muu selline, mille tõstmisega meie Valitsus riigi eelarve auke lapib. Regressiivne maks tähendab seda, et mida väiksem on inimese palk, seda rohkem ta suhtena palgasse maksu maksab. Toome näite: kui aktsiis on viinapudelilt 50 krooni, siis 5 tuhandese palga puhul on see palgast üks protsent, aga 25 tuhandelisest palgast vaid 0,2 protsenti, ühesõnaga - see kes vähe teenib, teeb suurema kulutuse.

Ühesõnaga, meil on väiksed maksud ettevõtjatele, et soodustada välisinvesteeringuid ja elanike heaolu kasvu – mitmeaastase järeleproovimise tulemusena kontrollitud – see põhimõte ei tööta. Eesti riigi maksud on küll väikesed, aga põhiliselt rõhuvad nad lihtrahvast, kes elab palgapäevast palgapäevani ja maksab kinni ka kõrgenevad tarbimismaksud ning firmaomanik kes talle kaupa müüb teenib maksuvaba kasumi, mille ta näiteks Lätis investeerib. Ning miks ka mitte – lätlased on väga toredad inimesed.

Kirjutas: Sirje Kingsepp