EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI
POLIITILINE PLATVORM
“Prioriteetidest ja taotlustest lähitulevikule”
Eestimaa Ühendatud
Vasakpartei XIV (liitumis) kongress _____ 2008.a.,
·
luues Eestile unikaalse keeleliste
kogukondade ja rahvusülese, solidaarsusel tugineva poliitilise struktuuri,
·
pidades silmas vajadust tulla avalikkuse
ette uuendatud poliitiliste taotlustega
Eesti lähitulevikuks,
·
aidata kaasa
euroopaliku poliitilise kultuuri kujundamisele laias avalikkuses ja
kodanikuliikumistes,
·
rõhutades oma vasakpoolset
maailmavaadet eilsele, tänasele ja
homsele
rõhutades Eesti
sotsiaalmajanduslikke arenguid hinnates, et:
·
Kapiali akumulatsiooni esimene faas – nn.
metsik kapitalism – on jäämas minevikku. Samm sammult formeerub
stabiliseeruv, “tsiviliseeritud” kapitalism, Eesti elanikkond on polariseerunud
sotsiaalseteks gruppideks oma klassikaliste erihuvidega. Ülim rikkus ja
ülim vaesus äärmustena ja varaline kihistumine suurearvuliseks
kehvikkonnaks ja selle kõrval arvestatavaks keskklassiks on stabiliseeruva
ühiskonna reaalsused. Mõlemad Eesti keelelised kogukonnad on oma sotsiaalselt struktuurilt identsed,
sisaldades sügavat varalist kihistumist. Sotsiaalse identiteedi tunnetus
nii kehvikkonna kui kesklassi piires ei ole veel omandanud vana Euroopa “tsiviliseeritud
kapitalismile” omast selgust ega
traditsioone.
·
Eesti otsib endiselt oma rahvuslikku mudelit
“tsiviliseeritud kapitalismi” raames. Valitsev on olnud tendents
amerikanistlikule “liberaalsele turumajandusele” erinevalt vanas Euroopas
valdavale “solidaarsele kapitalismile”. Eesti on sellega ennast selgelt
eristanud euroopaliku arengu mudelist;
·
Avatud majanduspoliitika tulemusel pärale
jõudnud majanduslangusega üheaegselt on Eesti lõplikult kaotamas oma
tööstuslikku potentsiaali. Põllumajandustootmine ei ole enam võimeline
tagama Eesti sisevajadusi. Eesti majandus on muutunud kitsalt teenindusliku
toimesfääri valdkonnaks, siit johtuva kaubandusbilansi sügava defitsiidiga,
·
Majanduslangus koos kontrollimatu
hinnatõusuga, milles olulist osa omab vahenduslik juurdehindlus nii hulgi
kui jaekaubanduses, on kaasa toonud elatustaseme languse. Elukvaliteeti
tagavad materjaalsed hüved ja teenused ei ole väga suurele osale Eesti
elanikest kättesaadavad,
·
Sisemaise sotsiaalpoliitika rõhutatud
paremliberaalne suund on tõsiselt deformeerinud tavainimesele eluliselt
olulisi eluvaldkondi: pensionikindlustust, sotsiaalkindlustust, tervishoiu
kättesaadavust. Ühiskonna kohustuste järjekindel panek riigilt
eraisikutele, eraõigusliku kindlustuse põhimõtte realiseerimine tervishoius
ja töötukindlustuses, analoogse mudeli rakenduslikud taotlused
sotsiaalhoolekandes, tööõiguslike garantiide piiramine on sotsiaalse
elustandardi teadlik kitsendamine väikesearvulise kõrgklassi majanduslikes
huvides,
·
Hariduspoliitika on toonud kaasa
kõrghariduse valdavalt tasulise iseloomu, alg- ja põhiharidus, mille eest
riik on vastutuse lükanud kohaliku omavalitsuse õlgadele, domineerib elitarism, mille arenguliseks
elemendiks on tasuline alg- ja
põhiharidus tekkivate erakoolide näol.
Haridusliku taseme kvaliteeti alandavalt mõjub smsmoney oluliselt venekeelse
keskkooli ja gümnaasiumi järk-järguline üleviimine riigikeelsele õppele.
deklareerib oma poliitilise
tegevuse eesmärkidena ja lähikümnendi poliitiliste taotlustena
alljärgnevat:
·
Euroopa Liidu vasakpoliitilise platvormi
energiline tutvustus Eesti laiale poliitilisele ja ühiskondlikule
avalikkusele. Euroopa Vasakpartei, EL teiste liikmesriikide vasakparteide
poliitiliste taotluste, Euroopa parlamendi fraktsiooni Ühendatud
vasakpoolsed/ Põhjala vasakrohelised parlamentaarse tegevuse ja selle
eesmärkide intensiivne propaganda Eestis. Vasakpoolsus ei ole Venemaa ja ajaloo hämarikku kadunud
NõukogudeLiidu fenomen. Vasakpoolsus on normaalse Euroopa normaalne
poliitiline praktika.
·
Garanteeritud sotsiaalne julgeolek kõigile,
mis väljendub võimaluste loomiseks omada tööd vaatamata ühiskonna
regionaalse arengu erinevatele tasemetele. Riik ja munitsipaliteet
peavad sekkuma tööhõive tagamise protsessi.
Vajadusel ka tööturgu stabiliseeriva riigi- ja munitsipaalettevõtluse
laiendamise teel. Riigi ja kohaliku omavalitsuse poolt tagatava sotsiaalse
teenuse erasektorilt sisseostu piiramise on üks tee avaliku sektori
kohaloleku tagamisel inimeste eksistentsiaalsete probleemide lahendamisel .
Riigiettevõtluse eesmärgiks ei ole kasum vaid turge stabiliseeriv roll.
·
Garanteeritud vabadus inimõiguste näol.
Oluliseimaks inimõiguseks peab Eestimaa Ühendatud Vasakpartei õigust mitte
tunda materiaalset viletsust. Selle tagatiseks peab saama palkade ja
pensionide indekseerimine nii avalikus kui erasektoris vastavalt
inflatsioonilistele muutustele, rehabilitatsioonile suunatud tasuta sotsiaalne
teenus. Maailmavaatelised ja ajaloo interpretatiivsed vaated ja nende
erinevus valitsevast maailmavaatest ja riigiajaloo kontseptioonist on
lahutamatu osa vabadusest.
·
Tervishoid – mitte kaubalis-rahaline
“tervishoiuteenus” vaid põhiseadusega deklareeritud garanteeritud
tervishoid. Tervishoiu taasviimine kohaliku omavalitsuse pädevusest riigi
pädevusse, tervishoiu rahastamine otse riigieelarvest, s.h. sotsiaalmaksu
kõrval ka üldtuludest, sotsiaalmaksu arvel vaid ravi enda, mitte sellega
seotud kolmandate kulude rahastamine.
·
Venekeelse vähemuse kaasamine riigi
poliitilise tuleviku otsustuse protsessidesse – neile nii aktiivse kui passiivse valimisõiguse
andmine Euroopa parlamendi kui kohalike omavalitsuste volikogude
valimistel.
·
Eesti välispoliitika Euroopa-kesksuse
eelistust amerikanismikesksusele -
seda nii Euroopa Liidu ühise välispoliitilise joone kujundamisel kui NATO
poliitilistes valikutes osaledes kui ka Eesti-USA kahepoolsete suhete
rõhutatult Euroopa ühistele huvidele ülesehitust käsitlevalt.
Eestimaa Ühendatud Vasakpartei
deklaleerib oma praktiliste poliitiliste sammudena programmiliste ja
taktikaliste eesmärkide saavutamisel:
·
Euroopalikku vasakideoloogiat, Euroopa
Vasakparteid ja Euroopa parlamendi Vasakfraktsiooni seadusandliku praktika
tutvustuseks kakskeelse ajaleheväljaande ellukutsumine
·
Poliitilise ühistöö süvendamine Euroopa
Vasakpartei ja tema liikmesparteidega
kogu Euroopas,
·
Keeleliste kogukondade vahelise poliitilise
lõhestatuse vähendamine lähieesmärgiga anda nii aktiivne kui passiivne valimisõigus
nii kohalike omavalitsuste volikogude kui Euroopa parlamendi valimistel kõrvuti
Eesti Vabariigi kodanike ja Euroopa liidu teiste liikmesriikide kodanikega
ka kolmandate riikide kodanikest ja kodakondsuseta isikutest
pikaajalistele(alalistele) Eesti elanikele.
·
Riigipoliitika ümberkujundamine paremliberaalselt
amerikanistlikult mudelilt vasakliberaalsele euroopalikule sotsiaalriikluse mudelile. Eesti mudel on
Saksamaa ja Skandinaavia – mitte Singapur ja Hongkong. Meede hõlmab
proportsionaalse tulumaksu asendamist astmelise tulumaksuga; tasutud käibemaksu
või selle osa tagastust riigi poolt üheaegselt tuludeklaratsiooniga madala
sissetulekuga ja paljulapselistele peredele; keskmise pensioni tagamist 40%
tasandil keskmisest palgast, igaaastase isikliku pensionikoefitsiendi
arvestusliku alusena alampalgalt makstava sotsiaalmaksu määra sidumist koefitsiendiga “1”;
riikliku alampalga seotust elatusmiinimumi ja reaalse elukalliduse tasemega;
munitsipaalse ja riikliku elamuprogrammi raames kodutuse likvideerimine ja
taastekke välistamine; arstiabi laiendamine kõigile vaatamata
haiguskindlustuse olemasolule;
·
Võimuvolituste optimeerimine keskvõimu
(Vabariigi Valitsus ja ministeeriumid) ja kohaliku omavalitsuse (linna ja vallavalitsused)
vahel. Sotsiaalse teenusega seotud
funktsioonide optimeerimine, s.h. osade funktsioonide kohalikult
omavalitsuselt riigi vastutusele tagastus lähtuvalt kohalike omavalitsuste
haldus- ja finantssuutlikkusest; põhimõtteline otsus reformimata riigimaa
munitsipaalomandisse andmine kohta;
linnades korteriühistute smslaen investitsioonisuutlikkuse programmides osalemine
eesmärgiga ühistulise elamufondi tehniline rekonstrueerimine riigi ja
kohaliku omavalitsuse osalusel.
·
Kohtusüsteemi ümberkorraldus, s.h.
põhiseaduslike erikohtute loomise teel, kiire ja efektiivse õiguskaitse
tagamine seda vajajaile.
·
Kodanikuliikumiste üleriigilistele keskorganitele
kui osalusdemokraatia kandjatele reaalse võimaluse seadustamine osalemiseks
seadusloome protsessis nii riiklikul kui munitsipaalsel tasandil;
Kodanikuliikumiste üleriigiliste keskorganite funktsionaalse võimekuse
rahastus riigieelarvest.
·
Osalust 2009.a. Euroopa parlamendi
valimistel ja kohalike omavalitsuste volikogude valimistel rahvusülese
solidaarsuse ja euroopa traditsioonilise vasakpoolsuse platvormilt liitunud
partei laiapõhjaliseks tutvustuseks nii venekeelsele kui eestikeelsele
kogukonnale. Fraktsiooni moodustamine Riigikogus 2011.a. valimiste järgselt
.
Eestimaa Ühendatud
Vasakpartei XIV (liitumis) kongress
___________ , 2008.a.
|
