EESTIMAA ÜHENDATUD
VASAKPARTEI
PROGRAMMILINE DEKLARATSIOON
“Eesti venekeelse- ja vene rahvusvähemuse tulevikugarantiiks on
Euroopa Liidu poliitilised alusväärtused”.
Eestimaa Ühendatud
Vasakpartei XIV (liitumis) kongress
_____.2008.a. Tallinnas,
Lähtudes arengulistest reaalidest, mille kohaselt:
·
Eesti Vabariigi kuuluvus liikmesriigina
Euroopa Liidu smsraha koosseisu paneb talle kohustuse austada liidu poliitilisi
alusväärtuseid;
·
Euroopa Liit oma institutsionaalsel tasemel
on kinnitanud oma poliitilist toetust Euroopa ühiskodu tulevikule kui
paljukeelsele, paljukultuurilisele ja paljurahvuselisele kooslusele
·
Euroopa Liit on kuulutanud üheks oma
poliitilistest alusväärtustest keeleliste vähemuste ja rahvusvähemuste
kollektiivsete õiguste austamise ja tagamise;
·
Eesti taasiseseisvumise järgsed arengud
kinnitavad, et 21 sajandi Eesti kujuneb paljurahvuselisess, paljukeelseks
ja paljukultuurseks ühiskonnaks erinevalt XX sajandi esimese poole Eestist,
mis tugines üherahvususel, ühekultuursusel ja ühekeelelsusel
·
Euroopa Parlament oma poliitilise
resolutsiooniga keeleliste vähemuste ja rahvusvähemuste staatusest
laienenud Euroopas, juhib tähelepanu vajadusele loetletud vähemuste kaitsemeetmeteks
Ida-Euroopa nn. uusliikmetest riikides,
·
Euroopa Liit on kehtestamas paralleelselt
liikmesriigi kodakondsusega ka liidu kodakondsust ning peab esmatähtsaks
kodakonduseta isikute arvu radikaalset vähendamist, kolmandate riikide
kodanikele võimaluse andmist osavõtuks liidu poliitilisest ühiselust;
·
Eesti Vabariik ei ole ühinenud või
ratifitseerinud rida Euroopa Nõukogu aluskonventsioonidest, mis
käsitlevad keeleliste- ja
rahvusvähemuste alusõiguseid,
·
Eesti
Vabariik ei ole seadusandlikult taganud oma Põhiseaduses deklareeritud
keeleliste vähemuste õiguseid omakeelsele asjaajamisele ega ka võrdse
kohtlemise raames välismaalaste, s.h. kodakondsuseta isikute, võrdsele
poliitilisele kohtlemisele kodanikuõiguste kasutamisel.
Eestimaa Ühendatud Vasakpartei
kongress, konstanteerides et:
·
Euroopa Vasakpartei oma asutamismanifestis
seadis üheks oma poliitiliseks prioriteediks vähemuste kaitse, üheks
kaitset vajavaks vähemuseks on ka rahvuslikud- ja keelelised vähemused.
Eestimaa Ühendatud Vasakpartei kui Euroopa Vasakpartei liikmespartei
solidariseerub Manifestis sisalduvaga, mille kohaselt “aastakümneid on Euroopa
Liitu konstrueeritud “ülevalt”, väljaspool ja ilma tema kodaniketa ja tihti
nende huvide vastu, seda vaatamata Euroopa rahvuste, kultuuride ja keelte
mitmekesisusele”, ning rõhutab, et sellist suhtumist on 1991.a.
taasiseseisvunud Eesti Vabariigis ignoreeritud ka Eestis.
·
Euroopa Parlamendi fraktsioon Ühinenud vasakpoolsed/Põhjala
vasakrohelised (GUE/NGL) on parlamendihääletusel kinnitanud oma poliitilist
toetust Euroopa Parlamendi resolutsioonile “Vähemuste kaitse ja
diskrimineerimisvastase poliitika kohta laienenud Euroopas”
(P6_TA(2005)0228), rõhutades sellega oma toetust vähemuste kaitse poliitikale
Ida-Euroopas, s.h. ka Eestis;
·
Euroopa Parlamendi resolutsioon “Vähemuste
kaitse ja diskrimineerimisvastase poliitika kohta laienenud Euroopas”, sätestades
Euroopa Liidu poliitilise kultuuri ühisalusena:
-
et vähemuste õigused on põhiliste inimõiguste lahutamatu
osa ning tuleb teha selget vahet (rahvus)vähemuste, sisserändajate ja
varjupaigataotlejate vahel,
-
kinnitab euroopaülese poliitilise alusväärtusena
toetust Euroopa Nõukogu konventsioonile “ Euroopa regionaal- või vähemusrahvuste
keelte harta” ;
-
annab rahvus- ja keelelise vähemuse poliitilise
määratluse, mis käsitleb sellisena ka Eesti arvukat vene keelt kõnelevat
kogukonda, tegemata vahet nende kodakondsusliku staatuse vahel;
-
mõistab hukka fakti, et diskrimineerimine etnilisel
pinnal jätkub erinevatel tasanditel, hoolimata Euroopa Liidu vastu võetud meetmetest Euroopa Ühenduse
asutamislepingu artikli 13 rakendamisel;
-
peab oluliseks eristada äsja sisserännanutest
vähemusi ja traditsioonilisi rahvuslikke ja etnilisi vähemusi, kes on
pärismaised territooriumil, kus nad elavad;
-
hoiatavad poliitika eest, mis muudab sisserännanute
integratsiooni ebasoovitavaks assimilatsiooniks;
-
on arvamusel, et erilist tähelepanu tuleb osutada
inimgruppidele, kes kuuluvad keelevähemustesse ning kutsub liikmesriike
üles kohtlema neid vastavalt põhimõtetele, mis on sätestatud Euroopa
regionaalsete või vähemusrahvuste hartas.
-
Kutsub oma liikmesriike üles rakendama nende
territooriumil elavate kodakondsuseta isikute kogukondade suhtes
rahvusvähemuste avalikus elus tõhusa osalemise põhimõtet, nagu sätestab “Rahvusvähemuste
kaitse raamkonvetsioon”, kergendama ja kiirendama nende
natualisatsiooniprotsessi, et laiendada Euroopa Liidu kodakondsust nii
kiiresti kui võimalik enamikule neist, kellel see puudub
·
Eesti Vabariik on ühinenud ja
ratifitseerinud “Vähemusrahvuste kaitse raamkonventsiooni” (01.02.1995.a.) ,
milles sisalduva kohaselt.
-
Pooled kohustavad looma eeldusi, mis on vajalikud
vähemusrahvustesse kuuluvatele isikutele oma kultuuri alalhoidmiseks ja arendamiseks
ning identiteedielementide, nimelt religiooni, keele, traditsioonide ja
kultuuri säilitamiseks,
-
Pooled hoiduvad sellisest poliitikast ja tegevusest,
mille eesmärk on vähemusrahvustesse kuuluvate isikute assimileerimine vastu
nende tahtmist, ning kaitsevad neid isikuid mis tahes niisuguste
assimileerimisele suunatud tegevuste eest;
-
Pooled õhutavad sallivuse ja kultuuridevahelise
dialoogi vaimu ning võtavad tõhusad meetmed, soodustamaks oma
territooriumil elavate isikute vahelist vastastikust lugupidamist ja
mõistmist eelkõige hariduse-, kultuuri- ja massimeedia valdkonnas,
olenemata nende isikute rahvuslikust, kultuurilisest, keelelisest
identideedist;
-
Piirkondades, kus vähemusrahvusesse kuuluvad isikud
on traditsiooniliselt asunud või kus nende arv on suur, püüavad pooled…kindlustada
tingimused, mis võimaldaksid nendel isikutel ja haldusasutustel suhelda
vähemuse keeles,
-
Piirkondades, kus vähemusrahvusesse kuuluvad isikud
on traditsiooniliselt asunud või kus nende arv on suur, püüavad pooled… oma
haridussüsteemi raames tagada vähemusrahvustesse kuuluvatele isikutele
võrdsed võimalused vähemuse keele õppimiseks või õpetuse samiseks selles
keeles. Meedet rakendatakse, takistamata riigikeele õppimist või
riigikeelset õpetust,
-
Pooled tunnistavad oma haridussüsteemi raames, et vähemusrahvustesse
kuuluvatel isikutel on õigus asutada ja juhtida oma erakoole ja eratäiendõppeasutusi.
·
Et ratifitseerides 09.06.2006.a. ja
jõustades 26.06.2006.a. “Euroopa Põhiseaduse lepingu”, on Eesti Vabariik:
-
võtnud endale kohustuse selle osaks oleva Liidu
Põhiõiguste Harta aktsepteerimise, mille art II-81 välistab igasuguse
diskrimineerimise etnilise päritolu, rahvusvähemusse kuulumise või
kodakondsuse alusel.
-
Liidu kodakondsust käsitlev art I-10 käsitleb Euroopa
Liidu kodakondsust laiema mõistena kui seda on liikmesriigi kodakondsus.
·
Et Eesti Vabariik ei ole senini
ratifitseerinud keeleliste- ja rahvusvähemuste õiguste kaitse aluseks
olevaid ”Inimõiguste ja Põhivabaduste Euroopa konventsiooni” protokolli
nr.12 ja “Euroopa regionaal- või vähemuskeelte hartat”, mille tähtsust
Euroopa Liidu poliitikate alusaktina on rõhutatud Euroopa Parlamendi
resolutsioonis “Vähemuste kaitse ja diskrimineerimisvastase poliitika kohta
laienenud Euroopas” .
·
Et Eesti Vabariigi Põhiseaduse par.12
keelustab diskrimineerimise ja ebavõrdse kohtlemise rassilisel, rahvuslikul
või keelelisel alusel, PS par.9 sätestab võrdse kohtlemise ka välismaalaste
erinevate kategooriate vahel ja paragrahv 52 sätestab vähemusrahvuste
õiguse kasutada seadusega määratletud ulatuses ja korras kohaliku
omavalitsuse sisemise asjaajamise keelena vähemusrahvuste keelt,
Eestimaa Ühendatud
Vasakpartei, juhtis tähelepanu sellele, et.
·
Eesti poliitilistes ringkondades on vältavalt
puudunud poliitiline tahe:
luua soodustavaid tingimusi põhiliselt vene keelelisse-
ja rahvusvähemusse kuuluvate kodakondsuseta isikutest ja kolmandate riikide
kodanikest välismaalaste naturalisatsiooniprotsessile, loobudes restitutsioonilisest
sõjaeelse Eesti Vabariigi vastavast seadusandlikust mehhanismist
kodakondsuse omistamisel ja tõrjudes seda osa pikaajalise elanikkonna
staatuses isikuid (Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2003/109/EÜ
pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta (ELT L
016, 23.01.2004, lk 44–53). mõistes) vältavalt kõrvale ühiskonna
poliitilisest juhtimisest;
-
hoidudes poliitilistest meetmetest põhiseadusega
sätestatud keeleliste vähemuste õiguse realiseerimisest kasutada kohaliku
omavalitsuse sisemise asjaajamise keelena vähemusrahvuste keelt, ei ole
täidetud endale võetud kohustusi, mis johtuvad ratifitseeeritud “Vähemusrahvuste
kaitse raamkonventsioonist”,
-
hoidutud on selliseid Euroopa alusväärtuseid kandvate
konventsioonidega ühinemisest või nende ratifitseerimisest, nagu seda on ”Inimõiguste
ja Põhivabaduste Euroopa konventsiooni” protokolli nr.12 ja “Euroopa
regionaal- või vähemuskeelte hartat”,
-
Venekeelse gümnaasiumi järk- järgulise sundüleviimisega
eestikeelsele (riigikeelsele) õppele hoidutakse “Euroopa vähemusrahvuste
kaitse raamkonventsioonis” sisalduvate soovitustest tagada õpetuse saamist
vähemusrahvuse keeles. Riigikeele õpetus vähemusrahvuse keelsetes koolides
ei ole tagatud ei pedagoogiliselt ega metoodiliselt,
-
Järjekindlalt vastustatakse venekeelse õppekeelega
erakõrgkoolide õppekavade atesteerimist, mis paratamatult ahendab vähemusrahvuse
keelse kõrghariduse andmist selle soovijaile.
-
Poliitiliselt järjepideva seisukohana on hoidutud Euroopa Parlamendi resolutsioonis “Vähemuste
kaitse ja diskrimineerimisvastase poliitika kohta laienenud Euroopas”
esitatud nõudest kehtestada erinev suhtumine “äsja sisserännanutele”, “traditsioonilistele
rahvuslikele ja etnilistele vähemustele”. Käsitlus, mille kohaselt 1940.a. eelsed
“etnilised ja keelelised vähemused” on õigusliku järjepidevuse kandjatena
priviligeeritud seisundis perioodil 1945-1990 Eestisse
immigratsiooniprotsesside tulemusel alaliselt elama asunud “etniliste ja keeleliste vähemustega
võrreldes”, ei ole aktsepteeritavad euroopalike poliitiliste alusväärtuste
kontekstis
-
Kehtestades “Euroopa parlamendi valimise odav kiirlaen seadusega”
ja “Kohaliku omavalitsuse volikogu
valimise seadusega” õiguse Euroopa liidu liikmesriikide Eestis alaliselt
elavatele kodanikele kasutada aktiivset valimisõigust /kandideerimisõigust/,
samuti õiguse omada liikmelisust poliitilistes erakondades, samas välistades
selle õiguse mitmeid põlvkondi Eestis alaliselt elavaile kodakondsuseta
isikuile ja kolmandate riikide kodanikele – on rikutud Põhiseaduse par-s 9 sätestatud välismaalaste
võrdse kohtlemise põhimõtet.
Lähtuvalt eeltoodust,
Eestimaa Ühendatud Vasakpartei deklareerib oma programmiliste eesmärkidena:
·
Eesti kui Euroopa Liidu liikmesriigi
poliitika vähemusrahvuste ja keeleliste vähemuste suhtes tuleb üle viia
Euroopa liidu poliitilistele alusväärtustele. Euroopalikkus ei ole
ühendatav Eesti kui multikultuurse, multikeelse ja multirahvusliku
ühiskonna ümberkujunduse katsetega ühekultuurseks, ühekeelseks ja üherahvuslikuks.
Eesti vajab nimetatud eesmärkidel pikaajalist ja riiklikku sisepoliitilist “tolerantsusprogrammi”.
·
Eesti kui Euroopa Liidu liikmesriik peab
aktsepteerima, ratifitseerima ja ellu viima Euroopa Liidu ühtseid poliitilisi
alusväärtusi, s.h. neid, mis sisalduvad Euroopa Parlamendi resolutsioonis “Vähemuste
kaitse ja diskrimineerimisvastase poliitika kohta laienenud Euroopas”, “Euroopa
Nõukogu ”Inimõiguste ja Põhivabaduste Euroopa konventsiooni” protokollis
nr.12 ja “Euroopa regionaal- või vähemuskeelte hartas”.
·
Eesti peab tagama kehtivate Põhiseaduslike normide
ja väärtuste, s.h. välismaalaste võrdse kohtlemise, ebavõrdsuse lubamatuse
tuginevalt rassilisele, rahvuslikule või keelelisele erinevusele ja
vähemusrahvuse keele kasutusõiguse kohalike omavalitsuste sisese töökeelena
piirkondades, kus vähemusrahvuse keelt kasutab enamus selle elanikest. Töötame
selle nimel, et initsieerida ja seadustada seadused ja seadusmuudatused,
mis tagaksid vähemusrahvuste keele kasutuse kohaliku omavalitsuse sisemise
töökeelena, võrdsustaks Eestis alaliselt elavate kolmandate riikide kodanikud
ja kodakondsuseta isikud Euroopa liidu liikmesriikide kodanikega nii
Euroopa parlamendi valimistel, kohalike omavalitsuste valimisel kui ka
erakondade töös osalemisel.
·
Lubamatu on vene keele kui suurima keelelise
vähemuse ja vähemusrahvuse õiguse piiramine mitte anda kesk- ja gümnaasiumiharidust
nende emakeelse, viia õpe kesk- ja gümnaasiumi astmel üle riigikeelele. Eesti riik peab
tagama süvendatud eesti keele õppe vene õppekeelega koolides juba alates
algastme esimestest klassidest. Euroopa vähemusrahvuste raamharta sätetega
on vastuolus teha takistusi erakõrgharidusele vähemusrahvuse keeles.
·
Eestimaa Ühendatud Vasakpartei deklareerib,
et eraõiguslikus ja isikliku suhtluse raames on nii vene keel keelevähemuse
keelena kui eesti keel riigikeelena võrdsed – suhtluskeele valik
konkreetsetel juhtudel on suhtlejate eraasi.
·
EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI DEKLAREERIB,
ET SEAB OMA POLIITILISEKS EESMÄRGIKS LÄBI EUROOPA VASAKPARTEI JA VIIMASE
SAADIKUGRUPI EUROOPA PARLAMENDIS PROTSESSI INITSIEERIMISE, MILLE
KOHASELT EUROOPA LIIDU KODANIKU
STAATUS OLEKS LAHTI SEOTUD LIIKMESRIIGI
KODAKONDSUSEST, RAJATUD EUROOPA ÜHISKODU JA EUROOPALIKE ALUSVÄÄRTUSTE TUNNUSTUSEL,
ET
EUROOPA LIIDU KODAKONDSUS LAIENEKS AUTOMAATSELT KOGU LEGAALSE
IMMIGRATSIOONI TULEMUSEL TEKKINUD PIKAAJALISE ELAMISLOAGA ISIKUTE RINGILE,.
TAOTLEME EUROOPA LIIDU KODAKONDSUST KÕIGILE EESTI KODAKONDSUSETA ISIKUILE
JA KOLMANDATE RIIKIDE KODANIKEST ALALISTELE ELANIKELE, SÕLTUMATA EESTI KUI
LIIKMESRIIGI KODAKONDSUSE OMISTATUSEST.
Eestimaa Ühendatud
Vasakpartei XIV (liitumis) kongres deklareerib, et loetletud eesmärkide
saavutamiseks alustab ta aktiivset poliitilist lobbytööd Euroopa
Vasakparteis, Euroopa Vasakpartei rahvuslikes liikmesparteides ja Euroopa
Parlamendi fraktsioonis GUE/NGL “Ühendatud vasakpoolsed”.
Erakonna esindajate valitusel
Eesti Vabariigi Riigikogusse algatame seal seadusandliku protsessi käesolevas
deklaratsioonis loetletud Euroopa Liidu alusväärtuste tunnustamiseks
keelelistele- ja vähemusrahvustele suunatud poliitikas ja seadusandlikeks otsustusteks.
Eestimaa Ühendatud
Vasakpartei
XIV (liitumis) kongress
Tallinnas, _____ .2008.a.
|
