NSV Liidu lagunemine ja külma sõja lõppemine alandas maailmas valitsenud poliitilist pinget. Samas tuleb tunnistada, et Ida-Euroopa endistele sotsialismimaadele ja ka Eestile on saanud tunnuslikuks kapitalismi varase, metsiku staadiumiga kaasnev demograafiline kriis, tootmise järsk langus, sotsiaalse ebavõrdsuse hüppeline kasv, süvenev töötus, sotsiaalhoolde lagunemine, kultuuritarbimise vähenemine, inimeste pettumine ja eemaldumine poliitikast.

Taolistele muutustele tahabki ESDTP pakkuda vasakpoolset alternatiivi. Meie lähtekohaks on inimeste, sugupoolte ja põlvkondade SOLIDAARSUS, mille me seame vastu  majanduslikule individualismile ja omavahelisele konkurentsile. Erilisel kohal on meie jaoks SÄÄSTLIK ARENG, mis peab asendama praeguse hoolimatu ja raiskava looduse tasakaalu hävitava majandusviisi. Vasakalternatiiv ongi oma olemuselt VASAK-ROHELINE VAATENURK inimese ja majanduse arengule.

Vasakpoolne lähenemine tänapäeva Euroopa ja Eestimaa arengule sunnib nõudma rohkem DEMOKRAATIAT. Meie jaoks on see selgus ühiskonna asjades, kodanike tegelik osalemine nende jaoks oluliste asjade otsustamises, rahvaste iseolemise ja regionaalse eripära tunnustamine ning arvestamine. Me peame oluliseks, et sotsiaalsed õigused ja demokraatlikud vabadused oleksid kättesaadavad ka mittekodanikest ja välisriigi kodakondsusega Eesti elanikele. Poliitiliste inimõiguste kõrval on Euroopa vasakliikumisele ja ESDTP-le kui vasakpoolse maailmavaate kandjale Eestis vägagi tähtis inimõiguste sotsiaalne mõõde, see, et ühiskonna kõigile liikmetele oleks tagatud õigus tööle, eluasemele, haridusele, tervise kaitsele, et kõigi vanaduspäevad oleksid kindlustatud.

ESDTP on seisukohal, et ühiskonnaelu korraldamise vasakpoolne alternatiiv vastab eeskätt palgasaajate huvidele, nende huvidele, kes elavad omaenda tööst, olgu see töö siis kehaline või vaimne. Neis inimestes näeb ESDTP oma sotsiaalset baasi, kelle otsestes huvides oleks pööre sotsiaalselt õiglase ja loodushoidliku ühiskonna poole. Vasakalternatiiv on toeks neile, kes on jäänud kapitalismi arengu hammasrataste vahele, keda parempoolne sotsiaalpoliitika on paisanud ühiskonna riskirühmadesse.

Vasakpoolsus on ühtaegu ka VASTUSEIS. ESDTP on monopolide diktaadi vastu majanduses, selle vastu, et Eestimaa areng allutatakse ülemaailmsete rahandusringkondade ja üleeuroopaliste majanduskorporatsioonide ettekirjutustele. Me oleme vastu labase kommerts- ja massikultuuri pealetungile, Eesti ühiskonna mäkdonaldistumisele, mis pärsib rahvakultuuri traditsioone ja loomingulist eneseavaldamist. Me oleme vastu sõjaliste kulutuste suurendamisele sotsiaalsfääri kiratsemise arvel. ESDTP ei saa leppida ülekohtu, korruptsiooni ja bürokraatia vohamisega, elamisega looduse ja järeltulevate põlvede arvel, kõige selle negatiivsega, millele iseseisvas Eestis seni võimul olnud ja end ise demagoogiliselt ainuvõimaliku arengusuuna kandjaks kuulutanud parempoolsed jõud on avanud rohelise tee.

ESDTP JA EESTIMAA TULEVIK

Eesti suurim siht on saada taas integreeritud Euroopasse. Tänapäeva Euroopa  ühinemisliikumisse saab lülituda vaid KAASAEGNE, TSIVILISEERITUD, DEMOKRAATLIK, POLIITILISELT STABIILNE JA MAJANDUSLIKULT ARENENUD ühiskond. Just sellisena näeb ESDTP tuleviku Eestit. Seetõttu on ESDTP vastu kõikidele sammudele, mis võiksid ahistada demokraatiat, poliitilisi ja majanduslikke õigusi ning vabadusi, piirata üksikisiku ning ühiskonna vaba arengut, ohustada ühiskonna stabiilsust ja kodurahu. ESDTP on kategooriliselt vastu igat liiki ekstremismile poliitilises tegevuses ja on samavõrd leppimatu poliitiliste vaadete vastu suunatud diskrimineerimise suhtes. Ilma opositsioonita ei ole demokraatiat. Enamusel võib olla õigus, kuid vähemusel on õigus oma vaadetele, õigus neid vaateid vabalt väljendada ja kaitsta - selline on ESDTP kindel veendumus.

ESDTP on veendunud, et oma geopoliitilisest asendist tulenevalt peab Eesti hoiduma ühinemisest mistahes sõjaliste liitudega. NEUTRALITEEDIPOLIITIKA soodustaks Eesti jäämist Ida ja Lääne vaheliste suhete vahendaja rolli, samuti soodustaks see Eesti suveräänset kontrolli oma loodusrikkuste, majanduse ja kultuuri üle. Eesti suveräänsuse tagatiseks saab olla vaid riikidevaheliste heanaaberlike suhete kujundamine, kuulumine Põhja-Euroopa sõjalist neutraliteeti hoidvate riikide hulka koos poliitilise ja majandusliku integreerumisega ühineva Euroopa vastavatesse struktuuridesse.

Tänases Eesti ühiskonnas on terav vajadus KÕLBLUS- ja ÕIGLUSTUNNETELE apelleeriva partei järele. ESDTP on seisukohal, et riik peab teenima ühiskonda ja olema võimeline tagama igaühe turvalisuse, suutma kaitsta elanikkonda kuritegevuse eest, ohjeldama korruptsiooni ning ära hoidma reakodanike bürokraatlikku vintsutamist ametiasutustes.

Eitamata erasektori majanduslikku efektiivsust, osutab ESDTP ÜHISKONDLIKU SEKTORI SOTSIAALSELE ROLLILE: vajadusele ühiskonna poolt loodud rikkuse jaotamisel silmas pidada mitte ainult omaniku, vaid kogu ühiskonna, iga inimese huve. Sedamööda, kuidas senisest veelgi enam teravnevad loodushoiu, energiaressursside, ühiskondliku arengu ebavõrdsuse süvenemise ja muud globaalprobleemid, saab üha selgemaks, et KOOSTÖÖ ja SOLIDAARSUS ühiskondade, rahvuste, sotsiaalsete gruppide ja indiviidide vahel on ainsaks teeks inimkonna eksistentsiaalsete probleemide ületamisel.

MAJANDUSPOLIITIKAS toetab ESDTP selliste meetmete rakendamist, mis tagaksid ülemineku vabaturumajandusele ilma destruktiivsete meetoditeta, ilma suurte sotsiaalsete vapustusteta. Ülemineku tulemusena tahame näha sotsiaalselt tasakaalustatud turumajandust, milles on oma koht nii erinevatel omandivormidel kui riiklikul reguleerimisel.

Seni on majandusreformide tegelik käik olnud Eestis enamasti vastupidine. Omandireformi läbiviimisel ei ole püütudki vältida ühiskonna lõhenemist võitlevateks vastaspoolteks. Erastamise Eesti variant ei luba majandusliku efektiivsuse ja sotsiaalse õigluse mõistlikku ühitamist. Omandisuhete ümberkorraldamist on valitsevad ringkonnad käsitlenud mitte kui vahendit tegusa majanduse loomisel, vaid kui võimalust endiste omanike ja uusrikaste huvide teostamiseks. Vara seniste valdajate ning kasutajate huve ja õigusi on lihtsalt eiratud. Tuleb tõdeda, et kahjuks ongi asjad läinud seda teed, mille eest ESDTP oma 1992. aastal vastu võetud programmis hoiatas.

Muret tekitavad reformide majanduslikud tulemused. Tööstuse ja põllumajandusliku suurtootmise struktuurid purustati, kapital valgus erakätesse, eeskätt pangandusse, nii erastatud kui erastamata tootmisettevõtted jäid ilma vajalikust käibekapitalist. Ettevõtluse absoluutne vabadus, mis pidi soodustama kaupade ja teenuste tootmist, viis hoopis vahendustegevuse vohamisele. Suurtööstuse killustamine erastamise käigus tõi kaasa tootmise üldise languse. Idapoolsete välismajandussuhete eiramine ja ühekülgne orientatsioon raskesti ligipääsetavale Lääne turule on viinud tervete tootmisharude hääbumisele. Valitsevad ringkonnad on viimastel aastatel hoolsalt järginud rahvusvaheliste rahandusinstitutsioonide ettekirjutusi, mille tulemuseks nagu mitmetes teisteski riikides on paraku Eesti majandusarengu pidurdumine ja sotsiaalprobleemide ignoreerimine. Peamiselt on silmas peetud panganduse huve, selle arendamist ja kindlustamist tootmissektori arvel.

Kõige selle tõttu on Eesti majandus kriisis. Jätkub sisemajanduse kogutoodangu madalseis, oma tegevuse on lõpetanud nii paljud väikeettevõtted kui sadu inimesi tööga kindlustanud suurkäitised. Süveneb ebavõrdsus elanikkonna sissetulekute tasemes ning suurte rahvastikurühmade tõrjutus normaalsest töö- ja sotsiaalelust. Riigieelarvesse laekuvad tulud ei võimalda katta ühiskonnale vajalikke üldisi kulusid. Riigiorganid ei suuda aga leida teid riigieelarve tulude suurendamiseks, vaid püüavad selle asemel jaotada tekkinud vaesust elanikkonna rühmade vahel.

ESDTP sedastab, et Eesti ühiskonna ees seisab praegu esmajärgulisena mitte majandusreformide kiirendamine, vaid SOTSIAALMAJANDUSLIKUST KRIISIST VÄLJATULEKU ÜLESANNE.
Sellest tulenevalt peab ESDTP vajalikuks niisuguste küllalt radikaalsete majanduspoliitiliste meetmete rakendamist, mis oleksid suunatud majanduse taastamisele ja sisemajanduse kogutoodangu võimalikult kiirele suurendamisele. Ainult selle alusel oleks võimalik asuda lahendama rahva heaolu tõstmise, teaduse, hariduse, kultuuri ja tervishoiu arendamise ning riigi julgeoleku kindlustamise probleeme. Teisisõnu, ESDTP ei taotle mitte põhjalike majandusreformide ärajätmist, vaid nende sellist suunitlust, mis ei jätaks ühest majandussüsteemist teise üleminekul tekkivaid raskusi ainuüksi vaesemate ühiskonnakihtide ja palgasaajate kanda.

ESDTP peab vajalikuks:

- suurendada riigi reguleerivat osa majanduses ning valitsuse riigiaparaadi vastutust majandusliku arengu tulemuste eest;
- riiklikult luua tootvale tegevusele võimalikult soodus keskkond nii tooraine- ja kaubaturgude kui finantseerimise osas;
- toetada talumajanduse arengut pikaajaliste odavate laenude kaudu, tugevdada põllumajanduses seni veelsäilinud suurtootmist, kaitsta põllumajandustootjaid kõlvatu väliskonkurentsi eest;
- rakendada pangandus kogu majanduse teenistusse, piirata laenuintresse, tõsta majandusse suunatavate laenude osa pankade bilansimahus, piirata kapitali väljavedu ja reguleerida panganduse kasumit;
- taastada majandussidemed Eesti tootjatele olulise idaturuga;
- kehtestada ettevõtete aruandluse ja maksude õige arvestamise ning õigeaegse laekumise range kord koos vastavate sanktsioonidega selle rikkujate suhtes;
- viia läbi riigi- ja kohaliku maksusüsteemi reform, tagades maksukoormuse õiglase jaotuse; üksikisiku tulumaks peaks olema progressiivne ja ettevõtete maksustamisega tuleks soodustada investeerimist uutesse töökohtadesse.

Kriisiperioodi ületamiseks vajalike abinõude kõrval peab ESDTP vajalikuks seesuguse EESTI MAJANDUSE ARENGUSTRATEEGIA väljatöötamist, mis oleks suunatud olemasolevates tingimustes maksimaalselt võimaliku majanduskasvu saavutamisele, järgides seejuures säästliku arengu põhimõtteid. Majanduse arenguta ei ole võimalik ei Eesti Vabariigi iseseisvuse ja julgeoleku kindlustamine ega rahva elukvaliteedi tagamine.

ESDTP pooldab VÄLISKAPITALI kaasamist Eesti majandusse, seda nii Ida kui Lääne poolt. Selle eelduseks on seadusandlikud garantiid ja ühiskonna poliitiline stabiilsus. Eestil on šansse olla sillaks Ida ja Lääne vahel. Ainult Läände integreerumine muudaks Eesti sanitaarkordoniks Euroopa piiril, ainult Itta integreerumine - Peetri-aegseks "aknaks Euroopasse". Kumbki neist võimalikest arenguist ei taga Eestile seda sotsiaalmajanduslikku ja kultuurilist edu, mida me vajame, et saada tänapäevaselt arenenud riigiks.

Üleminek vabaturumajandusele on tõsine muutus kogu ühiskonna elus. ESDTP taotluseks on kujundada SOTSIAALPOLIITIKA, mis vähendaks turumajanduse kujunemise sotsiaalset hinda. Taolise sotsiaalpoliitika elluviimine eeldab, et Eesti riigi majanduslik areng kindlustab selleks vajaminevad ressursid ning et sotsiaalsfääri võtmevaldkonnad oleksid riigi kaudu teostatava ühiskondliku kontrolli ja suunamise all. ESDTP loeb vältimatuks, et teatavate elu- ja kultuuritähtsate tarvete rahuldamine jääb väljapoole vabaturu seadusi ja mehhanisme. See võimaldaks vastavate teenuste, toodete ja ressursside jaotamisel järgida sotsiaalse õiguse ja halastuse põhimõtteid. ESDTP nõuab seega sotsiaalpoliitika seadmist esikohale riiklike prioriteetide seas ning peab loomulikuks riigi vastutust oma kodakondsete elutingimuste ja -taseme eest. Selles oleme solidaarsed Euroopa uusvasakpoolsuse loosungiga: tagada sotsiaalsed inimõigused, kindlustada nüüdistsivilisatsiooni tasemele vastav elujärg ühiskonna kõikidele liikmetele!

Ühiskonna rikkuse loob töö. Kui majanduse areng oma mingil etapil toob kaasa massile TÖÖPUUDUSE, on ühiskonna ülesanne seda leevendada. Selleks tuleb kasutada kõiki võimalusi alates riiklikult korraldatud täiendkoolitusest ja ümberõppest kuni hädaabitööde ning abirahadeni. Eriti oluline on leida rakendust neile, kes ei suuda võrdselt teistega tööturul konkureerida: elluastuvad noored, vaegurid, pensionieelikud, noored emad. ESDTP taotleb, et riikliku sotsiaalpoliitika üheks keskseks suunaks saaks kõigile lastega leibkondadele vajaliku kindlustunde loomine. ESDTP toetab sõltumatuid AMETIÜHINGUID turumajanduse pingete tasakaalustajana ja töötajate huvide väljendajana.

ESDTP peab TEADUSE, HARIDUSE, KULTUURI edendamist eesti rahvuse säilimise esmatähtsaks tingimuseks. Põhi- ja keskharidus, samuti esmane kutseharidus peab meie arvates olema tasuta kättesaadav. Muude haridusvormide tasuliseks muutmise eelduseks on soodsa õppelaenu saamise võimalus, hariduse kvaliteedi tõus ning õpingutejärgse töö piisav tasustamine. ESDTP taotleb, et uued majandustingimused ja uus sotsiaalne kihistumine ei suleks koolide ja ülikoolide uksi nende noorte ees, kes kuuluvad vaesematesse ühiskonnakihtidesse. Hariduse uuendamine peab kaasa tooma pidevhariduse, täiskasvanute koolituse ning ümberõppe võimaluste avardumise.

ESDTP tahab seista selle eest, et kultuur, haridus ja teadus saaksid demokraatlikus vormis küllaldast riiklikku toetust. Seadusandlik ja täitevvorm peavad tagama, et nende elualade aineline ning moraalne toetamine oleks majanduslikult soodus ja auväärne. Vaimse töö tegijate sotsiaalne positsioon ja aineline kindlustatus tuleb viia tasemele, mis vastaks intelligentsi tegelikule rollile Eesti ühiskonnas ning väldiks andekate noorte spetsialistide lahkumist Eestist.

ESDTP peab kogu Eesti edasise arengu seisukohalt oluliseks KODURAHU, eri rahvustest eestimaalaste normaalset kooselu tagavat õhkkonda. ESDTP seisukoht on, et sotsiaalsed ja poliitilised õigused oleksid tagatud, olenemata päritolust ja etnilisest kuuluvusest, kõigile, kes on lojaalsed Eesti riigile, Eesti riik ja ühiskond peaksid ESDTP käsitluse järgi kaasa aitama iga seda sooviva mitte-eesti kogukonna kultuurilise iseolemise edenemisese, mille pinnal saaks areneda nende kogukondade kokkukuuluvus Eesti ühiskonnaga.

ESDTP arvates on ülim aeg astuda samme Eesti ühiskonna KÕLBLUSE ja VAIMSUSE kaitseks. Eestisse voogab madala massikultuuri laine, mis ülistab põhimõttelagedat siivutut elu, kerget ja kiiret rikastumist, propageerib pornograafiat ja vägivalda. Siit imbuvad meie noorsoo sekka nilbused, kõikelubatavuse meeleolud. Hädavajalik on meie traditsiooniliste kõlbeliste väärtuste avalik kaitsmine.

Selline on Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei programm - vasakpoolne alternatiiv Eestimaa uuendamiseks. ESDTP on veendunud, et esitatud seisukohad vastavad Eestimaa arengu vajadustele ning eesti rahva ja kõigi Eestis elavate inimeste elulistele huvidele.

ESDTP VII kongress, 22. august 1998