home

 

 

Esilehele

Dokumendid

Põhikiri
Programm
Kongressid
Valimised

Uudised

Pressiteated
Materjalid
Välispoliitika

 

   
   
 

Konverents "Võõrastevaenulikkus ja paremekstremism Läänemere ruumis", Gdansk

22-24 aprill 2005

Korraldajaks oli Rosa Luxemburgi fond, põhilised osavõtjad Saksamaalt ja Poolast, muudest riikidest – Soomest, Rootsist, Taanist, Eestist ja Venemaalt üks esindaja. Kokku ligi poolsada osavõtjat. Töökeelteks poola, saksa ja inglise keel, kõik sõnavõtud tõlgiti sünkroonselt.

Programmis ei olnud mitte ettekanded, vaid paneeldiskussioonid. Esimesel päeval oli kolm paneeli, milles igakord viis esinejat kirjeldas olukorda oma riigis või mingis kolmanda sektori alalõigus. Saksa paneel oli üldisema ja “filosoofilisema” iseloomuga, selles osalesid mitmed PDS juhtfiguurid (Roland Bach, Marlies Linke, Matthias Gärtner, Horst Helas, Ulla Jelpke).

Poola paneel oli konkreetsem ja pani mind ainsa Baltikumi esindajana üha uuesti tõdema, et probleemid, eriti vene küsimuses on samad, mis meil ja et mingil moel on paremekstremismi problemaatika osavõtvates maades küllaltki sarnane.

Poola ja Baltikum on ühtmoodi veendunud, et venelased muust ei mõtle, kui nende uuesti alistamisest, ja seepärast peab end kogu aeg kaitsma ja relvastuma. Parempoliitikud teavad nii neil kui meil alati täpselt, kuidas Venemaad peaks juhtima. Samas aga lasevad nad end suunata esitama pretensioone, mis meie suhteid ainult halvendada võivad. Seda arvas Europarlamendi kaastöötaja Martin Hantke, ja toetasin teda konkreetsete näidetega.

Valjuhäälne Setumaa tagasinõudmine meeldib paljudele revanšistidele Euroopas, kelle riigid on Helsingi kokkuleppele alla kirjutanud. Eesti ja Läti olid siis N.Liidus. Kui mingigi piirirevisjon peaks õnnestuma, tekib lõputult uusi pretendente. Kui mitte, on Balti riigid rumalad tülinorijad, kellega ei maksa arvestada.

Kui esimesel päeval niiöelda kaardistati olukorda, siis teine päev, mis kavakohaselt oli pühendatud vastustrateegiatele, jäi veidi hõredaks, sest konkreetset tegevuskava polnud õieti kellelgi.

Professor Roland Bachi (Berliin) tees keskenduda sellele, kas me tahame minna repressiooni või preventsiooni teed, jäi olulise vastukajata, sest nagu ikka räägiti rohkem hetkeprobleemidest. Nii jäädaksegi tuletõrje või politsei funktsiooni, kes aina kontrollib ja karistab, aga probleemid, mida ei ennetata, muudkui kasvavad.

Saksamaal on päevakorras neonatsismi ilmingute ja sümboolika keelustamine, meil seevastu ollakse ikka veel piiramatu vabaduse pohmellis või üritatakse saavutada nii haakristi kui punatähe keelustamist. Aga kuidas siis jääb mustvalgete viisnurkadega, mis võivad tähendada ka Euroliidu või USA sümboolikat?

Peale seltskondliku osa ja lühiekskursiooni vanas hansalinnas Gdanskis käidi ka Westerplattel, ja kuna minul ja Soome prof. Jokisalol jäi aega üle, käisime bussiga järgmisel päeval Stutthofi koonduslaagri memoriaalis.

Kokkuvõttes oli üritus hariv ja kontakte laiendav. Kulud kandis RLF.

 

Kokkuvõtte koostas Eesti Vasakparteid konverentsil esindanud Malle Salupere.

Esileht Põhikiri Programm Kongressid Pressiteated Materjalid Ajaleht Keskjuhatus Piirkonnad Noortesektsioon Naljanurk Valimised Aruanded Liikmeks astumine Välispoliitika