LÄKITUS EMADEPÄEVAKS

Maailmas ei ole ühtki inimest, kes poleks naise sünnitatud. Iga laps vajab ema lähedust, muidu kasvab temast tundetu inimene ehk vaimne invaliid. Viimaseid on kahjuks ka meie armsal Eestimaal juba küllalt võimu juurde pääsenud. Nüüd käituvad nad nagu mõned kodanikud täistuubitud bussis: kui mina olen peal, ei püüagi ma teistele ruumi teha, saati veel hoolitseda, et elu Eestimaal jätkuks ka pärast meid.

1939. aastal ütles peaminister Eenpalu, et ei saa olla häbistavamat lõppu rahvusriigile kui selle riigi rahva väljasuremine. Tookord sündis 1000 eestlase kohta 16,3 ja suri 14,8 inimest, aga valitsus tundis muret ja asus rakendama meetmeid. 1998. aastal sündis iga tuhande kohta 9,3 ja suri 13,5 eestlast, kuid kõrgel künkal hakatakse alles märkama, et eestimaalaste surmad ületavad juba kümne aasta jooksul tugevalt sünde. Kuni 9-aastaste laste koguarv oli rahvaloendusel alla 2/3 1989. aasta tasemest ja sellega oleme saavutanud järjekordse esikoha maailmas: laste kõige väiksem suhtarv elanikkonnas ning ÜRO hinnangul paarikümne aasta pärast kõrgeim pensionäride protsent Euroopas.

ESDTP on veendunud, et ema on ühiskonna kõige austusväärsem liige, ning tervitab ja õnnitleb emadepäeva puhul kõiki Eesti emasid, kes kõigil aegadel läbi kõigi raskuste, hoolimata kõigist riigivalitsejate ja seadusandjate rumalustest ning hoolimatusest, on lapsi sünnitanud, armastanud ja kasvatanud. Memme vaeva ei saa kinni maksta, aga iga põlvkond pärandab selle oma järeltulijatele. Nii kordub igavene eluring.

Ilusat ja lootusrikast kevadet, rõõmu ja armastust kõigile emadele ja lastele!

Heiki Sillari
ESDTP aseesimees

10. mai 2002