EESTI RAHVALE JA POLIITILISELE AVALIKKUSELE
LÄKITUS
Eesti ühiskond seisab täna vastakuti tõsise ohuga: riigivõim on rahvast võõrandunud. Just see sai tõukeks neljale erakonnale -- Eesti Siniste Erakonnale, Eesti Kristlikule Rahvaparteile, Eesti Sotsiaaldemokraatlikule Tööparteile ja Vene Erakonnale Eestis -- et luua poliitiline ümarlaud ühiste arusaamade kujundamiseks võimalustest toetada ühiskonna eetilis-moraalset taassündi.
Nimetatud neli erakonda tõdesid, et demokraatia Eestis on sügavas kriisis. Sellest annavad tunnistust madal valimisaktiivsus, riigikogu tegevuse elukaugus, mis pahatihti taandub rahvaesindajate isiklike erimeelsuste klaarimisele, võimukoalitsiooni ja parlamentaarse opositsiooni soovimatus teha koostööd rahva huvides. Iga uus võimueliit käitub põhimõttel: enne meid polnud midagi, pärast tulgu või veeuputus. Võimatu on täna rääkida riigi arukast perspektiivitundega juhtimisest rahva ühise kasu nimel. Võimule jõudnud on käivitanud võimu põlistamistaktika, mille nimel on lubatud kõik seadusandlikud ja halduspoliitilised võtted. Kujunenud olukorras on jutt aadetest, moraalist, eeskujudest ning kodumaa ja rahva teenimisest lausa kohatu, ometi on need väärtused olemas ja neid teadvustamata puudub meie rahval tulevik. Mis õigusega räägime nõnda palju Eesti edust ja tema majandusimest, kui rahva suurem osa üha enam vaesub? Peaaegu pool meie elanikkonnast elab ju vaesuse piirimail ja alla selle. Inimesed vajavad eelkõige ettehoolet, tööd ja leiba, mitte aga rahva jaoks mõeldud poliitilist teatrit.
Läkituse allkirjastanud erakonnad ei nõustu väitega, et väikerahvana pole Eestil uut teovõimelist vahetust riigi juhtimiseks ning et praegused valitsejad on seetõttu parimad. Madal valimisaktiivsus on märgiks sellest, et ligi pool elanikkonnast on ühiskonna kujundamise protsessist ja seda kajastavast poliitikast kõrvale jäänud. Praegune "rahva võim" esindab paremal juhul umbes 20% haljale oksale jõudnuist. Tahame öelda võimulolijaile: lõpetagem müüdi levitamine poliitika räpasusest, aus poliitika on võimalik, kui seda tahetakse. Oleme valmis võtma vastutust poliitilise läbipaistvuse nimel!
Tõdeme, et täna määravad raha, korporatiivsus ja huvigruppide telgitagused liialt palju. Demokraatia mõte on selles, et iga üksiku hääl peab kuuldavaks saama. See hääl ei tohi sõltuda ei tema enda ega erakonna rahakoti paksusest. Riik aga toetab rahaliselt täna vaid neid erakondi, kes on jõudnud võimujagamisele. Parlamendiväliste erakondade riiklikust toetusest eemaletõrjumine, mis sisaldub ka erakonnaseaduse uues kavas, on samm demokraatialt diktatuuri suunas. Ministrite uus palgatõus alternatiivina poliitilise demokraatia rahastamisele -- see on sobiv vastus ainult hüvesid jagavale võimuladvikule.
Ühiskonna ees on täna küsimus: kes rahastaks eetilist ja ühendavat isamaalisust, väärikustjaatavat rahvuslust, Eesti riikliku iseolemise säilumist, aususe, eetika ja moraali toomist riigivalitsemise igapäevapraktikasse? Kui ühiskonna ühe või teise aatelise kodanikkonna osa võimalused riigi poliitikat tegelikult mõjutada on olematud, siis on olematud ka põhiseaduslikud tagatised võrdseks võimaluseks poliitikas osalemiseks. Kehtiv viieprotsendine valimiskünnis ja võimuladviku soov seda veelgi tõsta nullib tuhandete valijate antud hääled, nullib ära aated ja nende kandjad paksu rahakoti kasuks -- muudab rahva võimu kitsa isikutegrupi rahavõimuks.
Tänane valimisseadus, rajatuna sisuliselt isikuvalimistele, tõrjub võimaluse vaagida põhimõtteid ja erakondi nende tegelike kavatsust tasemel. Poliitikast kõrvalseisvate "prominentide" kasutamine häälepüüdjatena hävitab võimaluse teadlikuks valikuks, demokraatiaks, külvab sihilikku segadust valijate seas. Valimiskünnise kaotamine või oluline alandamine tooks poliitikasse palju uusi tegijaid -- sealt terendub ka uus võimueetika. Miks ei võiks ka 1% valimistel saadud häältest anda 1% riigikogu mandaatidest, nii nagu eeldaks ka Eesti Vabariigi Põhiseadus? Toetame tee avamist uutele tegijaile Eestimaal!
Poliitiline ümarlaud kutsub Teid kõiki toetama ja nõudma põhiseaduslikku korda ja selles väljendatud demokraatliku õigusriigi põhimõtteid. Vajame demokraatlikku valimisseadust, mis laseks kõlada iga Eesti inimese häälel. Vajame demokraatlikku erakonnaseadust, mis oleks puhastustuleks riigi poliitilises elus. Läkituses väljendatud põhimõtted kaasaksid poliitikasse ka need huvigrupid, kes tänaseks on lootusetult käega löönud.
TEHKEM OMA HÄÄL KUULDAVAKS!
Eesti Sinine Erakond, Vene Erakond Eestis, Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei ja Eesti Kristlik Rahvapartei teatavad, et, pannes aluse mitmepoolsele konsultatiivkogule, alustavad nad poliitilist dialoogi ja koostööd kolme poliitilise demokraatia tagamisega seotud põhiküsimuse üle:
Eesti Siniste Erakonna nimel
esimees Jaan Laas
Eesti Kristliku Rahvapartei nimel
esimees Aldo Vinkel
Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei nimel
esimees Tiit Toomsalu
Vene Erakonna Eestis nimel
esimees Nikolai Maspanov
Tallinnas 5. juunil 2000. a.