Eesti Vasakpartei ja Eesti Konstitutsioonierakonna ühisavaldus

Sotsiaalsest ja majanduslikust olukorrast Eestis 2008 ja võimukoalitsiooni ründest tavainimese heaolule ja igapäevaelu stabiilsusele

Parempoolse võimukoalitsiooni poliitika tulemusel algas 2008. aasta Eesti elanikkonna enamusele "püksirihma pingutamisega". Ka Vabariigi President pidi oma uusaastatervituses tunnistama eelseisvaid katsumusi tavainimesele.

Maailmamajanduse kriis langes Eesti jaoks kokku tagasilöökidega majanduskoostöös Venemaaga. Majandussuhete jahenemisele aitasid kaasa naaberriigi vastased poliitilised avaldused.

Vaatamata sellele ei loobunud reformistide, sotside ja isamaaliitlaste valitsus tarbekaupade hinnaralli tagantõhutamisest, kasvatades mõõdutundetult aktsiise. Varem alanud inflatsiooniline elukalliduse kasvab 2008. aastal hüppeliselt.

Langus kinnisvaraturul ahendab juba praegu kinnisvarasektorit ja vähendab töökohtade arvu. Väliskapital lahkub Eestist; selle esimesteks märkideks on Balti Manufaktuuri sulgemine.

Eesti konjunktuuriinstituudi andmeil ootab 2008.a. madalapalgalisi 19,7% ja jõukamaid 12,2% hinnatõus - suhteliselt enam saavad kannatada Eesti elanikkonna enamust moodustavad vähekindlustatud grupid.

Eesti Haigekassa karmistas arstiabi rahastamise tingimusi, lühendades haiglapäevade maksimumarvu. Paremliberaalse "raviteenuse tõhustamise" loosungi all madaldatakse arstiabi kvaliteeti.

Uue töölepingu seadusega saadakse äriringkondadelt uusi miljoneid võimu kindlustamiseks tööinimese arvel, tavainimese igapäevaelu turvalisuse arvel, eirates ja jahmatades Eesti ametiühinguid kui palgasaajate esindajaid ning pugedes Eesti Tööandjate Liidu kui suurkapitali lobiorganisatsiooni ees.

Siseminister Pihl ehitab riigivõimu suhtes kriitiliste häälte lämmatamiseks politseiriiki, väites demagoogiliselt "demokraatia turvalisuse" tagamise vajadust, ning taotleb politsei jõu- ja jälitusmeetodite laiendamise õigust. Politseiterror, mida rakendati mitte ainult vandaalide, vaid ka pronkssõduri kaitsjate vastu aprillis 2007, saavad eluõiguse ka sundüürnike meeleavalduste, ametiühingute protestide ja muude "erimeelsuste" suhtes.

Eesti Vasakpartei ja Eesti Konstitutsioonierakond teavitavad avalikkust ja sealhulgas võimuringkondi oma põhimõttelisest vastuseisust Eesti parempoolse valitsuse kapitali kummardavale ja rahvavastasele, kodanikuühiskonda mitte millekski pidavale poliitikale. Selle nurjamiseks tihendavad nimetatud osapooled oma koostööd, lähtudes euroopalikest vasakmõõtmelistest arusaamadest. Vajadus sotsiaalse kindlustunde järele ei sõltu Eestis mitte inimese rahvusest või kodakondsusest, sellel on üldhumaanne sisu.

Kaks erakonda kinnitavad, et Eesti poliitika vajab vasakpoolse poliitilise mõtte ja teo naasmist ning sotsiaaldemokraatliku "kapitaliga kokku leppimise poliitika" kui pseudovasakpoolsuse häbimärgistamist.

Töölepinguseadust poliitilise avantürismina käsitledes kinnitavad kaks erakonda, et uus tööseadus on selgelt kapitalistide, omanike, tööandjaklassi keskne. Senine töölepinguseadus on miinimumtagatis palgasaaja igapäevaelu stabiilsusele ja turvalisusele. Erakonnad väljendavad solidaarsust kõigi töövõtjatega ning toetavad Ametiühingute Keskliitu nende püüdes kaitsta töövõtja kui töösuhte nõrgema poole traditsioonilisi õiguseid. Äri ei ole püha lehm ega asi iseeneses, vaid üksnes vahend palgasaajale inimväärse elu tagamisel. Meie oleme töövõtja, mitte kapitalisti poolel!

Tallinnas, 20. veebruaril 2008.a.

Eesti Vasakpartei
Eesti Konstitutsioonierakond

Esileht Põhikiri Programm Kongressid Pressiteated Materjalid Ajaleht Keskjuhatus Piirkonnad Noortesektsioon Naljanurk Valimised Aruanded Liikmeks astumine Välispoliitika