Omandireform ja selle hammasrataste vahele jäänud on valus ja tundlik sotsiaalne teema ja sellisena on ta läbi pea 14 aasta olnud Eesti Vasakpartei ja tema eellaste tähelepanu keskmes.
1.Eesti Demokraatliku Tööpartei (1992-1997), Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei (1998-2004) ja Eesti Vasakpartei (alates detsember 2004) poliitiline programm rõhutab, et "Omandireformi läbiviimisel ei ole püütudki vältida ühiskonna lõhenemist võitlevateks vastaspoolteks." Erastamise eesti variant ei luba majandusliku efektiivsuse ja sotsiaalse õigluse mõistlikku ühitamist. Omandisuhete ümber korraldamist on valitsevad ringkonnad käsitlenud mitte kui vahendit tegusa majanduse loomisel, vaid kui võimalust endiste omanike ja uusrikaste huvide teostamiseks. Vara seniste kasutajate ja valdajate huve ja õiguseid on lihtsalt rikutud.

2. Eesti Vasakpartei eellane Eestimaa (iseseisva) Kommunistlik partei väljendas üleminekuaja eesti Vabariigi Ülemnõukogus oma esindajate Vaino Väljase ja Hillar Elleri kaudu selget vastuseisu omandireformi aluste seadusele kujul, mil ta vastu võeti. Iseseisev EKP esines eriavaldusega selles küsimuses.

3.Riigikogu valimistel 1995 läks eesti Demokraatlik Tööpartei valimistele valimisliidus "Vasakvõimalus" sundüürnikke esindava Õigusliku Tasakaalu Erakonnaga. Valimisplatvormi kandvaks osaks oli omandireformiga põhistatud ebaõigluse hüvitamine.

4. Omandireformiga põhjustatud ülekohus jaguneb laias laastus kaheks: sundüürnike sotsiaalse staatuse teke ja uusüürnikest sotsiaalsete riskirühmade teke.
4.1. Sundüürnike kaitseks astusid riigikogu IX koosseisus (1999-2003) välja Eesti sotsiaaldemokraatliku Tööpartei esindajad Tiit Toomsalu ja Endel Paap. Tehti järelpärimisi välis- ja justiitsministrile baltisakslaste problemaatikaga seonduvalt ja seisti edukalt koos keskerakondliku opositsiooniga vastu Omandireformi aluste seaduse muudatusseadusele, millega taheti Eesti siseriiklikult tunnistada baltisakslaste õigust neile sõja eelselt kuulunud vara tagastamisele. 2002 ja 2003.a.riigieelarve seaduse menetlemisel seisti vahendite eraldamise eest munitsipaalelamuehituse programmile Tallinnas. Nagu teate - käivitus hilisemalt Tallinnas ka programm "5000 munitsipaalkorterit"
4.2.Omandireformi hammasrataste vahele jäänutele püüti osutada kaasabi Tallinna ühiselamute nõndanimetatud kriisis 2002-2003 - milline teatavasti jätkub veel tänagi. Nii püüti 2002.a. Tallinna linnavolikogu valimistel koondada Akadeemia tee, Vilde tee, Männiku, Paljassaare, Sõle ja Vana-Kalamaja ühiselamute ja erastamisõiguseta kortermajade elanikke ühtsesse valimisnimekirja viimaks nende esindajaid volikogusse ise oma asja lahendama. Kahjuks ei suutnud ühiselamute elanikud näidata vajalikku solidaarsust ja jagunesid keskerakonna, rahvaliidu ja tööpartei vahel - tulemuseks senini lahenduseta kriis.

Riigikogus algatas Tööpartei esindaja Toomsalu eelnõud sundriigistamise seaduse täiendamiseks, mis oleks pidanuid andma võimaluse ühiselamuid lihtsustatud korras tagasi osta. See eelnõu lükati reformierakonna, keskerakonna ja teiste parlamentaarsete parteide poolt üksmeelselt tagasi. Algatati ka parlamentaarse komisjoni moodustamine ühiselamukriisi uurimiseks. Komisjon moodustati kaks nädalat enne Riigikogu volituste lõppu ja seetõttu tema töö ei käivitunud.

5. Vasakpartei on osutanud oma liikmete kaudu õigusabi erinevates üksikkaasustes sundüürnikest abivajajaile

6. Eelolevatele valimistele läheb Vasakpartei Tallinnas kahes nimekirjas: üksikkandidaatide valimisliidus "Kodanikuinitsiatiiv-Valimised 2005" ja Eesti Vasakpartei nimekirjas. Üheks põhinõudmiseks kodanikunimekirjas on vasakparteilaste nõudmisel munitsipaalne elamuehitusprogramm ja sundüürnikele tekitatud kahju heastamine

Tiit Toomsalu
Eesti Vasakpartei Tallinna linnaorganisatsiooni esimees
Kandidaat Tallinna linnavolikogu valimistel Mustamäel.

10. september 2005