KRIITILISI MÄRKUSI APRILLILÄKITUSE JA MAILÄKITUSE KOHTA

1. Läkitus UUS VALIK UUEL SAJANDIL -- TEEME ÜHISELT:

Viide Soome sotsiaaldemokraatide manifestis toodud väitele, et sotsiaaldemokraatia ja sotsialismiteooria on rajatud antiikaja humanistlikule filosoofiale, on ebatäpne ja desorinteeriv. Antiikaja filosoofial ei olnud rõhutatult humanistlikke jooni, ta uurimisobjektid olid teised, orjandusliku korra radikaalset eitamist me antiikaja filosoofias ei tähelda. Orjadusliku antiikaja märkimisväärseks sündmuseks sotsiaalse õigluse saavutamiseks oli aga orjade ülestõus Spartacuse juhtimisel, mis Rooma võimude poolt kõige julmemal ja ebahumaansemal viisil maha suruti. Rõhutatult humanistlik suund ilmnes minevikus renessanssiajastu mõtlejatel. Valgustusajastu ideaalidele viitamine antud kontekstis on vaieldav. Valgustusajastut iseloomustab teaduste areng nii sügavuti kui ka laiuti, kuid sellega kaasnes filosoofilises plaanis ühiskonna ees seisvate probleemide lahendamisel teadmiste rolli ülehindamine ja ühiskonna funktsioneerimise objektiivsete protsesside ning nähtuste alahindamine. Tuleb aga tunnistada valgustusajastu ideede mõju Prantsuse Revolutsiooni ideoloogilisele ettevalmistusele, ka dekabristide liikumisele Venemaal.

Manifestis viidatakse sellele, et sotsialistlikud väärtushinnangud olevat sügavalt juurdunud demokraatlikus Euroopas. Missugused on need väärtushinnangud ja kus on nad sügavalt juurdunud?

T. Blairi ja G. Schröderi manifestis nimetatud "Ausus ja sotsiaalne õiglus, vabadus ja võrdsed võimalused ..." on niivõrd üldsõnalised, et sobivad mistahes poliitilisse programmi.

Samas manifestis nimetatakse vajadust formuleerida euroopaliku sotsiaaldemokraatia uusvasakpoolset poliitikat. Uusvasakpoolne poliitika on aga juba formuleeritud Barcelona deklaratsioonis, kuid Blair, Schröder ja ESDTP läkituse koostajad ilmselt püüavad seda maha vaikida.

Tsitaat T. Blairi läkitusest inglise rahvale peegeldab Britannia spetsiifikat ja seetõttu selle tsitaadi lülitamine otstarbekaks. Ka ei ole põhjendatud praegusaegse SB Tööerakonna seostamine sotsialismiga, on ju Tööerakond loobunud oma kunagisest programmist "Britannia tee sotsialismile".

Tsitaat G. Gysi teesidest on konkreetsem ja sisaldab juba mõningaid fragmente ettekujutusest sotsialismist. Kahjuks ei ole aga ESDTP avalduse koostajad G. Gysi seisukohti diskussiooniküsimustesse lülitanud.

Kokku on diskussiooni vajaduse põhjendamiseks ja lähteseisukohtade andmiseks viidatud neljale allikale, millidest üks (Soome) on väheütlev, kaks (Blairi ja Schröderi ühismanifest, Blairi läkitus) on tsentristliku sotsiaaldemokraatia positsioonidelt lähtuvad ja üks (G. Gysi) vasakpoolse sotsiaaldemokraatia positsioonidelt lähtuv; viimane aga ei ole lülitatud diskussiooniküsimustesse. Üldse ei ole viidatud Euroopa uusvasakpoolse liikumise seisukohtadele (Barcelona dokument). Sellega on ESDTP avalduse koostajad selgelt asunud tsentristliku sotsiaaldemokraatia positsioonidele ja ühtlasi väljakuulutatud diskussioonist püüdnud välja lülitada vasakpoolsed alternatiivid. Ka on maha vaikitud tõsiasi, et tsentristliku sotsiaaldemokraatia kursile üleminek tähendab samaaegselt ka juba varem omaks võetud uusvasakpoolsuse kursist loobumist.

Diskussiooni küsimused on sõnastatud ebamääraselt ja vales järjekorras.

Missugused on need eesti sotsiaaldemokraatlikud ideaalid, millede taastamisega saab võimalikuks sotsialistlik alternatiiv? Kas need ideaalid, mis kujunesid sotsiaaldemokraatia tekkimisel Eestis ESDTP raames, või need ideaalid, mida väljendasid A. Piip ja G. Suits Töövabariigi idees, või need ideaalid, mida kajastasid K. Ast ja A. Rei või hoopiski M. Martna, või need ideaalid, mida väljendas G. Suits ühes oma luuletuses niimoodi - "au, Spartakus, au, Liebknecht!", või need ideaalid, mille nimel tegutsesid mitmete sotsiaaldemokraatia harude esindajad, kes 1940. aastal pääsesid valitsusse ja seejärel kiiresti astusid perspektiivikasse jõuparteisse EKP-sse?

Mida kujutab endast sotsialistlik alternatiiv? - alternatiiv millele? - kas kapitalismile?

Esmalt oleks tulnud formuleerida sotsialismi mõiste ja alles seejärel püstitada küsimus selle reaalsusest Eestis.

Iseenesest õige idee täiendavalt loodud rahvusliku rikkuse ümberjaotamisest on antud avalduse teksti paigutatud ebaõnnestunult. Ühes lõigus iseloomustatakse sellega sotsiaalset turumajandust, seisel aga sotsialistlikku ühiskonda. Ka annab antud sõnastus parempoolsetele oponentidele lihtsa võimaluse kritiseerida jõukuse saavutamist ümberjaotamise teel, sest ümberjaotamine ei loo täiendavalt väärtust ja nii võib tekitada ümberjaotatud vaesust. Eesti tingimustes väärtuste ümberjaotamine tuleb kindlasti siduda rahvusliku kogutoodangu olulise juurdekasvuga kui vajaliku eeldusega jõukuse saavutamiseks.
Problemaatiline on väide tärkavast, arengu algstaadiumis olevast kapitalismist Eestis. Kas Eesti pangandus, mis on arenenud kapitalistlike maade panganduse osa, on arengu algstaadiumis olev süsteem? Kas arenenud kapitalism ei ole julm?

Eesti rahvuslike traditsioonide arvestamine turumajanduslikus sotsialismis? Missuguste traditsioonide? Rahvuslikkuse esiletõstmises kätkeb pealegi oht sattuda natsionalismi või s^ovinismi või vähemalt asjatutesse vaidlustesse, pealegi kulgevad majanduslikud ja sotsiaalsed protsessid olevikust tulevikku, mitte minevikust tulevikku. Parem oleks küsimus sõnastada nii: millised võiksid olla Eesti arengu eripärasusi Eesti spetsiifikat arvestades meie turumajandusliku sotsialismi erijooned.

Läkituse tekstis on sotsialismi nimetust kasutatud mitmes erinevas variandis: sotsialism, euroopalik sotsialism, sotsiaalne turumajandus, turumajanduslik sotsialism, tasakaalustatud sotsialism.

Läkituse teksti koostamisel on rikutud üldtunnustatud põhimõtet, et arutelu alguseks tuleb fikseerida mõisted.

Oma pealiskaudsuses (kas ainult) on läkituse koostajad ignoreerinud väljakujunenud diskussiooni mõistet. Diskussioonile pannakse mingi väide, hüpotees, hinnang, probleemi lahendus või ka nende alternatiivid, mille ümber diskussiooni käigus toimub mõttevahetus, väitlus jne.; seevastu uusi lahendeid, hüpoteese, väiteid, hinnanguid töötatakse välja spetsialistide poolt, sageli uurimusena, alles seejärel vajaduse korral korraldatakse diskussioon või dispuut.

Antud dispuut on oluliseks etapiks uute programmiliste seisukohtade kujundamisel, mille lõppetapp on partei uue programmi või mingi muu programmilise dokumendi vastuvõtmine kongressi poolt. Uue programmi formuleerimine ja vastuvõtmine saab toimuda alles pärast diskussiooni. Kuid tegelikult on praegu programmi väljatöötamine diskussioonist lahutatud. Läkituse alusel läbi viidav diskussioon võib tõenäoliselt anda seisukohti, mida võib mitmeti mõista ja suvaliselt formuleeritult lülitada programmi, sest diskussiooni küsimuste ebamäärasusest tuleneb ka vastuste ebamäärasus ja puudulikkus. Teiseks on programmi projekti koostajad ilma igasuguse diskussioonita juba otsustanud lähtuda järgmistest põhimõtetest: 1) orienteerumine Sotsinterni ja tema parteide kontseptsioonidele; 2) orienteerumine keskklassile; 3) lahtiütlemine kommunistlikust (NLKP-likust) minevikust. Viimatinimetatu on probleemaatiline ja iseloomult propagandistlik - NLKP liikmete astumise ajal iseseisvasse EKP-sse oli isesseisva EKP programmist oli juba kõrvaldatud kommunismi rajamise idee, see programm oli oma loomult juba sotsiaaldemokraatlik.

Juhin keskjuhatuse tähelepanu kahetsusväärsele asjaolule, et 14.04.2000 programmitoimkonna esimees H. Sillari keskkogu ja keskjuhatuse istungil kandis ette, et eelpoolnimetatud põhisuunad (vähemalt esimesed kaks) olevat heaks kiidetud partei Tallinna juhatuse poolt. See väide ei vasta tegelikkusele. Tallinna juhatus kinnitas toimkonna kooseisu ja kuulas ära H. Sillari ettekande programmitoimkonna tegevuse ning põhisuundade kohta, kuid võttis selle vaid teadmiseks, diskussiooni ja heakskiitvat otsust ei olnud.

2. Mailäkitus

Väide, et tänane Euroopa sotsiaaldemokraatlik mudel on Eestile möödapääsmatu, näitab seda, et tsentristliku sotsiaaldemokraatia mudel on juba omaks võetud ilma igasuguse diskussioonita.

3. Täiendav märkus

ESDTP Keskjuhatusel puudus otsekohesus, printsipiaalsus ja oskus selgelt väljendada põhiküsimused:
1. kas ühiskonna ees seisvad põhiprobleemid, sealhulgas sotsiaalne õiglus, on lahendatavad praeguse ühiskonnakorra tingimustes, isegi kui seal suuremal või vähemal määral rakendada tsentristliku sotsiaaldemokraatia kontseptsioone?
2. kas ESDTP peab üle minema tsentristliku sotsiaaldemokraatia positsioonidel ja koos sellega loobuma radikaalsemast uusvasakfoorumi kontseptsioonist?

Jüri Simm