Kavand

Sissejuhatus
Ausus ja sotsiaalne õiglus, vabadus ja võrdsed võimalused, solidaarsus ja vastutus – need väärtused on tsivilisatsioonile igiomased. Et need väärtused saaksid tõeks tänapäeva maailmas, on vaja realistlikku sotsiaalpoliitikat, mis oleks võimeline 21. sajandi kasvavaid nõudmisi rahuldama. Me rakendame oma poliitikat uusliberaalse majandusolukorra raames, kus valitsus teeb kõik vajaliku ettevõtluse toetamiseks, väärtustatus vaid enesega ülihästi hakkama saavat isikut. Meie toetame turumajandust, kus ei unustata, et keti tugevuse määrab kõige nõrgem lüli. Sotsialismi inimlikud väärtused on sügavalt juurdunud kogu demokraatlikus Euroopas. Igal inimesel peab olema võimalus end vabalt ja võrdväärselt teostada. Iga ühiskonna liige väärib inimväärset elu ja kohtlemist. Ühiskondlikkus, solidaarsus ja vastutusteadlik vabadus on kaasaegse ühiskonna arengu põhialused. Nad tagavad inimesele kindlustunde, mis on ühiskondliku progressi eeltingimus.

Mida on meil õppida minevikust
Eesti sotsiaaldemokraatial on sajandipikkune ajalugu. Eesti sotsiaaldemokraadid võtsid ühe juhtiva parteina aktiivselt osa esimese Eesti Vabariigi loomisest, kuuludes ka esimesse EV valitsusse. Arenenud riikide praktika kinnitab, et Sotsiaaldemokraatia osavõtt riigi valitsemisest on kõikidel aegadel taganud ühiskonna tasakaalustatud arengu. Tänases Eestis tunnetame vastupidise arengu tulemusi. Võib rääkida usalduse-, eetika-, majandus-, demograafilisest-, ökoloogia-, maaelu ja põllumajanduse, hariduse ja muudest kriisidest. Põhjus pole mitte üksnes puht-eestilikus tegemata jätmises ega viimase kümnendi valitsemise ühekülgsuses, vaid paljuski globaalsed arengud kogu maailmas. Samaaegselt teaduse ja tehnika progressiga arenguga ning tarbimise tormilise laienemisega, kasvab ka on märkimisväärsel osal Eesti elanikkonnast ebakindlus homse päeva suhtes, süvenevad erinevused piirkondade vahel.
20. sajand tõi inimühiskonnale kaks ühiskondliku korra eksperimenti: äärmuslikku individualismi õhutava uusliberalismi ja kõikide inimeste võrdsustamisele suunatud kommunismiutoopia. Kommunismi võimatust tõestas meile NSV Liit.
Koostööle orienteeritud infoühiskonna tingimustes on ennast ammendamas ka kapitalismideoloogia. Jõudu kogub isiku vabadusi ja kohustusi, sellega koos tema õigust omandile ning sotsiaalset regulatsiooni vajalikkust tunnustav “Euroopa kolmas tee” - see on euroopalik sotsialism või teiste sõnadega - Heaoluühiskond. Heaoluühiskonda iseloomustab ühiskonna kõigi liikmete väärtustamine ja nende kaasa haaramine riigi valitsemisse läbi mittetulundusühingute. Võim ei ole privileeg vaid kohustus hoolitseda riigi igakülgse ja tasakaalustatud arengu eest.
Eesti rahva püsimajäämisel lääne ja ida piiril, geopoliitiliselt strateegiliselt tähtsas asukohas Euroopas, on oluline olnud meie austus ja armastus selliste elu põhiväärtuste vastu nagu TÖÖ, LOODUS, PEREKOND, INIMESE VAIMNE, ehk SISEMINE ILU, VASTASTIKUNE ABISTAMINE, ÜHISTUNNE. Selles peitub eestluse elujõud.
Need on inimlikud väärtused, mida on omal moel tunnustanud kõik tsivilisatsioonid ning millele tugineb ka kaasaegne euroopalik arusaam demokraatiast. Sotsialistliku poliitilise eetika ja rohelise euroopaliku elulaadi seadmine globaliseeruvas maailmas arengutee aluseks avab tee infoühiskonnale, aitab ületada 20. sajandi vastuoludest lõhestatud pärandit. Alustagem kodulävest, -külast ja -linnast, alustagem iseendast!
Humanistlikud traditsioonid, eetilisus, loodushoid ja sotsialism infoühiskonna kontekstis – sellisele dialoogile Eesti poliitiliste jõudude vahel, leidmaks oma rahvuslikku nägu teel homsesse – selleks kutsub Teid Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei.

ESDTP ja Eestimaa tulevik
Kaasaegne demokraatia on mitmekihiline ja -tahuline. Demokraatia mõistmiseks tuleb selle toimimisviise vaadelda nii regionaalselt kui ka rahvusvaheliselt tasandilt. Inimeste aktiivsus oma lähiümbruses moodustabki riigipiire ületava demokraatia vundamendi. Inimeste mõju neid ümbritsevale keskkonnale ei pea piirduma ainult riigikodaniku ja valija kohustustega, vaid sama olulised on ka inimese mõjutused töövõtja, tarbija ning tavainimese rollis. Kui inimesed osalevad valla, riigi, Euroopa ja kogu maailma otsuste tegemise tasandil, tähendab see demokraatia tugevdamist. Eesti suurim siht on kaasa rääkida Euroopa arengus. Selleks on võimeline iga TSIVILISEERITUD, DEMOKRAATLIK, POLIITILISELT STABIILNE ja MAJANDUSLIKULT ARENENUD ühiskond. Just sellisena näeb ESDTP tuleviku Eestit. Seetõttu on ESDTP vastu kõikidele sammudele, mis võiksid ahistada demokraatiat, poliitilisi ja majanduslikke õigusi ning vabadusi, piirata üksikisiku ning ühiskonna vaba arengut, ohustada sotsiaalset stabiilsust ja kodurahu. ESDTP on kategooriliselt vastu igat liiki ekstremismile poliitilises tegevuses ja vastu poliitiliste vaadete vabaduse ahistamisele suunatud poliitikale. Ilma opositsioonita ei ole tõelist demokraatiat. Enamusel on õigus, kuid ka vähemusel on alati peab olema õigus oma vaadeteid vabalt väljendada ja kaitsta – selline on ESDTP kindel veendumus. seda olukorras kus vähemus võib olla pigem näiline kui statistiline
.
Tänases Eesti ühiskonnas on terav vajadus KÕLBLUS- ja ÕIGLUSTUNNETELE apelleeriva partei järgi. ESDTP on seisukohal, et riik peab teenima ühiskonda ja olema võimeline tagama igaühele turvalise ja inimväärse elu, suutma kaitsta elanikkonda kuritegevuse eest, ohjeldama korruptsiooni ning ära hoidma ametnike bürokraatlikku hoolimatust.

Tunnustades erasektori majanduslikku tõhusust, osutab ESDTP ÜHISKONDLIKU SEKTORI SOTSIAALSELE ROLLILE: ühiskonnas loodud tulu jaotamisel silmas pidada mitte ainult omaniku, vaid kogu ühiskonna, iga tema liikme huve. Mida enam teravnevad probleemid loodushoiu ja mittesäästva arengu vallas ning süveneb inimeste majanduslik ja sotsiaalne ebavõrdsus ja ressursside mittevõrdne jaotamine, seda selgemaks, et KOOSTÖÖ ja SOLIDAARSUS ühiskondade, rahvuste, sotsiaalsete gruppide ja üksikisikute vahel on valutuim tee inimkonna ees seisvate probleemide ületamiseks.


Eesti ühiskond
Raske on eitada tõsiasja, et vaatamata majandusedule ja sotsiaalsetele saavutustele iseloomustab tänast Euroopat laienev lõhe rikaste ja vaeste vahel, tööpuudus, sotsiaalne võõrandumine, looduse saastamine, rassismi ja natsionalismi ilmingud.

Euroopa endistele sotsialismimaadele, sealhulgas Eestile on saanud tunnuslikuks osaks kapitalismi varase, metsiku staadiumiga kaasnev demograafiline kriis, tootmise järsk langus, sotsiaalse ebavõrdsuse hüppeline kasv, süvenev töötus, sotsiaalhoolde lagunemine, kultuuritarbimise vähenemine, inimeste pettumine ja eemaldumine poliitikast.

Taolistele muutustele tahabki ESDTP pakkuda lahendust. Meie lähtekohaks on inimeste, nende erinevate põlvkondade ja sugupoolte SOLIDAARSUS, mille me seame vastu majanduslikule individualismile ja varanduslikule kihistumisele. Erilisel kohal on meie jaoks SÄÄSTLIK ARENG, mis peab asendama praeguse raiskava ja omakasule orienteeritud uusliberalismi.
Me peame oluliseks, et sotsiaalsed õigused ja demokraatlikud vabadused oleksid kättesaadavad ka mittekodanikest ja välisriigi kodakondsusega Eesti elanikele. Poliitiliste inimõiguste kõrval on ESDTP-le kui sotsialistliku maailmavaate kandjale Eestis vägagi tähtis Eesti Põhiseaduses kirja pandud inimõiguste mõiste - ühiskonna kõigile liikmetele peab olema tagatud ÕIGUS TÖÖLE, ELUASEMELE, HARIDUSELE, TERVISE KAITSELE, VANADUSKINDLUSTUSELE.

Eestimaa areng allutatakse ühepoolselt rahvusvaheliste rahandusringkondade ja üleeuroopaliste majanduskorporatsioonide ettekirjutustele. Me oleme vastu labase kommerts- ja massikultuuri pealetungile, Eesti ühiskonna mäkdonaldistumisele, mis pärsib rahvuskultuuri traditsioone ja loomingulist eneseavaldust. Me oleme vastu sõjaliste kulutuste suurendamisele sotsiaalsfääri jätkuva kiratsemise arvel. ESDTP ei saa leppida ülekohtu, korruptsiooni ja bürokraatia vohamisega, elamisega looduse ja järeltulevate põlvede arvel, kõige selle negatiivsega, millele iseseisvas Eestis viimasel kümnenditel võimul olnud ja end ise demagoogiliselt ainuvõimaliku arengusuuna kandjaks kuulutanud parempoolsed jõud on avanud rohelise tee.

Eesti ettevõtjad on vabaturumajanduse tingimustes jäänud olukorda, kus Eesti Riik soosib põhiliselt priviligeeritud suuri ja välisettevõtteid. Selle tulemusena on tegevuse lõpetanud paljud väikeettevõtted, aga ka sadu inimesi tööga kindlustanud suurettevõtteid, mis erastamise tulemusena on sattunud valedesse kätesse ja pankrotistunud. Süveneb elanikkonna sissetuleku tasemete ebavõrdsus, millega kaasneb osade inimeste väljatõrjumine normaalsest töö- ja sotsiaalelust. Riigieelarvesse laekuvad tulud ei võimalda vajalikul määral katta ühiskonnale vajalikke üldisi kulusid. Eesti riik koostab oma eelarveid vaid kulupõhiselt laenates raha nende kulude katteks. Tulumaksu vähendamine seab meie lastele kohustuse maksta kinni vanemate poolt tekitatud võlad.

ESDTP kinnitab, et jätkuv maksude langetamine ei aita kaasa meie ettevõtluse kasvule kui riik ei investeeri töötajate haridusse ja hariduspoliitikasse. Välisettevõtjad on siiani tulnud Eestisse mitte madalate maksude vaid madalate palkade ja ametühingute puudumise tõttu. Eesti riik peab vaatama tulevikku, kus meie eeliseks ei ole enam Euroopast mitu korda madalamad palgad. Eesti Riigi konkurentsieelis Euroopas peab olema haritud ja intelligentne tööjõud, mis võimaldab siia rajada just teadusmahukaid mitte keskkonda reostavaid ettevõtteid.
Teisisõnu, ESDTP ei taotle mitte põhjalike majandusreformide ärajätmist, vaid nende sellist suunitlust, mis ei jätaks ühest majandussüsteemist teise üleminekul tekkivaid raskusi ainuüksi vaesemate ühiskonnakihtide ja palgasaajate kanda. Ühe abinõuna näeb ESDTP progresseeruva tulumaksu kiiret kehtestamiset.

Kriisiperioodi ületamiseks vajalike abinõude kõrval peab ESDTP vajalikuks seesuguse EESTI MAJANDUSE ARENGUSTRATEEGIA käivitamist, mis oleks suunatud olemasolevates tingimustes maksimaalselt võimaliku majanduskasvu saavutamisele, järgides seejuures säästliku arengu põhimõtteid. Ilma selleta ei ole võimalik Eesti Vabariigi iseseisvuse ja julgeoleku kindlustamine ega rahva elukvaliteedi tagamine.

ESDTP pooldab VÄLISKAPITALI jätkuvat kaasamist Eesti majandusse nii Ida kui Lääne poolt. Selle eelduseks olgu on seadusandlikud garantiid ja ühiskonna poliitiline stabiilsus. Eestil on veel võimalus saada sillaks Ida ja Lääne vahel. Ainult Läände integreerumine muudaks Eesti sanitaarkordoniks Euroopa piiril, ainult Itta integreerumine Peetri-aegseks “aknaks Euroopasse”. Kumbki neist võimalikest arenguist ei taga Eestile seda sotsiaalmajanduslikku ja kultuurilist edu, mida me vajame, et saada tänapäevaselt arenenud riigiks.

Üleminek vabaturumajandusele on tõsine muutus kogu ühiskonna elus. ESDTP taotluseks on kujundada SOTSIAALPOLIITIKA, mis alandaks turumajanduse sotsiaalset hinda. Taolise sotsiaalpoliitika elluviimine eeldab, et Eesti riigi majanduslik areng kindlustab selleks vajaminevad ressursid ning et sotsiaalsfääri võtmevaldkonnad alluksid riigi kaudu teostatavale ühiskondlikule kontrollile ja suunamisele. ESDTP loeb vältimatuks, et teatavate elu- ja kultuuritähtsate tarvete rahuldamine on võimalik vaid avaliku sektori kaudu. See võimaldab vastavate teenuste, toodete ja ressursside jaotamisel järgida õigluse põhimõtteid. ESDTP nõuab seega sotsiaalpoliitika seadmist riiklike prioriteetide seas esikohale ning peab elutähtsaks riigi vastutust oma kodakondsete elutingimuste ja –taseme eest.
Ühiskonna rikkuse loob töö. Kui majanduse areng oma mingil etapil toob kaasa massilise TÖÖPUUDUSE, on ühiskonna ülesanne seda leevendada. Selleks tuleks kasutada kõiki võimalusi alates riiklikult korraldatud täiendkoolitusest ja ümberõppest kuni hädaabitööde ning abirahadeni. Eriti oluline on leida rakendust neile, kes ei suuda võrdselt teistega tööturul konkureerida: elluastuvad noored, invaliidid, pensionieelikud, noored emad. Eesti riik peab soodustama selliste töökohtade loomist, mis aitaksid leevendada tööpuudust riskigruppides. ESDTP taotleb, et riikliku sotsiaalpoliitika üheks keskseks suunaks saaks kõigile lastega leibkondadele vajaliku majandusliku kindlustunde loomine. ESDTP toetab sõltumatuid AMETIÜHINGUID turumajanduse pingete tasakaalustajana ja töötajate huvide väljendajana.

ESDTP peab TEADUSE, HARIDUSE ja KULTUURI edendamist eesti rahvuse säilimise esmatähtsaks tingimuseks. Põhi-, kesk- ja kõrgem haridus, samuti esmane kutseharidus peab meie arvates õppijatele olema tasuta kättesaadav. Kõrghariduse tasuliseks muutumisele peab eelnema eelduseks on soodsa õppelaenu saamise võimalus, hariduse kvaliteedi tõus ning õpingutejärgse töö piisav tasustamine. ESDTP taotleb, et uued majandustingimused ja uus sotsiaalne kihistumine ei suleks koolide ja ülikoolide uksi nende noorte ees, kes kuuluvad vaesematesse ühiskonnakihtidesse. Haridussüsteemi uuendamine peab kaasa tooma pidevhariduse, täiskasvanute koolituse ning ümberõppe võimaluste avardumise. Riiklik hariduskava peab olema igakülgselt läbimõeldud ja vastama tööturu vajadustele. Noorsoo huviharidus ja vaba aja aktiivne sisustamine peab olema rahaliselt kättesaadav kõikidele noortele - nii kasvatame me endale tugeva ja moraalse järelpõlve.
ESDTP tahab seista selle eest, et kultuur, haridus, teadus ja sport saaksid piisavat riiklikku toetust. Seadusandlikud ja täitevorganid peavad tagama, et nende elualade aineline ning moraalne toetamine oleks küllaldane piirkonna inimestele. Vaimse töö tegijate sotsiaalne positsioon ja aineline kindlustatus tuleb viia tasemele, mis vastaks intelligentsi tegelikule rollile Eesti ühiskonnas ning vähendaks andekate noorte spetsialistide lahkumist Eestist.

ESDTP peab kogu Eesti edasise arengu seisukohalt oluliseks KODURAHU, eri rahvustest eestimaalaste normaalse kooselu tagavat õhkkonda. ESDTP seisukoht on, et sotsiaalsed ja poliitilised õigused peavad olema tagatud kõigile elanikele olenemata nende päritolust ja etnilisest kuuluvusest kõigile, kes on lojaalsed Eesti riigile. Eesti riik ja ühiskond peaksid ESDTP käsitluse järgi kaasa aitama iga seda sooviva mitte-eesti kogukonna kultuurilise iseolemise edenemisele, kes seda taotlevad. - selline suhtumine areneb erinevate kogukondade kokkukuuluvustunne Eesti ühiskonnaga. Ainult koos oleme me tugevad.

ESDTP arvates on ülim aeg astuda samme Eesti ühiskonna KÕLBLUSE ja VAIMSUSE kaitseks. Eestisse voogab madala massikultuuri laine, mis ülistab ohjeldamatut tarbimist, põhimõttelagedat ja siivutut elu, kerget ja südametunnistusevaba rikastumist, propageerib pornograafiat ja vägivalda. Siit imbuvad meie noorsoo sekka massikultuuritus ja kõikelubatavuse meeleolud. Hädavajalik on meie traditsiooniliste kõlbeliste väärtuste jõuline kaitsmine. ESDTP toetab prostitutsiooni tarbimise keelustamist

Selline on Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei nägemus Eestimaa uuendamisest. ESDTP on veendunud, et esitatud seisukohad vastavad Eestimaa arengu vajadustele ning Eesti rahva ja Eestis elavate inimeste enamuse elulistele huvidele.

Kokkuvõtteks
ESDTP tahab näha Eestit, mis oleks ühtne, mille elanikel oleksid ühised väärtused, kus teened eelneksid privileegidele, ja privileege mida kasutatakse paljude, mitte aga väheste huvides. Me tahame Eestit, mis ei komberdaks uude aastatuhandesse, tundes hirmu tuleviku ees, vaid astuks sellesse täis enesekindlust. Seades enesele kõik need eesmärgid, millest oli eespool juttu, on need võimalik saavutada ainult siis, kui ESDTP-st saab arvestatav partei, nagu ta oli Eesti Vabariigi algusaastail.