NORMAALSELT ARENENUD NOOR PÕLVKOND -- EESTI NOKIA

30. juunil toimus Tallinna Pedagoogikülikoolis konverents "Normaalselt arenenud noor põlvkond -- Eesti Nokia". 7 lektorit rääkisid Eesti noorte tervise hetkeseisust ja parandamise võimalustest.

Konverentsi esimene pool käsitles laste füüsilist, emotsionaalset, vaimset ja sotsiaalset arengut. Kõnelesid konverentsi korraldaja Jüri-Hain Kaljusto, Vaino Hussar, Ilmar Laas, Kalju Tamm ja Juta Piirlaid.

Eesti noorte füüsiline seisund on viimasel ajal tunduvalt halvenenud. Näitena toodi noorte kaitseväelaste kehalise võimekuse testid. Täheldasin imestusega, et mina, kes ma olin koolis kehalisest kasvatusest vabastatud, saavutanuks kolmest testist kahes parema tulemuse kui keskmine sõjaväkke kutsutud noor. Ettekandja V. Hussar pidas selle põhjuseks vähest kehalist koormust. Euroopa Kehalise Kasvatuse Assotsiatsiooni Madriidi deklaratsioon soovitab lastele kuni 12. eluaastani kehalise kasvatuse tundi iga päev, vanematele 3 korda nädalas. Kahjuks on mitme teisegi aine (emakeel, joonistamine, maateadus, usuõpetus) õpetajad seisukohal, et nende aine mahtu peab suurendama, ministeerium jällegi arvab, et õpilaste üldkoormus on niigi suurem kui tarvis. Seetõttu pole ühegi aine tundide arvu suurenemine tõenäone.

Konverentsi teine pool käsitles alkoholi tarbimist Eestis ja eriti õpilaste hulgas. Kõnelesid Kalju Kannel, Jüri-Hain Kaljusto ja Atko Viru.

Kui palju Eestis alkoholi juuakse, on raske öelda. Küsimine tootjatelt ei anna õiget tulemust. Nii näiteks toodeti Eestis 1995 viina ja viinatooteid 17,13 miljonit liitrit, 1996 aga 8,4 miljonit liitrit. Tegelikkuses alkoholi tarbimise vähenemist ei täheldatud. Järeldus? Selle tühiku on hõivanud salaviin, mida muidugi ka enne aktsiisitõusu aeti ja joodi. Teisest küljest suure osa alkotoodangust ostavad ja ekspordivad vodkaturistid.

Ka pereküsitlus annab puuduliku tulemuse. Inglaste hinnangul (miks peaks Eestis teistmoodi olema?) joob 20% peredest ära 80% alkoholist ja 3% peredest 1/3 alkoholist. Just see 3% kipub välja jääma mistahes küsitluste ringist.

Võrdleme maailma riike. 28 riigi noortelt küsiti, kas nad on alkoholi tarvitanud või ei. Parim on olukord Iisraelis, kus 38% 15-aastastest tüdrukutest väitis, et pole kunagi alkoholi joonud. Järgnesid: 2. S^veits, 3. Norra, 4. Prantsusmaa, 5. USA, 6. Portugal, 7. Poola. Karskemate riikide hulgas on nii rikkaid kui vaeseid, nii katoliiklikke kui protestantlikke, nii religioosseid kui usuleigeid maid. Aga jutt prantsuse ja ameerika noorte kõlvatutest eluviisidest on osaliselt müüdiks osutunud. Venemaa on 13., Soome 17., Läti 19., Eesti 21. ja Leedu 24. Halvim on olukord Ts^ehhimaal, Slovakkias ja Suurbritannias, kus praktiliselt kõik 15-aastased olid alkoholi tarvitanud.

Uimastite müügihinnast moodustab omahind 5%. Ülejäänu on erineva astme vahendajate ja edasimüüjate kasum. Nii suure kasumimarginaali tõttu ongi narkootikumide tootmise takistamine väga raske.

Üllataval kombel on alkohoolsete jookide kasumimarginaal samasugune: omahind moodustab müügihinnast 5%. Seetõttu on arusaadav alkotootjate ja -müüjate suur surve ajakirjandusele ja valitsusele, et võidelda karskuse vastu. Nii näiteks keelab seadus alkoholireklaami massimeedias. Tegelikult seda seadust ei täideta: nii teles, raadios kui tänavaplakatitel on näha alkoreklaami. Erilist tähelepanu pööratakse noortele, et tulevikuski alkohoolikuid oleks, näiteks "Noore õllepere projekt". Õllesummerit peetakse pereürituseks. Selle korraldajad väidavad, et õllekultuuri juurdumine vähendab kangete alkohoolsete jookide tarbimist; praktika seda ei kinnita.

Räägiti tervisest hoolivast (sanofiilsest) ja tervise suhtes ükskõiksest (sanoignorantsest) käitumismudelist. Praegu valitseb Eestis sanoignorantne mõtteviis. Nii näiteks ei õnnestunud professor A. Virul kusagil avaldada artiklit Eesti karskusliikumise 110. aastapäevast.

Kes hoolib rahva tervisest? Kes võtsid konverentsist osa? Enamik osalejaist esindas politsei, meditsiini või lastekaitsega seotud organisatsioone. Kutsutud olid kõik Eesti erakonnad ja usuorganisatsioonid. Lisaks ESDTP-le olid kohal Eestimaa Rahvaliit (Mai Treial) ja metodistide kirik. Tervituse saatis riigikogu juhataja Toomas Savi, kes ei saanud osaleda komandeeringu tõttu Islandile. Ja... kõik!
Arutati, kas mitte võtta vastu mõni deklaratsioon, manifest, petitsioon või midagi niisugust. Juta Piirlaid arvas, et pole mõtet. Selliseid dokumente on ta korjanud juba 1991. aastast alates terve hulga (viimati Türi deklaratsioon), aga muutunud pole miski.

ESDTP Noortesektsiooni esimees
Taivo Rist

autorist.

Olen sündinud 1971. aastal. Aga ma mäletan küll, mida ma arvasin vene ajal valitsusest, mis siis Moskvas asus. Valitsust ei kiitnud keegi. Teda kiruti ning riigivastaseid anekdoote rääkisid isegi parteitöötajad. Kuid oli see valitsus mis ta oli -- ta oli kuidagi oma. Ta püüdis olukorda paremaks teha, kuigi välja kukkus nii nagu alati. Ja ta kaitses meid Ameerika imperialistide eest -- nii ma tookord mõtlesin.

Eelmisel aastal taipasin ühel päeval, et muutunud pole midagi. Minu tutvusringkonnas ei kiida valitsust keegi. Kurdetakse väikest palka ja pensioni, pilatakse valitsust. Samas on ta ikkagi meie oma valitsus. Ta püüab, isegi kui välja ei tule, ja kaitseb meid Vene impeeriumi eest, kuigi kaotab kohtus Oleg Morozovile ja Pjotr Roz^okile.

3/5 minu klassist astus komsomoli. Mina ei astunud. Ma arvasin, et niisugust komsomoli ei ole mulle tarvis ja niisugusele komsomolile ei ole mind tarvis. Ega olnudki. Ent kui ma mõtlesin sellele, et Eesti valitsuse maine on rahva seas umbes samasugune nagu Nõukogude valitsusel, siis nõustusin kandideerima ESDTP NS esimeheks. Sest olgu valitsusega kuidas on, aga Eesti riiki mina armastan. Rohkem kui Nõukogude Liitu omal ajal.

Taivo Rist