Meie Eesti majanduse üle peaks mõtlema väga tõsiselt. Valitsus kakleb omavahel, rahvas, nagu alati, jääb unustusse. Nii, nagu poliitikast räägid, pagevad inimesed justkui katkust kaugemale. Ja katsu tõestada, et kõik poliitikud pole ühesugused! Lihtsalt ei usuta. Mis küll toimub! Edgar Savisaare kallal on terve huntide ja rebaste armaada. Peaasi, et saaks oma saamahimu täis. Vaevalt asemik Paltski pattudeta on. Ta oli juba Tallinna linnapea. Aga küllap keegi tõmbab nööri, ise seejuures varju jäädes. Ühest parteist ülejooksikutele ei või olla kindel. Kes on korra reetnud, reedab veel. Koostöö asemel tümitatakse üksteist, enamasti põhjusetult, et aga saaks aega võita ja rahvast edasi lollitada. Väiksemate parteidega ei arvestata üldsegi. Seadused jäävad rahvale arusaamatuks.

Mis kasu saame haldusreformist, kui see siiski läbi läheb? Mida toob kaasa valdade liitmine? Valla keskus jääb kodanikust kaugemale. Selleks, et pääseda siis keskusse, tuleb võib-olla sõita ümberistumisega, sest otseliiklust igale poole ju ei ole. Järelikult tuleb kohapeale külavanema ametikoht. Välistatud ei ole aga, et selle koha võtab mõni selline isik, kes istub siis külarahva kukil nagu kuninga kass, sest seadus ja võim järjest kaugeneb rahvast. Kel pole raha, see ei saa ka õigust. Haldusreform nõuab ka kulutusi, mis pole väikesed. Nii hävib maaelu veelgi rohkem.

Meie maa ja varad müüakse maha välisinvestoritele, seega lähevad kasumid nendele, mitte ei jää enam eesti rahva kätte. Põhjustavad seda asjaolud, et mitte kõik ei jõua endale soetada kallist tehnikat, hobune on aga jäänud minevikku. Abi saab suurtootja, mitte väiketootja, s.t. see, kellel juba on. Ometi toob ka väiketootmine tulu. Või loodetakse Euroopa Liidu abile? Kõik, mis suurliidust tuleb, peavad liikmesriigid ikkagi kinni maksma. On siis mõni riik nii rikas, et kingib niisama, heast meelest, vaestele? Kapitalismi tingimustes, kus pearõhk on rahal, on rumalus loota armuandidele. Lühikese Euroopa Liidus oleku ajal toimub pidev hinnatõus. Pole suurenenud pensionid ega töötu abiraha. Liidu riikides ei ole puudu omaenese vaestest. Kas tagab Euroopa Liit rahuliku elu oma liikmesriikidele? Kelle eest peaks meid kaitsma?

Kuritegevus pole mitte vähenenud, vaid suurenenud. Eesti elaniku turvalisus on tema enda asi. Õigusabi saamine on vaesel keeruline. Kui sul raha ei ole, ei võta keegi jutulegi. Sulid ja petised on meil tegelikult au sees. Neile jääb õigus ja lihtsurelik kannatab oma hädad, kui jaksab. Kellele ikka kaebad. Millest on tekkinud nii palju narkomaane ja aidsi?

Selle kõige põhjuseks on meie ühiskonna ellusuhtumine, moraalitus. Kui vanasti läks noormees tütarlapsele küla peale, siis nüüd toimub vastupidi. Kolme-neljateistaastane neiu suitsetab ja joob. Naised on veel vägivaldsemad kui mehed. Mehed ei saa sellest ainult aru. Mu oma vanem poeg kannatab viiendat aastat naiste ülekohtu pärast ja me pole tänase päevani abi saanud. Nimetagem asju õigete nimedega! Ühiskond peab hinnangut moraali suhtes muutma. Naistel peab olema kõrgem enesehinnang ja nad peaksid põlastama kõike lodevat.

Noore põlvkonna kasvatamisele peaks kaasa aitama ka kool. Väga sageli sõltub noore inimese saatus ka sellest, kuidas seal temasse suhtutakse. Juhtub ka nii, nagu vaesel Tanelil: tehakse temast maailma patuoinas. ilma põhjuseta. Mitte kõik ei ole loodud õpetajaks. Mida teeb üks sotsiaaltöötaja, kui peab minema sinna, kus mõlemad vanemad on juua täis? Kannatavad ikka lapsed. Ja et neile on varakult ülekohut tehtud, siis varsti märkavad nad, et ülekohut saab tasuda ülekohtuga. Ka täiskasvanute maailmas. Paljulapselistele peredele võiks rohkem tähelepanu pöörata. Hea, et meil niisuguseid peresid veel on. Laste kasvatamine praeguse suure tööpuuduse juures pole just kerge. Koole võiks rohkem säilida. Lapsele on parem, kui kool asub kodule lähemal. Peame püüdma selle poole, et sündimus oleks suurem suremusest. Meie tulevik on sirguv põlvkond.

Aga ei! Eesti pojad on nüüd Iraagis, aitamas selle maa rahvast hävitada. Rohkem hukkub Iraagis rahulikke elanikke kui bandiite. Meie noored mehed hukkuvad sellel võõral maal ei millegi nimel. Kus on siin loogika? Iraagi vabadusvõitlejatel on turjal mitme mandri ahned aferistid. Okupandid on kõik võõrväed, kes seal asuvad. Kuidas mõista mõttetut laastavat sõda? Sõda ei lõpe enne, kui võõrväed on lahkunud, nagu kunagi Afganistanis. Kui paljud noored mehed, kes seal sõdisid, on nüüdseks juba siit ilmast lahkunud? Kuidas õigustada võõrvõimu teenimist? Ahnuse ja raha võimuga. See rahumissioon on tegelikult julm tapatalg ning tänapäeva maailma üks häbiväärsemaid tegusid. Aga saamahimulised ei häbene.

Meil kodumaal ka. Kodumaine Ostap Bender ehk Avo Viiol ei teinud kahetsevat nägu, kui rääkis oma raharaiskamisest. Tema ei tea, kuidas nii juhtus. Ei kahetsuse raasugi rahva raha raiskamise eest! Aga need, kes püüavad Eestis midagi korda saata, satuvad konfliktidesse enda tasku täitjatega. Hea veel, et on olemas “Kesknädal”, kes avaldab ka ühiskonna arvamust.

Koidula Kurg

ESDTP liige

Valga