Euroopa Parlamendi GUE/ NGL fraktsioon
Austatud Euroopa Parlamendi liige,

Eesti Vabariik saab 2004. a. eeldatavalt Euroopa Liidu täisõiguslikuks liikmesriigiks. Samal aastal toimuvad Eestis esimest korda Euroopa Parlamendi valimised. Neid võib käsitleda euroopaliku arusaama mõõdupuuna poliitilisest demokraatiast Eestis.

Sellega seoses kritiseerime 18.12.2002. a. Eesti Vabariigi parlamendis vastu võetud ja Vabariigi Presidendi poolt 06.01.2003. a. jõustatud Euroopa Parlamendi Eesti valimisseaduse ebapiisavat demokraatlikkust.

Seaduseelnõu, mille algatas Vabariigi Valitsus novembris 2001. a., seadis eesmärgiks sätestada veel enne Eesti Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemist otsustavat referendumit Euroopa Parlamendi valimise korra Eestis. Eelnõu oli Eesti parlamendis lugemistel 2002. aasta jooksul ja jõustus jaanuaris 2003.

Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei vastustas oma parlamendiesinduse kaudu eelnõu menetluse käigus sellised meie arusaama kohaselt ebademokraatlikud põhimõtted nagu varaline tsensus kandideerimisõigusele ja Eestis alaliselt elavate välismaalaste ebavõrdne kohtlemine.

Seaduses kajastab valitsuse tõlgitsust Euroopa Nõukogu direktiivi nr. 93/109 artiklist 3, mis võimaldab Eestis alaliselt elavaile Euroopa Liidu kodanikele nii aktiivse kui passiivse valimisõiguse. See õigus ei laiene aga Eestis alaliselt elavaile kolmandate riikide kodanikele ja kodakondsuseta isikuile. Viimaste arv küünib ligi 300 tuhande inimeseni, mis moodustab ligi veerandi riigi elanikkonnast. Rõhutame, et Eesti Vabariigi Põhiseadus sätestab Eestis alaliselt elavate välismaalaste võrdse kohtlemise, sõltumata nende kodakondsusest.

Eestis alaliselt elavate välisriikide kodanike ebavõrdse kohtlemise teine näide käsitletavas seaduses on Eesti ja kolmandate riikide topeltkodakondsusega isikute osalemise võimaldamine Euroopa Parlamendi valimistel. Selliseid isikuid asub väljaspoolgi Euroopat: USA-s, Kanadas, Austraalias jm. Samas jätab seadus Eestis alaliselt elavad ja tihti ka siin sündinud Vene Föderatsiooni, Ukraina jt. endiste idabloki maade kodanikud sellest õigusest ilma.

ESDTP parlamendiesinduse parandusettepanekud tagada suurele osale Eesti elanikkonnast Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikega võrdsed õigused lükkas seadusandja tagasi.

Pretsedenditud manöövrid eelnõu menetlemisel toimusid varalise tsensuse kehtestamisel. Eelnõus olnud säte kautsjonisumma kehtestamiseks 5 alampalga ulatuses iga kandidaadi kohta jäeti esialgu ESDTP parlamendiesinduse initsiatiivil eelnõust välja, kuid valitsuse survel taastati eelnõu lõppmenetluses. Valitsust esindanud justiitsminister põhjendas, et varaline tsensus vältivat kandideerimisest nalja tegemist. Sellist seisukohta hindas hulk parlamendisaadikuid katsena vähendada vaesemate kandidaatide õigusi ja võimalust valimistel osaleda.

ESDTP parlamendiesinduse taotlus, et Vabariigi President seadust välja ei kuulutaks selles sisalduvate vastuolude tõttu Eesti Põhiseadusega, jäeti tähelepanuta.

Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei pöördub Euroopa Parlamendi vasakpoolse esinduse poole toetuse saamiseks demokraatia edendamisel ja kaitsmisel Eestis. Oludes, kus üle poole elanikkonnast on sotsiaalselt vähe kindlustatud, vähendab kandideerimisvõimaluste piiramine varalise tsensusega nende poliitilisi vabadusi. Ligi veerandi Eesti alaliste elanike kõrvalejätmine kodakondsuse alusel Eesti esinduse kujundamisest Euroopa Parlamendis näitab demokraatia vähesust Eestis.

Usume, et probleemi tõstatamine Euroopa Parlamendis soodustab seadusandlikke muutusi kõnealuses seaduses enne Euroopa Liiduga ühinemist.

Lugupidamisega

Tiit Toomsalu,
ESDTP esimees