Kas valitsus hoolib monumentidest rohkem kui inimestest?

Viimasel ajal on Eesti valitsused hakanud monumentidest väga hoolima. Mäletate, missugune tramburai käis Lihula monumendi ümber. Mäletate, missugune sõda käis Pronkssõduri ümber. Praegu kogutakse allkirju vabadussamba poolt ja vastu.

Jääb mulje, et see sammas on nii tähtis, et kõik muud sise- ja välispoliitilised probleemid selle kõrval kahvatuvad. Kas see on siis nii? Kas on juba võidetud vaesus ja kuritegevus, korda aetud arstiabi, kas pensionärid saavad mõistlikku pensioni, kas päästetöötajad ja õpetajad saavad õiglast palka?

Või on tegu asendustegevusega? Kuna valitsus ei suuda oma kodanike jaoks tähtsaid probleeme lahendada, siis on välja mõeldud tants monumentide ümber, et rahvale muljet jätta, justkui valitsus midagi teeks?

Muidugi saaks sambale kuluvat raha muukski tarvitada. Remondiks mõne koolimaja ära. Või hulga inimeste hambad. Maksaks arstidele ühekordseteks toetusteks, et välismaale ei läheks. Või tudengitele stipendiumideks. Kas oleks paremini kulutatud?

Vasakpartei ei ole vabadussamba küsimust arutanud ega selle suhtes seisukohta võtnud. Põhimõtteliselt on paljudel riikidel vabadussammas, miks ei võiks siis Eestil olla? Teisest küljest igal riigil ei ole ka. Vabadus peab olema riigi kodaniku sees, mitte samba sees. Kui seda sisemist vabadust ei ole, siis ei aita ükski sammas.

Vabadussambast võib kasu küll olla. See võib kujuneda turismimagnetiks, mille pärast turistid riiki voolama hakkavad. Näiteks USA vabadussammas on selline. Läti oma on ka võimas. Aga Eesti kavand? Kujutlegem kaht välismaalast rääkimas: «Sõidame õige Eestisse, seal saab posti otsa pandud risti näha!» Vähe imelik nagu, kas seda teistes riikides ei saa siis?

Hiljuti ütles üks tuttav mulle, et Eestis on segi aetud kaks sammast, need on Vabadussõja sammas ja vabadussammas. Vabadussõja sambaks sobib praegune kavand küll, aga vabadussambaks mitte eriti. Ma kaldun seda seisukohta jagama. Tervele Vabadussõjale polegi Eestis justkui sammast, ehkki selle episoodidele ja üksikutele Vabadussõjas võidelnute gruppidele on. Nii et miks ei võiks praegust kavandit realiseerida Vabadussõja sambana, aga siis mitte pealinna keskväljakule. Sest Vabadussõja sammas ei pea olema turismimagnet.

Aga kui selle sambaga asjad ühele poole saavad, siis võib ju välja mõelda mõne järgmise samba, mille eest ja vastu võidelda, mille nimel ambrasuurile viskuda ja lõpuks õnnelikult hüüda: «Ära tegime!» Konstantin Pätsil pole Eestis head ausammast. Kas taasiseseisvumine vajab sammast? Aga Euroopa Liit? Aga muistne vabadusvõitlus? Oskar Luts? Õ-täht?

Eesti on hõredalt asustatud ja ruumi on siin veel sadadele sammastele. Ja kui järgmised valitsused sama kurssi jätkavad, siis jääb Eesti veelgi hõredamalt asustatuks. Ei sega sambaid.

Taivo Rist

Esileht Põhikiri Programm Kongressid Pressiteated Materjalid Ajaleht Keskjuhatus Piirkonnad Noortesektsioon Naljanurk Valimised Aruanded Liikmeks astumine Välispoliitika