03.09.2004
Eesti pealinn on
suhteliselt skulptuurivaba linn. Kindlasti leiab linnu, kus neid veel
vähem on, aga nendes linnades pole neid ka kunagi rohkem olnud.
Tallinnas aga monumendid tõusevad ja langevad, sama juhtub ka muudes
väiksemates kohtades.
Lihula vallavanem näiteks
võttis pähe, et vald vajab skulptuuri. Targad mehed valisid kivi välja,
panid püsti ja mõne aja pärast tuli kraana ja kogu kupatus võeti maha –
püstiajamisest mahavõtmiseni kulus umbes kümme päeva. Uue
vaatamisväärsuse tekitamine tundmatusse maakolkasse tekitas mõnedes
ebaleva tunde, vähestes vihatunde ja paljudes «võitleme oma asja
eest»-tunde. Suurem osa eestlasi, nagu ikka, jäi külmaks. Samas saime
Eestisse juurde koha, kuhu turiste vedada – mida neile sinna juurde
rääkida, on juba iseküsimus.
Erinevalt püstitamisel
tekkinud meediakärast, tekkis mahavõtmisel tõsine vahejuhtum: oma küla
vaatamisväärsust kaitsma tulnud rahvas ja korrakaitsjad korraldasid
madina. See on juba inetu vahejuhtum – ei mäletagi, et meil tavakodanike
vastu pisargaasi avalikult kasutatud oleks. Jälle tarvitab eestlane
vägivalda eestlase vastu ja põhjuseks on Saksa munder – kaua võib!
Samas, nagu sellest jamast veel vähe oleks – püsti tõusevad ka meie
niinimetatud isamaalise kallakuga tegelased ja leiavad, et vähe sellest,
et eestlased on pahuksis Saksa mundri pärast, maha võtta tuleks ka muid
mundreid kandvad skulptuurid.
Kallid kaasmaalased,
rahunege maha! Kui teil on kellelegi midagi vaja halvasti ütelda, siis
tehke seda otse, mitte läbi skulptuuride. Kui te vihkate näiteks Vene
sõdurit, siis Eestis ikka mõne veel leiab, kellele halvasti öelda,
iseasi, kas see eriti mõttekas on, aga samas ei ole mõttekas ka oma viha
skulptuuride peale välja valada. Kas me ei võiks kokku leppida, et me ei
püstita juurde skulptuure, mis tekitavad kelleski viha, ja samas, et kui
nad on juba püstitatud, siis ärme hakka neid maha kiskuma, see tekitab
veel suuremat viha. Ning ega tegelikult see Lihula monument olnud nüüd
teab mis kunstiteos ka, tehku teinekord ilusam, siis ei teki küsimust
poliitilise sisu ümber.
Kirjutas: Sirje Kingsepp
Avaldatud:
Postimees
|
Kontaktandmed |