EESTI SOTSIAALDEMOKRAATLIKU TÖÖPARTEI infoleht

SOTSIAALNE DEMOKRAATIA

Loe läbi, anna edasi!
Õiglus ja turvalisus!

Number 2 (mai 2000)

Intervjuu Endel Paabiga

Infolehe toimetus pöördus mõne küsimusega Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei (ESDTP) aseesimehe, riigikogu liikme Endel Paabi poole.

Eestimaal süveneb üha enam majanduslik kihistumine, suureneb tööpuudus. Põlevkivibasseinis kavatsetakse lähiajal koondada ligi 1500 kaevurit. Mida tuleks ette võtta, et olukorda parandada, tootmist aktiveerida ja seega tööpuudust vähendada?

Tõepoolest, läbimõtlemata majandustegevuse tulemusena võimenduvad üha enam sotsiaalsed probleemid. Kõige raskem nendest on tööpuudus. Võtame Eesti ühe suurema tööstuspiirkonna -- Ida-Virumaa. Sellest on järele jäänud suur vaestemaja. AS Eesti Põlevkivi, sisuliselt riigi ettevõte, koondab pidevalt töötajaid ja ühendab ettevõtteid, et kaadrikulutusi vähendada. Samas kulutab ta metsikuid summasid oma peastaabi hoone remondiks. Milleks on vaja kaevandusi sulgeda, sellest aru ei saa. Jäävad ju välja töötamata avatud põlevkivivarud.

Tammiku ja Sompa kaevandus suleti, järg on Ahtme kaevanduse käes. Varad lähevad üle Viru kaevandusele, mis kavatsetakse sulgeda 2005. aastal. Kes maksab kinni Eesti riigile tehtud kahju? Seda küsivad sajad kaevurid, õpetajad, kultuuritöötajad ja teised. Nendel on õigus, sest kunagi varem ei ole nähtud inimesi prügimäel ja tuhnimas prügikastides. Kunagi pole olnud nii palju korterivargusi, röövimisi ja tapmisi. Elu on muutunud paljudele kohutavaks. Mis saab siis, kui rahva kannatus katkeb? Tagajärjed võivad olla kohutavad. Mida teha? Vastus on siin ühene: vaja on aktiveerida tootmistegevust. Me ei saa ju elada ainult transiidist, kaubandusest, pangandusest ja 'ärastamisest'. Tööpuudus peab oluliselt vähenema, siis muutub ka rahva suhtumine.

Kas rahva olukorda aitaks parandada loobumine iseseisvusest, astudes uue diktatuuri alla Euroopa Liitu, või suurendades kulutusi relvastumisele, astudes NATOsse?

Eks me oleme suure osa oma iseseisvusest juba ära müünud. Müüdud on enamus suurettevõtteid. Lähiajal loobutakse ilmselt ka Eesti Raudteest ja elektrijaamadest. Toimub ka Eesti okupeerimine kapitali abil. Vaevalt et sellega kaasneb rahva heaolu paranemine. Rahvas jääb veelgi vaesemaks, rikkad saavad rikkamaks.

Vaevalt et ka NATOsse astumine meie julgeolekut suurendab. Küll tähendab aga NATO meile eelkõige sõjalisi baase, võib-olla isegi massihävitusrelvade sissetoomist Eesti territooriumile. Seda pole tõepoolest vaja. Küll võiks need rahad, mida kulutatakse NATOsse astumise ettevalmistamiseks, kasutada töötuse likvideerimiseks ja inimeste sotsiaalse olukorra parandamiseks. Riik peab olema selline, et inimesed tahaksid seda ise kaitsta. Praegu on aga asi sellest üsna kaugel, seda näitab kasvõi noormeeste kõrvalehiilimine ajateenistusest.

Teame, et ametiühingud on Eestimaal nõrgad, suhteliselt paremini tegutseb vaid TALO. Mida tuleks teha, et ametiühingutest kujuneks töötajate huvide kaitsja, nii nagu meie põhjanaabrite soomlaste juures?

Ametiühingud on meil tõepoolest nõrgad. Ja kuidas nad saaksidki olla tugevad, kui Ametiühingute Keskliidu esimees oli koalitsiooni kuuluvas erakonnas ja koalitsioon on oma sisult ning programmilt äärmiselt parempoolse kallakuga, s.t. tööandjate sõber ja partner.

Olukorra parandamiseks tuleks seadusandlikult suurendada töövõtja õigusi, et neid nii lihtsalt, vaid tööandja tahtel ei saaks vallandada.

Praegu paljud töövõtjad ei julge osaleda ametiühingu tegevuses, kartes kaotada oma igapäevast leiba. Neil puudub kindlustunne homse suhtes. Kindlustunde tõstmiseks oleks vaja ametiühingul moodustada nn. töötu kassad, miks mitte kindlustusfirmade kaudu tagada ametiühingu liikmetele mingigi kindlustunne.

Ajalehtedest me teame palju juhtumeid, kus rahva rahulolematus on viinud plahvatuseni. Kas ka Eestis on võimalik, et rahva kannatuste karikas katkeb?

Et sellist asja meil ei juhtuks, see pole aga välistatud, tuleb riigikogul ja valitsusel pöörduda näoga rahva poole. Tahan veel kord rõhutada, et vaja on leida võimalusi tootmise igakülgseks stimuleerimiseks. Siis väheneks tööpuudus, suureneks inimeste sotsiaalne kindlustunne ning paraneks ka suhtumine Eesti riiki. See omakorda aitaks säilitada stabiilsuse riigis.

Mida siis tuleks ette võtta, et elu Eestimaal muutuks paremaks? Millised jõud suudaksid olukorda parandada?

Koalitsioonivalitsusel on vaja täita enda valimiseelsed lubadused. 'Reformaatorid' lubasid igal aastal 15 tuhat uut töökohta juurde luua. Aasta möödus ja just sama palju inimesi on töökohast ilma jäänud. Registreeritud tööpuudus on näiteks Ida-Virumaal 10,4%, tegelikult on see näitaja üle poole suurem. Rõhutan veel kord, et valitsusel on vaja pea pöörata rahva poole. Ning seni, kuni pole konstruktiivset koostööd koalitsiooni ja opositsiooni vahel, riigis olukord ei parane.

Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei on üks neist jõududest, kes on kogu aeg võidelnud rahva heaolu tõusu nimel. Parlamendiparteidest on paljudes küsimustes konstruktiivne ka Keskerakonna, Ühinenud Rahvapartei ja osa Mõõdukate tegevus. Kahjuks ei jõuta alati just sotsiaalprobleemides sageli üksmeelele, aga seda oleks hädasti vaja.

Muidugi on probleem ka selles, et Eesti inimesed on okupatsioonide tulemusena muutunud kaunis apaatseks, ükskõikseks. Usutakse valimiseelseid kuldsuiseid lubadusi. Ei osata või ei taheta teha iseseisvat, õiget valikut. Sellisest ükskõiksusest tuleb lahti saada ja järgmistel valimistel teha parem valik.

Meie elu kroonika 2000

13. jaanuaril toimunud ESDTP Tallinna organisatsiooni juhatuse koosolekul kinnitati tegevuskava 2000. aastaks.

28. -- 30. jaanuaril toimus Oslos Euroopa Uue Vasakfoorumi korraline konverents, kus käsitleti naisliikumise hetkeseisu Euroopas, julgeolekut Balkanil ja arvukalt teisi küsimusi. ESDTP-d esindasid konverentsil erakonna esimees TIIT TOOMSALU ja erakonna naissektori esinaine, Keskjuhatuse liige ANNIKA TAGAKÜLA.

29. jaanuaril arutas Eesti Laskurkorpuse Tallinna Veteranide klubi ESDTP kohalik organisatsioon oma koosolekul II maailmasõja 55. aastapäeva tähistamise ettevalmistamise käiku.

4. veebruaril toimunud ESDTP Tallinna organisatsiooni juhatuse istungil võeti vastu toetusavaldus Teenistujate Ametiliitude Organisatsioonile (TALO).

7. veebruaril leidis aset erakonna keskjuhatuse korraline koosolek, kus kinnitati keskbüroo töökavad 2000. a., kuulati ära rida informatsioone ja võeti vastu avaldus Eesti välispoliitika küsimustes.

11. veebruaril toimunud Ühendatud Rahvapartei parlamendifraktsiooni väljasõidust Valga linna võtsid osa ESDTP esimees T. TOOMSALU, aseesimees ENDEL PAAP ja Tallinna organisatsiooni esimees VÄINO PÕLDES. Kohtuti Valga maavanemaga ja ettevõtjatega. Käidi külmutusvagunite depoos, AS Valga Haiglas, Vene Gümnaasiumis jm.

17. veebruaril toimunud ESDTP Tallinna organisatsiooni juhatuse koosolekul arutati Tallinna kohalike parteiorganisatsioonide töö aktiveerimist. Vaadati läbi ettepanekud seoses pensionikindlustuse seaduse aruteluga riigikogus. Kuulati partei esimehe T. TOOMSALU informatsiooni Uue Euroopa Vasakfoorumi kohtumisest Oslos ning tema ja E. PAABI tegevusest riigikogus. Kinnitati uute liikmete vastuvõtt ESDTPsse.

2. märtsil toimus ESDTP Tallinna organisatsiooni juhatuse koosolek, kus arutati ÜRO Arenguprogrammi raames väljatöötatud kava "Vaesuse leevendamise riikliku strateegia väljatöötamine Eestis".

3. märtsil korraldas justiitsministeerium erakondade ümarlaua uue erakonnaseaduse eelnõu sõlmküsimuste arutamiseks. ESDTPd esindasid üritusel partei esimees T. TOOMSALU ja keskjuhatuse liige MATI LUUKAS.

7. märtsil toimunud erakondade ja Eesti Mittetulundusühiskonna Kaastöökoja (EMK) kokkusaamisel arutati EMK kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni. Arutelul esindas ESDTPd keskjuhatuse liige A. TAGAKÜLA.

9. märtsil toimunud keskjuhatuse korralisel koosolekul kuulati ära rida informatsioone, kinnitati ESDTP 2000. a. eelarve ja võeti vastu avaldus seoses kavandatavate muudatustega põhiseaduses. Elavalt arutati uue erakonnaseaduse projekti.

15. märtsil toimunud ESDTP Tallinna Nõmme kohaliku organisatsiooni koosolekul arutati tegevuse aktiveerimist ja koostati tegevuskava 2000. aastaks.

23. märtsil toimunud ESDTP Tallinna organisatsiooni juhatuse koosolekul arutati tegevuse elavdamise abinõusid kohalikes organisatsioonides ja organisatsiooni eelarvet aastaks 2000.

29. märtsil toimunud riigikogu Mõõdukate fraktsiooni poolt korraldatud erakondade ümarlauast sotsiaalkindlustuse reformi küsimustes võttis osa keskjuhatuse esindajana LILLI Z^AIVORONSKAJA.

30. märtsil kohtusid ESDTP esimees T. TOOMSALU ja keskjuhatuse liige V. PÕLDES Järvamaal maavanema THEO AASAGA ning Paide Kutsekeskkoolis õppejõudude ja õpilastega. Järvamaa ESDTP piirkonna organisatsiooni liikmetega arutati parteitöö aktiveerimist.

31. märtsil toimus ESDTP Valga piirkonnaorganisatsiooni koosolek, kus arutati partei tegevuse aktiveerimist. Koosolekust võtsid osa partei esimees T. TOOMSALU ja keskjuhatuse liige MALLE SALUPERE.

3. aprillil toimunud EMK ja erakondade koosolekul jätkus kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni arutelu. Seekord osales koosolekul ESDTP Keskjuhatuse liige M. LUUKAS.

4. aprillil valis ESDTP Noortesektsiooni (NS) aktiiv endale uued juhid. Tööpartei noori juhivad nüüd TAIVO RIST esimehena ja INGE JÕGI esimehe asetäitjana.

5. aprillil arutati Eesti Laskurkorpuse Tallinna Veteranide Klubi ESDTP organisatsiooni juhatuse laiendatud koosolekul seoses rahupäevaga (võidupühaga) läbiviidavate ürituste ettevalmistamise käiku.

6. aprillil toimus ESDTP Tartu piirkonna organisatsiooni koosolek, kus arutati parteitöö küsimusi. Koosolekul osalesid partei esimees T. TOOMSALU ja keskjuhatuse liige M. SALUPERE.

7. aprillil toimus ESDTP Narva piirkonna organisatsiooni koosolek, kus osalesid partei esimees T. TOOMSALU ja aseesimees E. PAAP. Arutati parteitöö küsimusi ja anti intervjuu Narva ajalehele.

12. aprillil toimunud ESDTP Tallinna organisatsiooni juhatuse koosolekul vaadati läbi ettepanekud ja seisukohad ESDTP Keskjuhatuse ja Keskkogu ühiseks koosolekuks, sealhulgas üleparteilise arutelu ja projektide "Vaesuse leevendamise riikliku strateegia väljatöötamine Eestis" materjalid.

13. aprillil toimunud Tallinna Kristiine linnaosa kohaliku organisatsiooni koosolekul kuulati ära informatsioon partei tegevusest ja kavandati abinõud töö tõhustamiseks. Toimus diskussioon välispoliitika küsimustes.

15. aprillil toimus ESDTP Keskkogu ja Keskjuhatuse ühine istung. Deviisi all "Uus valik uuel sajandil -- teeme ühiselt!" kulgenud koosolekul otsustati korraldada üleparteiline diskussioon Eesti Vabariigi välis- ja julgeolekupoliitika, põhiseaduse muudatuste ja ESDTP poliitilise ideoloogia küsimustes.

26. aprillil toimus Ühendatud Rahvapartei parlamendifraktsiooni väljasõit Ida-Virumaale. Viibiti Kohtla-Järve lastekodus, kohtuti haridustöötajate ja ametiühingu aktiiviga, samuti Kohtla-Järve, Sillamäe ja Narva linna juhtkonnaga. Väljasõidul osalesid ESDTP esimees T. TOOMSALU ja ESDTP Keskjuhatuse liige V. PÕLDES.

27. aprillil toimunud ESDTP Tallinna organisatsiooni korraldatud infotunnis esines partei esimees T. TOOMSALU Eesti sise- ja välispoliitika küsimustes.

Kes on Tiit Toomsalu?

Enamus infolehe lugejaid muidugi teab, et Tiit Toomsalu on riigikogu liige ja Eesti Sotsiaaldemokraatliku Partei esimees alates 1996.

Aga minu käest on küsitud: "Kes see Tiit Toomsalu ikkagi on?"

Annaalidesse on pandud kirja, et Tiit Toomsalu sündis Tallinna linnas 1949. aasta 21. novembril teenistujate Laine ja Harald Toomsalu perekonnas. Tal on vend. Alg- ja keskhariduse sai ta Tallinna Reaalkoolis.

Tundes juba noorpõlves huvi sotsiaalsete ning õigusalaste küsimuste vastu, asus ta pärast keskkooli lõpetamist õppima Tartu Riiklikku Ülikooli õigusteaduskonda ning 1974. a. oli Eestimaal üks kõrgharidusega jurist juures.

Edasi algas töömehetee. Tiit on töötanud koondiste "Baltika" ja "Kommunaar" juriidilise osakonna juhatajana, omaaegse kergetööstusministri abina, alates 1986 ettevõtte juhatajana.

Praegu omab ta VGL OÜ kaudu kapitaliosakuid Eesti Toormetarne OÜs.

Tiit Toomsalu on abielus. Abikaasa Marje on teenistuja. Perekonnas on poeg Taavi (24) ja tütar Kadri (18).

Hobidest võiks nimetada huvi ajaloo ja võõrkeelte vastu. Ta valdab hästi vene ja inglise keelt. Meelisspordialadeks on korvpall ja tennis. Suvel võtab ta ka ise vahetevahel tennisereketi pihku.

Minu käest on küsitud ka, kui 'punane' Tiit on.

Rõhutan, et Tiit ei ole kuulunud NLKPsse, vaid kirjutas avalduse iseseisvasse EKPsse astumiseks. Aastast 1989 on ta selle liige. Seega võib julgesti öelda, et ta on märksa vähem 'punane' kui nii mitmedki parteiliidrid või koalitsioonivalitsuse ministrid.

Keskkoolipõlves koostas ta muuseas koos sõpradega Eestimaa Rahvuskommunistliku erakonna programmi kavandi. Tuletagem lähiajaloost meelde, et just iseseisva EKP tegevus kindlustas Eesti Vabariigi taassünni.

Riigikogus tuntakse Tiit Toomsalu kui aktiivset propagandisti ja põhimõttekindlat poliitikut. Pea iga arutlusel oleva küsimuse kohta ütleb ta oma sõna, mis on läbimõeldud, arukas ja lihtrahva huvidele sümpatiseeriv. Olles opositsioonis, kaovad ta sõnad kahjuks sageli nagu vesi kuumale kerisele. Aga ükskord me võidame niikuinii!

Kokkuvõttes võiks öelda, et Tiit töötab nagu kiirreageerimise üksus, olles samal ajal osavõtlik ja päris lahe sell.

R. Sallak

Kirjasaatjate sõnumid

Oleme saanud hulgaliselt kirju üle terve Eesti. Eeskätt näitab see, et lehte loetakse, ta kutsub mõttevahetusele. Aga see ongi lehe koostajate üks eesmärk.

Täname kõiki, kes meile kirjutavad, tehke seda ka edaspidi!

Miks ma astusin Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei liikmeks aastal 2000?

Paljudes Euroopa heaoluriikides on võimul sotsiaaldemokraatlik valitsus või on siis tugev mõju sealsetel sotsiaaldemokraatlikel ja töölisparteidel. Ka mina tahan näha Eestimaal sotsiaalset tasakaalu ja demokraatlikku riigikorda. Praegu on aga asi sellest üsna kaugel.

Eestis peab juba lähitulevikus välja kujunema tugev sotsiaaldemokraatlik vasakjõud -- partei. Kui liitun mina ja sajad teised ausad inimesed selle parteiga, siis ühiselt tegutsedes võidab see rahva heaolu nimel tegutsev partei ükskord niikuinii.

Viive Sillari
Tallinnast Nõmme linnaosast

Olen kogu oma elu olnud lihtne töömees, remontides autosid. Olgu mainitud, et see töö meeldis mulle ja selle töö eest saadud tasuga elatasin enese ja oma pere, ehitasin elumaja ja kõrvalhooned. Kogu selle aja jooksul ei tegelnud ma poliitika ega religiooniga, ei kuulunud nende organisatsioonidesse ega sektidesse.

Siis hakkasid puhuma uued, tundmatud tuuled, mis lubasid tuua vabaduse ja peaaegu et paradiisi. Lõhuti vundamendini seni ehitatud rahvamajandus. Saamamehed ajasid häbi tundmata rahva varanduse oma kasumitesse. Põllud ja kultuurrohumaad kasvasid võsasse. Peadpööritava kiirusega kasvasid ennekuulmatuks toidu- ja esmatarbekaupade hinnad. Algas edev lömitamine lääne ees. Ilmusid igat sorti maksud, millistest ei osatud varem undki näha. Pensioni asemel hakati maksma elatusraha, millest kuidugi ära ei ela. Samal ajal panevad hämmastama kõrgete riigiametnike kõrged palgad ja luksusautod.

Kõike seda oma nahal ja kõhul tundes ja tajudes hakkad tahes-tahtmata otsima tõde, olgugi et eestlastele on omane tuimus ja ükskõiksus. Nägin, et parempoolsete erakondade programmikesed ei kajasta lojaalsust tööinimeste huvidele. Suured on nende valimiseelsed lubadused, pärast valimisi ei tunne aga enam matsi ükski suur lubaja.

Tutvudes ESDTP programmiga, leidsin, et see vasakpoolne programm on elulähedane, inimsõbralik ning vastuvõetav tavaelanikele ja tööinimestele.

Kõhklemata astusin ESDTP liikmeks, et suurendada selle partei ridu ja organiseeritult võidelda selle programmi elluviimise eest. Vasakpoolsuses näen ainsat väljapääsu meid tabanud ülekohtu vastu. Selleks kõigile jõudu ja energiat parteiürituste läbiviimisel ning meie liikmeskonna tõhusal suurendamisel!

Enno Mulin
Saaremaalt

L. Niinemäe Karksi-Nuiast kirjutab:

On riigikogus koos hulk haritud inimesi, kuid paljudel neist on küll, nagu tavaks öelda, haridus mööda külge maha jooksnud. Kuidas on võimalik, et nii palju inimesi võtavad vastu valesid seadusi, nagu nad ka ise hiljem tunnistavad? Üks inimene võib eksida, aga sellise hulga juures on see andeksandmatu. On küll juba aeg avatud mõistuse ja silmadega meie elu riigis jälgida ja korraldada. Igale tavainimesele on selge, et meie riigi valitsemise põhimõtted on valed. Rohkem kui kaks kolmandikku riigi elanikkonnast peab muret tundma igapäevase leiva pärast. Oleme täiesti nõutud, abi ei ole kusagilt loota, linnavalitsus on rahahädas. Meie püksirihm on juba nii pingul, et enam pingutada ei anna. Kas Siim Kallas pingutab oma püksirihma? Pole tarvis -- raha küllalt. On ju vanasõna -- kas täis kõht teab, mida tühi tahab? Oleme selle vabariigi ajal pidanud nägema, kuidas põllumajandus maal tõugati allamäge veerema. Noored tõukarjad viidi vorstitööstusse, põllud ja karjamaad kattusid umbrohuga ja võsaga.

On nähtud igasuguseid aegu, on olnud ka raskeid, kui sai töö eest ainult normipäevi, siis aga olime noored ja maal sai ikka loomi peetud, nii et süüa oli ja tuba oli alati soe.

Ärge pahandage, et ma teile oma mõtteid avaldan, arvan, et teie erakonnale on kõik niigi selge. Aga jämedam ots on ju sulide käes, võitlus nendega on teil raske, kuid püüdke siiski. Soovin palju jõudu ja edu teile töös!

Nii kirjutab pensionärist proua.

Tõepoolest, enamusele inimestest on olukord Eestis praegu raske. Kuid olgem optimistid, ööle järgneb ikkagi päev. Olgem edaspidi ise aktiivsemad. Ärgem laskem meie valdu, linnu, maakondi ja riiki edaspidi juhtima sulisid!

Millest algab kodumaa (katkend)

Minu iidolid olid Vabadussõda juhtinud mehed. Minu põlvkonna iidolid olid mehed, kes julgesid relvaga vastu astuda maale tungivale vaenlasele. Nüüd oleme raske küsimuse ees: kuidas kasvatada noortes isamaalisust? Meil valitsevad ringkonnad mõtlevad, et see tekib iseenesest, kui sekka löövad mehed, kes sõdisid Saksa armees. Nad sõdisid isamaa eest, kui ahistasid oma kodumaad kaitsvaid partisane. Nad sõdisid isamaa eest, kui Toompeal lehvis haakristiga punalipp. Nad sõdisid siinsamas eestlaste maal 1944. a. veebruarist septembrini, kaitstes füüreri käsul taanduvate Saksa väeosade tagalat.

Eesti Rahvuskorpuse panust Eesti vabastamiseks Saksa röövvallutajatest ei tea varsti enam ükski ajalooraamat.

Kas SS-veteranide kohtumised Sinimägede võitlustandril innustavad meie noorust isamaa-armastusele? Seal olid ju koos Normandia, Norra, Taani ja mitme teise maa SS-üksused.

Millest algab nüüd meie nooruse isamaa, kui raadiosaadete algust ja lõppu ei pärga riigi hümn? Ametiasutuste ruumides pole Eesti lipust haisugi. Pole üldse eestikeskset miljööd. Kust võtab noor selle isamaa-armastuse?

Arvan, et eestlast enam eestlasemaks ei kasvata. Usun, et suurem osa meist taipab võõra mõju lagastavat osa meie kultuuris. Naljaks võib ju pidada meie Vana Tooma värbamist NATO vägede ridadesse, aga ometi on see tõsi. Müügil on viin 'Old Thomas'. Kas sellisele minnalaskmisele saab üldse kätt ette panna? Meie riigimehed poevad maailma võimu ees kasvõi hinge välja. Kuis siis noorem põlvkond midagi eestipärast õppida võiks? Eeskuju ju milline!

Edmund Ernits
Võrumaa

Saame autori südamemurest hästi aru. Oleme veendunud, et isamaa-armastuse kasvatamine ei alga Eesti kuulumisest NATOsse, vaid sellest, kuidas riik suhtub oma rahvasse. Kui meie valitsejad astuksid ühist sammu rahvaga, muretseksid selle eest, et kõigil oleks tööd ja leiba ning toasooja, kui nad oleksid eneseväärikamad, kummardaksid vähem välismaa ees, siis hakkaks rahvas rohkem lugu pidama ka oma kodumaast ning oleks valmis seda maad igati kaitsma.

Uus valik uuel sajandil -- teeme ühiselt!

55 aastat II Maailmasõja lõpust

Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei Eesti Laskurkorpuse Veteranide Organisatsioon

Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei läkitus

Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei mailäkitus kõigile Eesti tööinimestele

Euroopas on ka vasaknoorteühendus

Eelmises infolehes oli teade, et alates augustist 1999 on ESDTP Noortesektsioon Euroopa Demokraatlike Vasaknoorte Ühenduse (European Network of the Democratic Young Left, ENDYL) täisliige. Seekord ENDYList veidi lähemalt.

ENDYLisse kui katusorganisatsiooni on koondunud 12 kaasaegset vasakpoolset mõtteviisi toetavat noorteühendust kümnelt maalt. Hispaaniast ja Saksamaalt kuulus aprillis ühendusse 2 organisatsiooni, 1 organisatsiooniga olid esindatud Belgia, Kreeka, Norra, Palestiina, Prantsusmaa, Soome, Taani ja Eesti vasaknoored. Valdav enamus liikmesorganisatsioonidest on tihedalt seotud Uue Euroopa Vasakfoorumi (NELF) liikmesparteidega. Koostöö on tihe ka NELFi liikmete noorteühendustega, kes ENDYLi liikmed pole.

ENDYLi platvorm avab ühenduse põhitaotlused nii tööhõibe ja Euroopa ülesehituse ning põgenike teema kui ka keskkonna, rassismi ja globaalse arengu kohta.

Tegevust alustati 1990-ndate aastate algul Euroopa vasaknoorte mitteametliku kommunikatsioonivõrguna. Statuut ja platvorm kinnitati 1994 ja 1995. Esimene peaassamblee peeti Ateenas 1995. aasta mais.

Igapäevast tööd korraldava sekretariaadi kohustusi täidavad liikmesorganisatsioonid kordamööda. Aprillis 2000 asub sekretariaat Hispaania ühenduses Joves amb Iniciativa.

Regulaarselt toimuvate välkpostikonverentside käigus vahetavad liikmed uudiseid nii organisatsioonides kui ka riikides toimuva kohta ning lahendavad ühenduse jooksva töö küsimused. Tähtis koht on ühisaktsioonidel, samuti mingi teema kohta ühisbroðüüride väljaandmisel, aga ka ühisseminaridel.

Kõrgeimaks organiks olev peaassamblee toimub kord aastas erinevate liikmesorganisatsioonide korraldamisel ja kinnitab ENDYLi tegevuskava ning otsustab olulisemaid probleeme, sealhulgas liikmelisusega seonduvaid. Seni on peaassambleed toimunud 1995 Kreekas, 1996 Norras, 1997 Hispaanias, 1998 Taanis ja 1999 Soomes.

ESDTP Noortesektsioonil aitas sidemed ENDYLiga 1995 luua Soome Demokraatlik Noorsooliit (praegu Soome Vasaknoored). Meie esindaja osales ENDYLi peaassambleel külalisena 1996 ja 1997, üle-eelmisel ja eelmisel aastal saatsime peaassambleele kirjaliku tervituse. 3 aastat tagasi osalesime kõrgharidust puudutavas ENDYLi ühisprojektis. Pärast 1999. aasta riigikogu valimisi saatsime ENDYLi liikmetele valimistulemusi kajastava infokirja. 24. juunil 1999 saime ENDYLi sekretariaadilt ettepaneku ühendusega ametlikuks liitumiseks. 27. --29. augustil 1999 Turus toimunud peaassambleele saatsime tervituse, milles kinnitasime soovi luua ENDYLiga püsiv koostöösuhe. Alates peaassambleest osalebki ESDTP Noortesektsioon ENDYLi tegevuses täisliikmena. Liikmeksoleku aja jooksul on meile tähtsaimaks olnud osalemine ENDYLi e-postikonverentsidel.

ENDYLi liikmeks olek on meie jaoks oluline. ESDTP Noortesektsioonil on ENDYLi kohta mitmeid materjale ja kõigi nendega on huvilised oodatud tutvuma ESDTP Keskbüroos Rävala puiestee 4-510.

Inge Jõgi
ESDTP Noortesektsiooni esimehe asetäitja

Seisukohtadest põhiseaduse muudatuste suhtes

Riigikogu põhiseaduskomisjon käivitas parlamentaarse arutelu Eesti Vabariigi Põhiseaduse muutmise vajalikkusest ja sellega seonduvatest protseduuridest. Riigikogu juhataja Toomas Savi sõnade kohaselt on põhiseaduse 7 aastat kestnud toime kätte näidanud ka need kitsaskohad, kus põhiseaduse sätted võivad hakata takistama riigi ja ühiskonna arengut. Põhiseaduse muutmine ei tohi olla eesmärk omaette, vaid see peab tulema ühiskonna arengu vajadustest, samas tegema muudatusi nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik.

Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei toetab riigikogu juhataja mõtteavaldusi selles osas, et põhiseaduse muudatused peavad tulenema ühiskonna arengu vajadustest. Leiame, et restitutsiooni põhimõte on ennast ammendanud, vaja on pöörduda näoga tänapäeva poole ja vaadata homsesse. ESDTP deklareerib, et põhiseaduse muudatused peavad looma eeldused võimu ja rahva võõrandumise ületamiseks, riigi vastutuse tõstmiseks kodanike põhiõiguste ja vabaduste tagamisel tegelikkuses, Eesti Vabariigi kujundamist rahva heaolu kandvaks demokraatiaks: euroopalikuks rahvariigiks.

ESDTP Keskjuhatus leiab, et riigikogu menetluses olevad põhiseaduse muudatusettepanekud on kantud suurel määral võimuhierarhiat diskrediteerinud partei poliitilisest kukepoksist -- politikaanlusest. Valitsusekspertide väljapakutu jaguneb nelja rühma:
1. Euroopa Liiduga ühinemine iseseisvuse teatud osa loovutamise teel,
2. Presidendi senigi tagasihoidlike volituste kärpimine tema otsevalimiste samaaegse lubamisega,
3. Riigikohtu kui sõltumatu institutsiooni positsioonide nõrgendamine paralleelse põhiseaduskohtu asutamise teel,
4. Kodanike senises põhiseaduses sätestatud põhiõiguste ja vabaduste rakendussfääri kärpimiseks tingimuste kujundamine ei vasta ühiskonnas kujunenud tegelikele vajadustele ega eelpooltoodud põhimõtetele.

ESDTP välistab toetuse kõigile Euroopa Liiduga ühinemise skeemisele, mis eeldavad põhiseaduses iseseisvuspõhimõtte lahjendamist.

Leiame, et põhiseaduses peaks kajastuma presidendi kui rahva poolt otse valitud riigipea ühiskonda tasakaalustava institutsiooni roll volituste vastava laiendamisega.

Hädavajalik ei ole riigikohut osaliselt dubleeriva uue instantsi rajamine.

Lõpuks: kodanike põhiõigused ja vabadused vajavad kärpimise asemel laiendamist, lähtudes euroopalikust arusaamast inimõigustest.

Kõrvuti juba öelduga peab ESDTP vajalikuks kaaluda põhiseaduse muudatusi järgmistes valdkondades:
1. Sätestada põhiseaduses kodaniku õiguseba selles tekstis seni puuduvad Euroopa parandatud ja täiendatud sotsiaalharta nõuded, sh. õigus eluasemele, tööle, õiglastele töö- ja palgatingimustele ning viia olemasolevate redaktsioon vastavusse sotsiaalhartaga. Sätestada mehhanism nende õiguste kaitseks.
2. Näha põhiseaduse artiklites 56 ja 103 ette rahva seadusandliku algatuse õigus.
3. Sätestada põhiseaduse artiklis 62 riigikogu liikmete rahva poolt tagasikutsumise kord.
4. Sõnastada põhiseaduse artiklis 78 presidendi kui iseseisva institutsiooni statuut volitustega tasakaalustada seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu tegevust ja artikkel 79 nii, et presidendi valivad otse hääleõiguslikud Eesti Vabariigi kodanikud.
5. Formuleerida ümber põhiseaduse artikkel 122, andmaks võimalusi Eesti-Vene piirivaidluse lahendamiseks Tartu rahu tunnustamise alusel. Selleks lugeda Eesti maismaapiir määratletuks 1920. a. 2. veebruari Tartu rahulepinguga ja teiste järgnevate riikidevaheliste piirilepingutega.
6. Korrigeerida põhiseaduse artiklis 106 sisalduvat keeldu panna rahvahääletusele välislepingute ratifikatsiooni ja riigikaitse küsimusi selliselt, et ühinemislepingute ratifitseerimisele parlamendis Euroopa Liidu, NATO ja mistahes muude riiklikele volitustele pretendeerivate ja militaarsete struktuuridega eelneks rahvahääletus.
7. Täiendada põhiseaduse artiklit 154 võimalusega viia kohalike küsimuste otsustamiseks läbi rahvahääletus.

ESDTP Keskjuhatus annab oma riigikoguesindusele mandaadi kaitsta käesolevas avalduses toodud põhimõtteid parlamentaarsetel debattidel, teatab, et jälgib tähelepanelikult põhiseaduse muudatuste arutelu ja kujundamise käiku ning viib oma erakonna ridades läbi üleparteilise arutelu kokkuvõtete tegemisega korralisel kongressil.

Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei Keskjuhatus

Eesti valitsuse ja Eesti Panga majanduspoliitilisest programmist (IMFi memorandumist)

Rahvusvaheline valuutafond (RVF = IMF) kiitis heaks käesoleva aasta 1. märtsil Eesti valitsuse ja Eesti Panga poolt välja töötatud majanduspoliitilise programmi. RVF on valmis Eestile laenama raskete olukordade tekkides kiiresti 39 miljonit USA dollarit (625 miljonit Eesti krooni).

ESDTP Keskjuhatusele jääb arusaamatuks, miks programmi täielikku teksti ei ole avalikustatud. Sellega võib tutvuda vaid inglise keeles Eesti Panga internetilehekülgedel.

Memorandumis on põhjalikult käsitletud riigi eelarve tasakaalus püsimise tingimusi, selle taustabinõusid, makse -- finantsmajanduslikke hoobasid, panganduse püsivuse, erastamise lõpuleviimise ja Euroopa Liiduga ühinemise küsimusi.

Samas on üsna deklaratiivselt käsitletud majanduse kasvu ja efektiivsuse tõstmise vajadust. Üldse puudub hinnang majanduse olukorrale, mis on aga autoriteetsete siseanalüütikute hinnangul halb. Kui tinglikult võtta majanduse taseme võrdleva hindamise aluseks ühe elaniku kohta tuleva sisemajanduse kogutoodangu reaalväärtus, siis ei ole möödunud 8 aasta jooksul, mil Eesti majandust on suunatud RVF juhendite kohaselt, jõutud kaugemale 75 -- 80% 1989. a. tasemest ja see moodustab vaid 25 -- 30% Euroopa Liidu keskmisest tasemest.

ESDTP Keskjuhatus on arvamusel, et Eesti väiksuse ja suhtelise vaesuse juures toob hooplemine majandussaavutustega kasu asemel kahju. Oleme seisukohal, et välispidine ja makroökonoomiline stabiilsus, vaid deklaratiivne majanduse efektiivsuse ja konkurentsivõime tõstmine, erastamise absoluutsus, protsendilised hinnangud SKP kasvule, valitsemisreform jms. ei tekita veel uusi tootmisvõimsusi, tooteid ja teenuseid. Riigi majandusprogrammis peaksid sisalduma ka majandusharud ja isegi tähtsamad projektid majanduskasvu kindlustamise alusena. Kohe tuleks välja valida perspektiivsed arengusuunad tööstuses, põllumajanduses, transpordis ja mujal, läbi viia teostavusuuringud ning selle alusel "korjata kokku" ehk kontsentreerida investeeringud.

Tegelikkuses on investeeringutele peale pandud pidur. Kuna laenuprotsentide ja intressimäärade suure erinevuse reguleerimisega Eesti Pank ei tegele, voolab kapital tootvast majandusest välja pankadesse. Täiesti arusaamatuks jääb Hansapanga mitme teenustasu kahekordistumine, samal ajal kui pank eelmisel aastal teenis peaaegu miljard krooni kasumit.

Memorandumis on väga vähe tähelepanu osutatud sotsiaalsetele küsimustele. Peatähelepanu ei ole suunatud rahva heaolu parandamise abinõudele, vaid sellele, et sotsiaalsed ettevõtmised kuidagi ei kahjustaks rahakapitali seisundit. Memorandumis ei ole isegi viidatud üha süvenevale, murettekitavale ja plahvatusohtlikule tendentsile -- elanikkonna tulude polariseerumisele, rääkimata selle ohjeldamisest.

Kuigi avalikustatud teabe kohaselt on majandusliku programmi välja töötanud valitsus ja keskpank, ei ole seda teatavasti arutletud valitsuses, rääkimata riigikogust.

Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei Keskjuhatuse arvates ei saa suurte tühimike ja ühekülgsuse tõttu memorandumit kuidagi nimetada Eesti majanduspoliitiliseks programmiks. Tegemist on globaalse finantskapitali ettekirjutusega, reeglistikuga Eesti rahanduspoliitika jätkamiseks ning pangandussüsteemi arengu ja õitsengu kindlustamiseks. See kõik ei asenda riigi kompleksset majanduspoliitilist programmi. ESDTP arvates peaks töö sellise programmi kallal meie nii sise- kui välispoliitiliselt keerukas olukorras olema nii valitsuse kui ka riigikogu tähelepanu keskmes.

Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei Keskjuhatus

Farss issanda loomaaias

Kuus aastat (1992 -- 1998) represseeriti Eesti pensionäre (pensioni asemel oli nigel elatusraha) ja lollitati tühjade lubadustega (näiteks KMÜ protokolliline otsus 2. detsembrist 1996 sotsiaalpoliitika valdkonnas). Saabuva rahvusvahelise eakate aasta "tähistamiseks" põlistati seadusega represseeritud pensionäride sundkreeditori staatus. Elatusraha nimetati peansioniks. Niisuguse eluaegse karistuse määramine pensionäridele on ränk kuritegu meie riigiisade poolt.

Et seda kuritegu õigustada, võeti nüüd kasutusele arhiivis tolmunud ja kärbsemusta täis 1964. a. sotsiaalkindlustuskoodeks, mille meie riigiametnikud on "unustanud". Toompea ja Gonsiori tänava riigiametnikel võiks häbi olla. Piinlikkust võiks tunda ka Pensionäride Ühenduste Liidu, EPPE ja Vanuripoliitika Komisjoni juhid, kes on sügavas talveunes ja ei kuule ega näe kuritahtlike poliitiliste asotsiaalide poolt valitud vaenulikku kurssi vanurite ja eriti üksikute eakate inimeste suhtes, mis kuidagi ei klapi 1990. a. sotsiaalkindlustuskoodeksiga.

Eestis läbiviidud "positiivsed korraldused": jätkuv majanduse lammutamine, erastamine ja ärastamine ning bürokraatide rikastumine toimusid suurel nääral pensionäride arvel. Süütud eakad inimesed tuleks rehabiliteerida ja määrata neile korralik, inimväärne pension. Muidu me ei jõua Euroopa Liitu ja sinna trügivaid riigiisasid ootab fiasko.

Aleksander R.
Tallinn
rublaajast säilinud ja krooniajal represseeritud pensionär
Eesti Pensionäride ja Perede Erakonna liige

Plärts!

"Kas sa valimas käisid, Mart?"
"Just nii, käisin valimas!"
"Kas valisid ikka reformierakonna?"
"Just nii, valisin reformierakonna!"
"Aga äkki valisid sotsiaaldemokraadid?"
"Just nii, äkki valisin sotsiaaldemokraadid!"
"Kuule, sa ei tea ise ka, keda valisid!"
"Just nii, ei tea isegi, keda valisin."

Valitsuskoalitsiooni ministri poole pöördus noor daam palvega võtta ta tööle.
"Miks ma teid tööle peaksin võtma?"
"Kuidas miks? Kas see ei loegi midagi, et me alles eile magasime koos?"
"Mis te räägite, ma näen teid esimest korda!"
"Kuidas teil nii piiratud mälu on! Teie magasite nõupidamise presiidiumis ja mina saalis."

Kõndisid kaks Eesti Vabariigi suurhärrat, president Meri ja lipnik Laar, loomaaias. Nähes suurt ja võimsat elevanti, ütles Meri Laarile: "Sa oled kõva mees küll, aga nii kõva sa ikka ei ole, et elevandi põlvili saad."
Laar läks elevandi juurde, sosistas talle midagi kõrva ning eks sa näe: elevant kukkuski põlvili.
Seepeale Meri ei jätnud järele, vaid arvas: "Põlvili sa võisid ju elevandi saada, aga pikali sa teda ikka ei saa!"
Laar sosistas jällegi elevandile kõrva ja elevant langeski külili maha.
President teatas selle peale: "Kõike muud võid sa ju saada, aga elevanti nutma sa ikka ei pane!"
Kolmandat korda sosistas Laar midagi ja loomal veeresid suured elevandipisarad mööda põski alla.
Suur oli Mere imestus Laari võimete üle ja nüüd küsis ta: "Kuidas sa seda tegid?"
"Kõigepealt ütlesin ma elevandile, kui palju mina palka saan, ja elevant ehmatas ennast põlvili. Siis ütlesin ma, kui palju sina palka saad, ja elevant ehmatas ennast kohe pikali. Lõpuks ütlesin ma, kui palju pensionär pensioni saab."

Partei valimispropaganda materjal: "Soovime kõigile inimestele kindlustada keskmisest suurema palga ja heaolu. Inimeste nimekiri on lisatud. Palume nende poolt hääletada!"

Kõnts ja kaitsetahe

"Äripäev" kirjutas 16. märtsil, et kaitseministeerium ehitab endale 40 tuhande kroonist sauna, sellal kui ajateenijate pesemisvõimalused pataljonides on kehvad. Valitsuse pressibüroo direktor ütleb, et summa on väike, raha kulutatakse seaduspäraselt ja Eestis on saunatraditsioonid väga vanad. Võib-olla tõesti paneb ministeeriumi ametnike töö nii higistama, et tööl saunatamine on hädavajalik. Teisalt aga ametnikud lähevad ju pärast tööd koju end pesema. Sõdur on n.-ö. sunnismaine ega saa õhtuti koju end küürima minna. Loomulikult pole sõdurielu meelakkumine, ent kuhjuva kõntsaga sõduri seljas kaitsetahet küll ei kasvata.

Noh, mis sa kostad!

Kohe selgem, miks noormehed kaitseväkke suure vaimustusega teenima ei taha minna. Ei saa ju end küürida!

Mõõdukus ei ole poliitika

Nii kirjutas "Äripäev" 8. märtsil. Rahvaerakonna Mõõdukad liikmed ei ole poliitikud. Mõõdukaid ühendav organisatsioon ei ole partei, vaid poliitiline huvigrupp, ning mõõdukus ei ole Eesti poliitika. Seda ei ütle "Äripäev", vaid mõõdukate hulka kuuluv sotsiaalminister Eiki Nestor: ametiühinguliidri koht ei kuulu poliitikutele. Eesti Ametiühingute Keskliidu liider oli aga riigikogu Mõõdukate fraktsiooni liige Raivo Paavo. Ka Nestor ise on olnud ametiühingutegelane.

Noh, mis sa kostad!

Huvitav, kui kaua hoitakse renegaatlike kalduvustega Mõõdukaid Sotsialistliku Internatsionaali ridades?

Häälepüüdjad lahkusid volikogust

Lugupeetud lugejad! Te olete kindlasti märganud, et nii riigikogu kui ka kohalikel valimistel kasutatakse tuntud ja populaarseid inimesi häälepüüdjatena. Kõik nad kinnitavad enne valimisi, et nemad ei peta, kavatsevad kogu oma jõu ja energia pühendada elu edasiviimisele Eestis ning valijate huvide kaitsele.

Kummalistest häälepüüdjatest kirjutas Toivo Tootsen ka veebruarikuus "Postimehes". Nimelt on Tallinna volikogust 3 kuu jooksul lahkunud Tunne Kelam (3399 häält), Kristina Ojuland (2056), Lauri Vahtre (877), Mari-Ann Kelam (812), Kaljo Kiisk (547), Uno Mereste (289) ja Paul-Eerik Rummo (237). Nad ei läinud sellisele tööle, kus seadus nõuab volikogu töös osalemise peatamist, vaid on loobunud oma valijate esindamisest. Asemele on tulnud inimesed, kellel on tunduvalt tagasihoidlikum valijate toetus.

Lahkunud on volikogu valitseva koalitsiooni liikmed. Häälepüüdjate töö on tehtud, võim Tallinnas kätte haaratud. Hääletusnupule vajutamisega tulevad toime ka asendusliikmed.

Muidugi tulevad! Kuulekalt käsku täites võeti vastu eelarve, mis jättis linnaosad ilma heakorrarahast, kultuuri- ja spordisummadest. Välja hääletati Siiri Oviiri eelnõu, mis aidanuks üürnike probleemi lahendada jne.

Pärast häälepüüdjate lahkumist on Tallinna volikogus kummaline olukord. Enamuse taga on vähem hääli kui opositsioonil. Edgar Savisaar sai näiteks rohkem hääli (7186) kui praegu volikogus olevad Isamaaliidu fraktsiooni liikmed kokku (6550) ja Keskfraktsiooni liikmed said rohkem hääli (25 392) kui kolmikliidu fraktsioonide kõik praegused volikogus olevad liikmed kokku (17 691).

Noh, mis sa kostad!

Lugupeetud infolehe lugeja, ükskord tuleb jälle minna valimiskasti juurde. Mõelgem siis edaspidi põhjalikumalt, kelle poolt me oma hääle anname: kas meedias ja reklaamplakatitel igatpidi üleskiidetud, sageli omakasupüüdlike aferistide poolt, nende poolt, keda ei huvita rahva sotsiaalse olukorra parandamine, või nende poolt, kellel puudub küll raske rahakott, kuid kelle süda asub õiges kohas, vasakul.