Arvamus: Kus on valitsuse kirik?

Pühapäeval televiisoris miljonimängu mängides sattus üks vanem haritud daam dilemma ette – kas Eestis on riigikirik või mitte? Ega ei saa ju nõuda, et iga haritud inimene teaks peast Eesti põhiseadust, aga ikkagi huvitav, et selline põhimõtteline küsimus saab tekkida. Õnneks teadis tema telefoniõlekõrs õiget vastust – Eestis võib igaüks uskuda millist jumalat tahab. Samas jäi ikkagi õhku rippuma küsimus – mis kirik see siis on, kus meil koguaeg lippe sisse õnnistatakse ning kust tulevad need pühamehed, kes töötavad näiteks sõjaväes kaplanitena ja käivad erinevatele kultuuri- ja spordisündmustele õnnistust jagamas?

Kellena näitab meedia jumalat - selle aasta Tartu maratoni ajal oli jumal see vend, kes taevast lund andis. Kõik pisiasjad, alates lippudest ja lõpetades majadega, saavad alati üht tüüpi kiriku õnnistuse osaliseks. Kas meil toimub pidev ja avalik põhiseaduse rikkumine? Mina näiteks vaataks suure huviga kui mõne hindude pidupäeva puhul kannaks ETV üle hinduistliku jumalateenistuse. Pühad, mida me pidevalt tähistame, pole ju pea ükski eesti päritolu ja kui arvestada seda, et meil on siiski esindatud erinevad usurühmitused, siis oleks riigi televisiooni ülesanne koostada oma telekava tasakaalustatult, mitte vaid kristluse kasuks. Pärast seda kui meil on nädalate kaupa nutetud paavsti surma üle ja roomakatoliku kirik on Tallinnas ainult üks, siis peaks ühe nädala pühendama puhtalt näiteks krišnaiitide või millegi sellise propageerimisele.

Poliitiku amet on ka raske. Munadepühal värvisid tavalised eestlased kodus rahumeelselt mune, poliitiline eliit veetis tolle hommikupooliku kirikus. Mille järgi valitakse kirik, seda ei seleta keegi. Jääb mulje, et võibolla selle järgi, kas istuda saab või ei. Mitte kunagi pole pühade ajal peaminister vene õigeusu kirikus käinud, seal ei saa ju istuda. Tekib küsimus, et kui meil on avalikud poliitikute sissetulekud ja lisatöökohad, äkki siis peaks olema ka avalik, millise kiriku juurde keegi kuulub. Iga korralik usklik inimene kuulub ju mingi konkreetse kiriku juurde, kuhu ta ka kirikumaksu tasub. Iseenesest oleks ju oluline teada presidendi kodukirikut, eriti arvestades tõika, et nõukogude ajal tema positsiooniga inimene küll avalikult mingi kirikukoguduse liige olla ei saanud, ilmselt on ta oma valiku küpses eas teinud. Samuti praegune peaminister. Rahvas peaks teadma, millist jumalat teenib tema poolt valitud rahvasaadik ja siis saab ta tähtpäevi koos tähistada, kas pole? Ning mina kui ateist vaataks näiteks suvistepühadel televiisorist mingit dokumentaali kasemetsadest või midagi muud harivat, sest mul üldse ei kipu meeles seisma, mida tegi ühe teatud usutunnistuse iidol mõnel kirikupühal ja kuidas see elulugu edasi läks.

Usk on oopium rahvale, ütles Marx. Tema kritiseerijad väidavad, et kommunism on oopium intellektuaalidele. Fakt on see, et narkootikumide kuritarvitamine viib kõigepealt vargustele ja hiljem osutub fataalseks. Tasakaalukus on see, mis edasi viib ja reeglite järgimine teeb elu lihtsamaks. Eesti põhiseadus on praegu siiski meil ülim seadus ning me peaks ka selle järgi ka käituma või vähemalt valitsus peaks.

Sirje Kingsepp
Eesti Vasakpartei esimees

Avaldatud Sõnumilehes 17.05.2005

Esileht Põhikiri Programm Kongressid Pressiteated Materjalid Ajaleht Keskjuhatus Piirkonnad Noortesektsioon Naljanurk Valimised Aruanded Liikmeks astumine Välispoliitika