Esilehekülg	Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei programmi uuendustoimkonna vahearuanne erakonna X korralisele kongressile Lugupeetavad delegaadid, Erakonna IX kongress, mis leidis aset detsembris 2000, tegi eriotsuse "ESDTP poliitilise programmi uuendamisest" (lähemalt vaata siit). Otsuses väljendati mõtet, et 1992. a. erakonna I kongressil vastu võetud ja 1996. a. redaktsiooniliselt täpsustatud programm peegeldas adekvaatselt ühiskondlikku ja sotsiaalset arengut Eestis läinud kümnendil, prognoosis ettenägevalt arengut, hoiatas eesseisvate ohtude eest - olles aga üles ehitatud ühiskonna sotsiaalset turvalisust lõhkuva poliitika tõrjumisele, on ennast sisuliselt ammendanud. Parempoolsed jõud said möödunud kümnendil oma tahtmise.Otsuses rõhutatakse: "XXI sajandi lävepakul, mil Eesti on sisenemas uude arengufaasi, vajab Eesti ühiskondlikke realiteete arvestavaid uusi, sotsiaaldemokraatlikke ja euroopalikke väljakutseid arvestavaid lahendeid. Eestis aset leidnud muutused tõstatavad uued poliitilised ülesanded, mille põhisisuks on tööinimese kaitse varakapitalistliku stiihia eest ja ühiskonda stabiliseeriva positiivse programmi väljatöötamist."Kongress moodustas alaliselt toimiva programmi uuendustoimkonna 15-liikmelisena. Sellesse arvati alfabeetilises järjestuses Hannes Aarma, Rein Birnbaum, Hillar Eller, Paul Kenkmann, Nikolai Kulikov, Mati Luukas, Lembit Miil, Uno Sepp, Heiki Sillari, Urmas Soosõrv, Jüri Tammaru, Juhan Tamme, Tiit Toomsalu, Vladimir Veimer, Vaino Väljas.
Põhikiri
Programm
Kongressid
Pressiteated
Keskjuhatus
Piirkonnad
Noortesektsioon
Ajaleht
Materjalid
Aruanded
Kuidas liituda
Ha Pуcckoм
In English
Kurvastusega peame täna nentima, et komisjoni liikmeist on läinud manalateele erakonna senikehtiva programmi üks põhiautoritest - Tartu Ülikooli professor Paul Kenkmann. Komisjon oma esimesel koosolekul pani toimkonna juhataja ülesanded partei esimehele Tiit Toomsalule. Aasta jooksul on programmi väljatöötamisega seonduvas aset leidnud kolm mõttevahetust komisjoni liikmete vahel. 12. jaanuaril k.a. toimunud töökoosolekul vaadati läbi toimkonna vahearuanne partei X kongressile.Head parteikaaslased! 17. veebruaril läinud aastal toimus partei keskjuhatuse korraline istung, kus käsitleti toimkonna töö käivitumist ja millel kinnitati programmi struktuurne makett, et anda ideoloogilisele mõttetööle esialgsed suunad ja konkretiseerida programmis käsitlemist vajavaid valdkondi. Õiendis keskjuhatusele rõhutatakse: "Toimkonna töö käivitamiseks on keskjuhatusse toodud aruteluks kavandatava programmi struktuurne makett, mis selle põhimõttelisel heakskiidul võiks saada aluseks sisuga täitmisel. Lähteseisukohaks programmi kujundamisel võiks kujuneda erakonna IX kongressil heaks kiidetud põhimõte, mille kohaselt ESDTP on "sotsialistliku ja sotsiaaldemokraatliku poliitika kandjaks Eestis" (lähemalt vaata siit). Uus programm võiks põhijoontes järgida senist struktuurset ülesehitust, anda aga mõnes lõigus sügavuti mineva analüütilise nihke. Keskjuhatuse otsusega kinnitatud struktuurne makett sisaldas temaatilise kataloogi (11 niinimetatud horisontaalset märksõna) ja poliitilise analüüsi periodiseeringu (3 niinimetatud vertikaalset märksõna). Eesmärgiks seati ühiskonnas aastail 1990 - 2000 toimunud muutuste kirjeldamine, ühiskonna aastaks 2001 välja kujunenud seisu fikseerimise ja eeltoodut arvestava Tööpartei sotsiaaldemokraatliku eesmärgipüstituse lähikümnendiks. Keskjuhatuse otsus soovitas partei keskbürool koostöös programmi uuendustoimkonnaga kujundada töögrupid programmi maketis sisalduvate teemade töötluseks ja hinnangulise sisuga täitmiseks. Võttes kokku aasta jooksul tehtut, nentisid toimkonna liikmed, et erakonna keskbüroo osalusel moodustati aprillis 2001 9 töögruppi. Professor Paul Kenkmann võttis juhtida teema "Eesti ühiskonna sotsiaalne ja poliitiline läbilõige". Vello Toomi juhendada jäi teema "Eesti geopoliitilisest asendist tulenev koht rahvusvahelises suhtluses". Teemaga "Majandusarengu sektoraalne analüüs ja Eesti koht rahvusvahelises tööjaotusprotsessis" (tööstus, põllumajandus, kaubandus, transport, muu teenindav sektor jne.) tegelemiseks moodustus töögrupp (Vladimir Veimer, Jaan Tepandi, Rein Birnbaum, Uno Kallas, Hannes Aarma. Sotsiaalpoliitikaga tegelemiseks märksõnade ja alateemadega "demograafilised ja perepoliitilised protsessid", "pensionipoliitika", "tööhõive, töötus ja toimetulekuga seonduv", "tervishoiu, ravimite ja arstiabiga seonduv", " kuritegevuse dünaamika ja selle sotsiaalne taust" moodustus töögrupp Taivo Rist, Hillar Eller, Aleksandr Paškov, Sulev Kont jt. Töögrupid moodustusid ka kultuuri-haridus-eetikaproblemaatika läbitöötamiseks (Malle Salupere, Juhan Tamme), rahvus- ja vähemusrahvuspoliitika tulevikuarengu läbitöötamiseks (Jüri Tammaru) jne. Teemadena nimetan veel: "Riigi osa määratlemine Eesti tulevikus" ja "ESDTP ideoloogilise koha määratlemine Eesti ja rahvusvahelisel parteipoliitilisel maastikul". Teaduste doktorit Herbert Vainut paluti jätkata tema poolt läinud kongressil tõstatatud teemaarendust "Eesti eksperiment" - hüppelise ülemineku võimalusest ühest ühiskondlik-majanduslikust formatsioonist teise: arenenud sotsialistlikust (olgugi et nõukogulikust) arenenud kapitalistlikku (varakapitalistlikku vahele jättes) Programmiliste seisukohtade kujunemisel väärisid tunnustust arutelud, mis toimusid erakonna läinudaastastel suvepäevadel Alajõel. Arutelud, mille keskmes olid ühiskonna arengutasemest tuleneda võivad sotsiaaldemokraatliku poliitika erijooned Ida- ja Kesk-Euroopas võrreldes Lääne-Euroopa arenenud turumajanduslike ühiskondadega, keskendusid eelkõige sotsiaaldemokraatia erinevate voolude paratamatusele ja üheaegsele lubatavusele. Suvepäevalised saatsid sellega seoses ka läkituse Eesti parempoolset sotsiaaldemokraatlikku tiiba esindavale Rahvaerakonnale Mõõdukad ettepanekuga dialoogiks. Meeldiv on tõdeda partei liikmete poolt läkitatud seisukohti üksikküsimustes. Väga põhjalikud ettepanekud uue programmi struktuuri ja sisu suhtes formuleeris Hillar Eller Hiiumaalt. Selles rõhutatakse, et programm peaks olema eelkõige tulevikku vaatav dokument, jättes hetkeseisu fikseerimisele napi 10% tekstimahust. Meie erakond kui sotsiaaldemokraatliku ilmavaatega ühendus ei peaks kajastama isegi niivõrd olukorda kogu riigis kuivõrd keskenduma sotsiaalpoliitikale, eetika ja moraali küsimustele, regionaal- ja rahvuspoliitilisele arengule. Programmitoimkond formuleeris tänaseks rea põhimõttelisi küsimusi, milles tuleb töö jätkumisel saada selgus iseendale, võtta põhimõtteline hoiak ja välja töötada teoreetilised põhistused erakonna poliitika kujundamisel. Mõned teemapüstitused: Kas klassikaline kapitalistlike ühiskondlike suhete arengu periodiseering on XXI sajandi infoühiskonna taustal aktuaalne? Eestis on tänaseks jõudnud isegi parempoolsete sotside teoreetiline liider Marju Lauristin arusaamale, et Eesti ühiskondlik lõhenemine kaheks, nõndanimetatud kahe Eesti teke on reaalsus. Samas ta hoiatab rikkuse ja vaesuse polariseerumisest tulenevat ühiskonna lõhenemist käsitlemast klassipoliitilise vastasseisuna. Ametlikus retoorikas on omaks võetud, et Eesti asub oma arengu varakapitalistlikus staadiumis - kuidas periodiseerida Eesti hetkeseisu? Kui tunnustame Eesti kuuluvust varakapitalistlikku perioodi - kas ja kuivõrd on Eesti oludele kohaldatavad sel juhul arenenud kapitalistliku Euroopa kogemus ajast, mil need ühiskonnad läbisid sedasama arengustaadiumit, kaasa arvatud lääne sotsiaaldemokraatias ka täna tunnustatavat Karl Marxi, Friedrich Engelsi ja mitte ainult nende teoreetilist ja praktilist pärandit? Kas on võimalik ühiskonna hüppeline areng mõnda arenguspiraali osa vahele jättes? Tuletagem meelde Nõukogude-aegset eksperimenti feodaalsete sugemetega Mongoolia hüppelisest viimisest sotsialismi ja veel tänagi jätkuvaid ponnistusi sotsialistliku Ida-Saksamaa viimiseks arenenud kapitalismi varakapitalistlikku arengutsüklit vahele jättes. Millise välispoliitilise arengutee valib Eesti alanud kümnendil, et sellele üles ehitada ka meie strateegia ja taktika? Kas Euroopa Liidu liikmesriigi staatus ja siit tulenev kohandumine liidu ühiskondlike protsessidega või iseseisev arengutee spetsiifilise tempo ja värvinguga? Ja millist arenguteed nimetatuist toetame meie? Millist siseriiklikku toimemudelit hakkab toetama sotsiaaldemokraatlik Tööpartei? Kas ja kuivõrd on toetatav riigi sekkumise suurendamine siseriiklikesse protsessidesse? Millist rolli hakkavad täitma Eesti kodanikuühiskonnas ametiühingud, kes olid põhiliseks töö ja kapitali huve tasakaalustavaks jõuks tänastes arenenud kapitalistlikes ühiskondades nende varasemal arenguteel? Kas Eesti varakapitalistlikku olemust arvestades on meie rahvusliku kapitali saamahimu jaoks aeg küps rahvusliku ühtsuse otsinguiks? Kas nõndanimetatud kahe Eesti kokkulepe on võimalik? Milline on Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei sisepoliitika radikaalsuse aste tulevikus? Mis võiks alanud kümnendil olla Eesti erinevate sotsiaaldemokraatliku mõtte ja voolude konsolideerumise aluseks ja kas selline koostöö üldse võimalik on? Kuhu lähevad mõõdukad, kelle liider kevadise kongressi järel kutsus rajama mõõdukate baasil "rikaste sotsiaaldemokraatiat Eestis"? Kas saab teoks "südames sotsialisti" Jaak Alliku unistus liikumisest "Mõistuse ja südamega" üks korralik tsentristlik sotsiaaldemokraatia teha? Kas Tööparteist sotsiaalsetelt nõudmistelt tunduvalt radikaalsem Kristlik Rahvapartei läheb oma arengus ajaloos hästi tuntud nõndanimetatud kristliku sotsialismi Eesti mudelit otsima? Kas nimetatuist osa või isegi kõigi baasil võiks tekkida Eesti Ühendatud Sotsiaaldemokraatia, mis on teoks saanud näiteks Rootsis? Poliitiline programm erinevalt valimiseeelsetest ja muus vormis platvormidest ei saa olla üles ehitatud hetkeülesannete lahendamisele. Programmil on tulevikku vaatav, strateegiline iseloom. Programmi kokkupanek ei ole hoogtöö, vaid arusaamade kujunemise protsess, milles meil kõigil on oma osa. Kui partei IX kongressil tegime üksmeelselt otsuse, et Eesti sotsiaaldemokraatlik poliitika on oma sisult euroopalik sotsialistlik poliitika, ja kujundasime partei peajoone välispoliitikas, astub tänane kongress edasi pika sammu, määratledes partei sisepoliitilised eelistused. Sellele on pühendatud teie otsustada antud dokument "Siseriiklikud ülesanded. 25 poliitilist resolutsiooni" (lähemalt vaata siit). Programmitoimkond hakkab seda vaatlema partei strateegiliste poliitiliste eesmärkide sõnastamisel. Austatud delegaadid! Lõpetuseks tahame rõhutada meie ees seisvat põhilist valikut - kas jätkata ka alanud kümnendil Eesti erakondliku maastiku kõige vasakpoolsemana või nihkuda lähemale tsentrile. Küsimus on erakonna poliitiliste seisukohtade radikaalsuse astmes. Eesti elanikkonnast kuulub täna 50-60% vähekindlustatute - öelgem välja otse - vaeste inimeste hulka. 30% ümber on ennast täna keskklassi kuuluvana tundvaid. 10% on Eestimaal rikkaid. Kelle partei tahame olla lähikümnendi varakapitalistlikus Eestis, keda vaatleme endi sotsiaalse baasina - see on küsimus, millele peab vastama uus programm. Programmitoimkond loodab, et üheskoos anname uued programmilised määratlused 2003. aasta riigikogu korraliste valimiste eel - partei XI korralisel kongressil. 19. jaanuar 2002. a. ESDTP programmi uuendustoimkonna nimel Jüri Tammaru