POLIITILINE ARUANNE EESTI SOTSIAALDEMOKRAATLIKU TÖÖPARTEI IX KONGRESSILE

"Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei ideoloogilisest, sise- ja välispoliitilisest ning organisatsioonilisest sihiseadest alanud XXI sajandil, erakonna sotsiaaldemokraatliku vasakorientatsiooni tugevdamisest ning programmiliste seisukohtade kaasajastamisest.

Lugupeetavad delegaadid,

1. Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei aastal 2000 - mida tehti ja mida peeti oluliseks?

Erakonna läinudaastane, VIII kongress 2. oktoobrist 1999. a. kiitis heaks "Pöördumise Eesti valija poole "Uus aastatuhat tähendab uut võimalust Eestile!" ja valimisplatvormi "XXI SAJAND - UUS VALIK EESTILE". Selles deklareeritu, et "vasakmõttel rajanev, rahvusliku näoga ja euroopalikku kogemust arvestav sotsialismiidee on ka Eestile tasakaalustatud arengu mudeliks", andis sisu erakonnasisesele poliitilisele arengule läbi kogu käesolevaks lõppema hakkava aasta. Erakonnas käivitus üleparteiline mõttevahetus erakonna ideoloogia kaasajastamisest, meie sise- ja välispoliitilistest valikutest euro- ja NATO-suunalise integratsioonipoliitika kulmineerumisel, rahvusvahelise suhtluse uutest suundadest - loomulikult andis see sisu ka erakonna jooksvale poliitilisele tegevusele.

Meenutuseks - VIII kongress toimus oludes, kus Tööpartei oli parlamendivälisest opositsiooniparteist jõudnud parlamentaarse opositsioonipartei seisusse, andes võimaluse vasakideoloogia parlamentaarseks propagandaks riigikogu tasandil ja vahetuks sekkumiseks seadusloome protsessi oma ideede ja valijate huvides. Erakonna kongress moodustas 19-liikmelise keskjuhatuse, mille ülesehituse territoriaalse esindatuse printsiip võimaldas erakonna juhtorganite intensiivset kontakti partei liikmetega kohtadel. Keskjuhatuses olid maakondlikest ning linnaorganisatsioonidest esindatud Tallinn, Narva, Tartumaa, Ida- ja Lääne Virumaa, Saaremaa, Pärnumaa, Viljandimaa, Valgamaa, Harjumaa ja Järvamaa.

Keskjuhatuse tähelepanu keskmes läbi aasta kõrvuti aprillis käivitunud üleparteilise diskussiooni korraldusega oli poliitiliste seisukohtade formuleerimine Eesti päevapoliitika kesksetes küsimustes, aga ka erakonna parlamentaarse esinduse tegevuse nõustamine. Piisab rõhutamisest, et Keskjuhatus tegi detsembrist detsembrini kokku 16 poliitilist avaldust ja pöördumist, mis enamikus ka meedia tähelepanu leidsid ja millest olulisemad avalikustati Riigikogu kõnetoolist. Viitan vaid avaldustele "Välisminister Toomas-Hendrik Ilvese poolt elluviidava Eesti välispoliitilise kursi tasakaalustamatusest", "Suhtumisest võimukoalitsiooni kavandatavasse haldusreformi", pöördumisele vabariigi Presidendi poole "Sotsiaalsest kriisist Eestis ja vaesuse leevendamise teedest", "Seisukohast Põhiseaduse muutmise suhtes", "Eesti valitsuse ja Eesti Panga majanduspoliitilisest programmist (IMF-i memorandumist)", läkitusele partei liikmetele ja avalikkusele "Uus valik uuel sajandil - teeme ühiselt!", toetusele ESDTP Tartumaa organisatsiooni avaldusele seoses korteriüüri piirhindade kaotamisega Tartus "Ka eestlase mõõt võib täis saada!", poliitilisele avaldusele seoses "Võrumaa Mõniste vallavolikogu otsusega mitte heisata riigipühadel ja tähtpäevadel riigilippe", avaldusele seoses "Eesti Vabariigi õiguskantsleri nimetamisega", kus vastustati Priit Kama nimetamine sellele ametikohale ja mis oli üheks mõjuriks nimetamise läbikukkumisel. Koos Eesti Kristliku Rahvapartei, Eesti siniste erakonna ja Vene erakonnaga Eestis allkirjastati opositsiooni ühisavaldus "Tehkem oma hääl kuuldavaks!". Loomulikult ei unustatud traditsioonilisi "Uusaastaläkitust", "Pöördumist seoses tööpüha - 1. maiga" ja "Avaldust seoses 55 aasta möödumisega II maailmasõja lõpust Euroopas". Eriavaldustes on toetatud ametiühinguliikumist, sh. seoses katsetega kaotada tööõigus selle lülitamisega võlaõigusseaduse koosseisu.

Keskjuhatuses olid regulaarselt päevakorras erakonda esindavate Riigikogu liikmete aruanded parlamentaarse tegevuse käigus tõusetunud probleemidest ja aktuaalsematest seaduseelnõudest. Väärib märkimist, et perioodil aprill 1999 kuni november 2000 esitasid Tööpartei esindajad kokku ligi 300 parandusettepanekut kokku üle 80 seaduseelnõule, 5 kirjalikku ning 18 suulist küsimust infotundides valitsuse ministritele, k.a. mais esitatud arupärimine peaminister Mart Laarile tema kabineti sise- ja välispoliitiliste prioriteetide kohta, mille käigus peaminister oli sunnitud küüniliselt tunnistama, et tema valitsusele on Euroopa Liit ja NATO kui välispoliitilised sihid olulisemad kui siseriiklik vaesus ja rahva üha süvenevam pettumus arengutes Eesti Vabariigis. Võib kinnitada, et parandusettepanekud seaduseelnõudele nende laias diapasoonis tulenesid erakonna põhimõttelisest ideoloogilisest ja poliitilisest nägemusest, mille kandvaks mõtteks oli vastasseis varalise polarisatsiooni süvenemisele, toetus vaesusest tulenevate riskide maandamisele, riigivõimustruktuuride omavoli piiramisele ja rahvuslike huvide kaitsele Eesti Vabariigi välispoliitikas. Ka 2001. aasta riigieelarve arutelul nõudsid Tööpartei esindajad oma parandusettepanekutes vahendite ümberjagamist - näiteks riigiametnike palgakulude suurendamise arvelt toimetulekutoetuste, kiirabi kulude, lastekodude remondi jms. kasuks.

Kolmandaks keskjuhatuse tegevuse prioriteediks oli üleparteilise arutelu korraldamine erakonna poliitilise ideoloogia, sise- ja välispoliitiliste rõhuasetuste ning erakonna partei-organisatoorse tegevuse kaasajastamise küsimustes.

Aprillis asetleidnud ESDTP Keskjuhatuse ja Keskkogu ühine istung käivitas vastava üleparteilise arutelu, suunates selle kolmes Keskjuhatuse poliitilises dokumendis toodu hindamisele ja edasiarendamisele. Need dokumendid olid Keskjuhatuse avaldus jaanuarist "Eesti Vabariigi välispoliitikast", avaldus märtsist "Seisukohtadest põhiseadusmuudatuste suhtes" ja aprillist "Uus valik uuel sajandil - teeme ühiselt".Tänaseks võime öelda, et vastav arutelu leidis aset erakonna juhtide osalusel enamuses maakondlikes ja linnaorganisatsioonides, viljakas oli tööpartei esimestel suvepäevadel juulis aset leidnud mõttevahetus - neid arvestavad dokumendid kongressi otsuseprojektidena on täna Teile välja jagatud lõpliku seisukoha vastuvõtuks.

Kui 1998. aasta oli aasta, mil partei seisis rinnutsi riigivõimu rünnetega lõpetada ühel või teisel kujul erakonna tegevus, 1999. aasta oli valimiste aasta, mis viis erakonna riigikogusse, käesolev, 2000.aasta oleks erakonna ideoloogiliste ja poliitiliste sihiseadmiste aasta, siis aastast 2001 algab partei organisatsioonilise tugevdamise, sh. partei liimeskonna kasvatamise, rahva hulka mineku aasta tegelikkuses.

2. Uue poliitilise arusaama kujundamise vajadusest Eesti riikluse arengutele.

Seltsimehed, mõni sõna sellest, miks on meie arvates küpsenud aeg diskussiooniks partei ideoloogia ja poliitiliste sõlmotsustuste üle.

Käesoleva aasta juulis tegid ESDTP keskjuhatus ja keskkogu oma Alajõel aset leidnud suvepäevadel pöördumise Vabariigi Presidendi poole "Sotsiaalsest kriisist ja selle leevendamise teedest Eestis". Selles rõhutatakse, et juba 1997. a. elas ligi 54% elanikkonnast vaesusriski piiril, et tegelik tööpuuudus Eestis on tõusnud enneolematu 15% piirimaile, et nimetatud tendentsid üha süvenevad. Presidendilt, kes 1995. a. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni korraldusel Kopenhaagenis aset leidnud ülemaailmsel tippkohtumisel ühena 180 riigipeast allkirjastas ühisdokumendi vaesuse leevendamisele suunatud riiklikest kohustustest, küsiti: "Miks ei ole rahvusvaheliselt võetud kohustuste täitmisel jõutud kaugemale niigi teadaoleva olukorra analüüsist? Miks ei rakendata konkreetseid meetmeid vastu seismaks vaesusele, üha kasvavale kuritegevusele, narkomaaniale? Miks jätkatakse kõige riikliku müüki väliskapitalile, sillutades sellega teed Eesti riigi muutumisele asumaaks kaasaegses tähenduses?"

Objektiivne vastus esitatud küsimustele oleks meie arvates selline: Eestis toimiv poliitilis-filosoofiline arusaam riikluse arenguprioriteetidest on oma aja ära elanud, ei vasta XXI sajandiks Eestis väljakujunenud ühiskondlikele reaalidele.

Oleme seisukohal, et XX sajandi viimasel kümnendil ei ole aset leidnud mitte niivõrd ajastu vaimule vastava Eesti riikluse kujundamine, kuivõrd vaid ühiskondlike suhete ühe elemendi - omandisuhete - ümberkujundused, seda klassikalise "tugevama õiguse" ja kõikelubatavuse ühiskondliku eetika kontrollimatu toimimisega. Kõike seda on põhjendatud restitutsiooniideoloogiaga, mille põhiloosungiks oli teatavasti 1918-1940 eksisteerinud ühiskondliku, sealhulgas omandiõigusliku korralduse taastamine eesmärgiga saavutada 1991. a. taasiseseisvunud Eesti Vabariigi rahvusvaheline tunnustamine riikliku järjepidevuse põhimõtete alusel. ESDTP kongress 1997. a. asus seisukohale, et rahvusvaheliselt suunitletud restitutsioonipoliitilised eesmärgid on saavutatud, mistõttu on aeg asuda riiklust kujundama Eesti XX sajandi lõpu reaale arvestavalt.

Lähtuvalt eelpoolkäsitletud restitutsiooniideoloogiast määratles Eesti Vabariigi Põhiseadus 1992. a. redaktsioon Eesti riigi koha ja rolli eelkõige rahvusriikluse kui sellise garandina praegustele ja järeltulevatele põlvedele. Selline käsitlus oli kümne aasta taguselt ka igati loomulik .Meenutagem nn. laulva revolutsiooni ajastu hingelist ühtsust vabaduse taastajana, ühiskonna sisemist suhtelist sotsiaalset ja varalist homogeensust, kindlat veendumust selles, et eestlane saab oma kahe käe jõul hakkama kõigi elumuredega, usku kiiresse elatustaseme tõusu eurotasemele jne.jne.

Kümme aastat ei ole jätnud tolleaegsetest ideaalidest enamuse jaoks kivi kivi peale. Ühiskond on varaliselt, aga see tähendab, et ka huvidelt ja sotsiaalselt kuuluvuselt sügavalt lõhestunud, ohtu riiklusele idanaabri poolt ei tunnetata enam endise teravusega, elatustaseme tõusu pole suurele enamusele Eesti rahvast kaasnenud, kõik see on genereerinud pessimismimeeleolusid, ka jõuetusetunnet. Tõusetunud on riigi ja rahva vahelise lõhe sündroom, mille sisu on imelihtne: "Kas riik on rahva jaoks või on rahvas riigi jaoks?" Kas vaadelda riiki ja riiklust abstraktse kategooriana, seega eelkõige välispoliitilise tunnustatuse aspekti rõhutades, või siis üksikindiviidi suhtes kohustatud poolena ühiskondliku kokkuleppe raames, seega eelkõige sisepoliitilisi eelistusi rõhutavalt?

ESDTP Keskjuhatus kinnitas märtsis 2000 erakonna seisukohad põhiseadusmuudatuste suhtes. Vastavas avalduses toonitati, et põhiseadusmuudatused peavad tulenema ühiskonna arengu vajadustest, et restitutsioonipõhimõtted on ennast ammendanud, et vajalik on pöörduda näoga tänapäeva ja selle vajaduste poole, vajalik on vaadata homsesse.

Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei leiab, et UUS POLIITILINE ARUSAAM EESTI RIIKLUSE ARENGUST TÄHENDAB VÄLIS- JA SISEPOLIITILISTE RÕHUASETUSTE ÜMBERHINDAMIST RIIGI ARENGUTES SISEPOLIITILISTE EELISTUSTE KASUKS.

Juunis käesoleval aastal leidis riigikogu täiskogul aset debatt ESDTP esinduse ja peaministri härra Laari vahel, kus viimane vastas arupärimisele tema poolt juhitava valitsuse välis- ja sisepoliitiliste prioriteetide vahekorrast. ESDTP parlamendiesindus väitis oma arupärimises, et lõviosa võimukoalitsiooni huvidest ja praktilistest sammudest selle esimesel tegevusaastal on olnud suunatud vaid euroliidu kriitiliste märkuste kõrvaldamisele, avamaks teed liitumisele selle rahvusvahelise ühendusega, NATO Washingtoni tippkohtumisel 1999. a. kavandatud nn. laienemise aastaplaani elluviimisele, mis nõuab üha uusi militaarkulutusi, ja Rahvusvahelise Valuutafondi ettekirjutuste täitmisele, mille üheks elemendiks on kaheldamatult ka ettevõtluse tulumaksu kaotamine Eestis siit tuleneva vajadusega kärpida riiklike sotsiaal-, tööhõive- ja regionaalprogrammide finantseerimist riigieelarvest. Arupärimises nõuti peaministrilt vastust selle kohta, millised on valitsuse sisepoliitilised prioriteedid.

Üldistades võimuloleva koalitsiooni seisukohti, kinnitas peaminister seda, mida vastusest ka oodati: valitsuspoliitika prioriteetideks täna ei ole riigi siseelu, liitumine aga küll NATO-ga, küll Euroopa Liiduga, küll integreerumine rahvusvaheliste finantsinstitutsioonidega toovat kunagi kaugemas tulevikus "õnne eesti rahva õuele".

ESDTP peab selliseid riigipoliitilisi rõhuasetusi vääraks. Oma 2000. aasta jaanuarikuises avalduses "Eesti Vabariigi välispoliitikast", mis kujundati lähtuvalt välisminister Toomas-Hendrik Ilvese ettekandest parlamendis, rõhutati: "Rahvuslik julgeolek on laiem kui välisteguritest sõltuv riigikaitse. Eeskätt on see riigi suutlikus ise tagada enda julgeolek, sotsiaalsete probleemidega toimetulek ja riigi majanduslik tegevus neil eesmärkidel. Seetõttu ei ole Eesti julgeoleku tagamisel esmane mitte kuulumine NATO-sse ja kaitsekulutuste tõstmine teiste rahvale oluliste valdkondade arvel, vaid rahva tahte suurendamine kaitsta oma riiki, oma kodu. Rahvas tahab kaitsta sellist riiki, mille tegevus on suunatud eelkõige inimese sotsiaalse ja muu turvalisuse tagamisele".

Tööpartei 1999. a. poliitilises platvormis "XXI sajand - Uus valik Eestile" rõhutatakse: Ärgakem müütidest: *kuis avasüli ootab meid Euroopa, *et kõik hädad ravib kapitalivõim, *et praegune arengutee on edu pant, *et euroopa lõpeb Narva jõega, SEST *uus sajand nõuab ühiskonna muutumist, *et nagu igas äris, valitsevad ka Euroopa Liidus huvid sõpruse asemel, *et "Eesti imest" on saanud tükkhaaval mahamüüdud Eestimaa, *et Euroopa jätkub ka teiselpool Narva jõe silda ja Eesti roll läbi aegade on olnud sinna teed näidata.

Tööpartei leiab, et RIIGI SISEPOLIITILISTE PRIORITEETIDE EELISTUS VÄLISPOLIITILISTELE TÄHENDAB RIIGI JA ÜHISKONNA VASTUTUSE TUNNUSTAMIST IGA ÜKSIKKODANIKU KÄEKAIGU ÜLE, et sellest algab ühiskonna uuenemine ning need põhimõtted peavad saama Eesti sotsiaaldemokraatiat esindava Tööpartei ideoloogia alusteks.

3. Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei ideoloogilistest sihiseadeist, tema vasakorientatsiooni tugevdamisest ning programmiliste seisukohtade kaasajastamisest, rõhuasetustest välis- ja sisepoliitilistes sõlmküsimustes.

Lugupeetavad delegaadid! Teile välja jagatud kuus dokumendiprojekti on formeerunud esitatud kujul, arvestades üleparteilist mõttevahetust. Lubage avada lühidalt nende sisu.

Erakonna ideoloogiliselt sihiseadelt on kaheldamatult määravad kaks dokumenti - deklaratsioon "Sotsialistlikust poliitikast Eestis" ja resolutsioon "Suhetest sotsialistliku Internatsionaaliga". Esimene neist lähtub sellest, et arusaam sotsialistlikust poliitikast ei ole tabu ei Euroopas ega maailmas tervikuna. Aeg on moonutusteta arusaam sotsialistlikust poliitikast tuua tagasi ka Eesti poliitilisse leksikoni ja rahva teadvusse. See on poliitika, mille abil Euroopa sotsiaaldemokraatia, olgu siis Rootsis või Saksamaal, on loonud ihaldatava heaoluühiskonna, kärpides kapitali kasumiiha ja jagades ümber ühiskondliku rikkust ühiskonnas. Sotsialistliku Internatsionaali kaks väljapaistvat esindajat - Suurbritannia Tööerakonna liider Tony Blair ja Saksamaa sotsiaaldemokraatliku partei liider Gerhard Schröder kutsusid oma ühises manifestis Euroopa sotsiaaldemokraatiat diskussioonile SOTSIALISTLIKUST POLIITIKAST XXI SAJANDIL, rõhutades samas lugupidamist erinevate valikute vastu, mille teevad lähtuvalt oma rahvuskultuurilistest iseärasustest Euroopa erinevate maade sotsiaaldemokraatiad. Deklaratsiooniga "Sotsialistlikust poliitikast Eestis" on Eesti sotsiaaldemokraatia meie kaudu teinud oma valiku. Kui kongress otsustab nii, siis on ESDTP pakutav EESTI RAHVUSLIK SOTSIALISTLIK POLIITIKA solidaarsusprintsiibil toimiv, ühiskonnas loodavaid rikkusi rahva kontrolli all õiglane ümberjagamine põhimõttel - JÕUKUS IGASSE PERESSE - EI VAESUSELE! Selle arusaama eestlase näoga sotsialistlikust poliitikast tahame viia Sotsialistlikku Internatsionaali - esimeseks sammuks sel teel on vaatlejaliikme staatuse taotlus selles rahvusvahelises sotsialistide ühenduses.

Teile välja jagatud kongressi otsuse projekt "ESDTP välis- ja julgeolekupoliitilistest põhiseisukohtadest ja eelistustest" käsitleb meie erakonna välispoliitilisi rõhuasetusi. Selleks on ka ülim aeg. Eesti võimueliit forsseerib Euroopa Liitu sulandumist, hoolimata meie rahvuslike huvide hinnast, ja 2003. aasta parlamendivalimised Eestis võivad kujuneda mõõduvõtmiseks nii Euroliidu kui ka NATO teemadel. Kui NATO-ga ühinemise suhtes on Tööparteil aastaid stabiilselt püsinud arusaam, mis eelistab NATO-vihmavarjule rahvusvaheliselt tunnustatud kuuluvust Euroopa põhjala neutraliteeditsooni ühes Soome ja Rootsiga, siis Euroopa Liidu suhtes ei ole erakonnal olnud selget seisukohta. Kongressi otsuses toodu võiks meie erakonna Eesti poliitilisel skaalal, mis algab eurooptimistidest ja lõppeb euroeitajatega, asetada euroskeptikute tsentrilähedasse positsiooni. Leiame, et ei Euroopa Liit ise ega ka Eesti ei ole veel valmis liitumiseks - toetame jätku senisele Euroopa Liiduga assotsieerunud riigi staatusele, mis annaks parima võimaluse Eesti rahvuslike huvide kaitseks ja euroarengute jälgimiseks. TÖÖPARTEI EI SOOVI EESTI RAHVAST VIIA ÜHEST IMPEERIUMIST TEISE!

Kongressi avaldus "Põhiseadusliku reformi vajadusest Eestis" puudutab Eesti sisepoliitilise kliima tervendamise vajadust - rahva ja riigivõimu vahelise lõhe ületamist. Selle avalduse ideoloogiast rääkisin juba. Miks soovitame kongressil teha eriavaldus? Seetõttu, et Riigikogu tasandil käivitunud poliitiliste jõudude dialoog põhiseaduse muutmiseks on jõudnud ummikusse. Isamaaliidu, Reformierakonna ja Mõõdukate obstruktsionistlik seisukoht, mille kohaselt muuta olevat vajalik vaid põhiseaduse riigikaitset käsitlevat 10. peatükki eesmärgiga kärpida Vabariigi Presidendi võimuvolitusi tähendab vaid üht: võimuerakondadele ei ole korda läinud ega lähe korda Eesti maa ja rahva tänapäev, põhiseadusmuudatuste protsessist tahetakse teha järjekordne lüli poliitilises kukepoksis - kes kellele ära teeb. TÖÖPARTEI AGA NÕUAB PÕHIMÕTTEKINDLA SOTSIAALSETE GARANTIIDE MEHHANISMI KEHTESTAMIST PÕHISEADUSES JA SELLE KAUDU. VAJALIK ON PÕHISEADUSLIK REFORM RAHVA HEAOLU NIMEL, RIIGI ÜMBERKUJUNDAMINE PÕHISEADUSLIKE MUUDATUSTE ABIL TÕELISELT KODANIKU- JA ISIKUKESKSEKS.

Mõni sõna kongressi resolutsiooniprojektist "Poliitilisest koostööst parlamendiväliste opositsioonierakondadega". Taasiseseisvumisejärgses Eestis poliitikat kujundanud erakonnad, vaatamata nende opositsiooni või võimukoalitsioonidesse kuuluvusele, vaatamata sellele, kas tegemist Isamaaliidu, Reformierakonna, Keskerakonna või teiste nn. suurerakondadega, on seotud konsensuslike otsustega, mis on kaasa toonud Eestimaa majanduse ja sotsiaalkriisi, militaarkulutuste pretsedenditu kasvu NATO integratsiooni raames. Kõik need erakonnad on konsensuslikult nõus Eesti iseotsustusõiguse kärpimisega Euroopa Liitu sulandumise käigus. Need erakonnad on seotud rahva seas ebapopulaarsete otsustega - näiteks tooksin vast ainult surmanuhtluse kaotamise - ja on võimetud tekkinud nõiaringist välja murdma. EESTI VAJAB UUE POLIITILISE MÕTTE JA VARASEMATEST VIGASTEST OTSUSTEST VABA UUE JA TUGEVA POLIITILISE JÕU TULEKUT RIIGITÜÜRI JUURDE. Sellised poliitilised jõud Eesti parteimaastikul on olemas ja koguvad jõudu. Kõrvuti meie erakonnaga on sellisteks Eesti Kristlik Rahvapartei, Eesti Demokraatlik Erakond, Eesti Iseseisvuspartei, Vene Ühtsuspartei ja teised, kellega Eesti Sotsiaaldemokraatlikul Tööparteil on tekkinud viljakas ja vältav dialoog ja poliitilised ühishuvid. ESDTP peab omalt poolt tegema kõik, et saavutada nende poliitiliste jõudude konsolideerumine hiljemalt 2003. aasta riigikogu valimisteks.

Jääb veel kommenteerida kongressi otsuse projekti "ESDTP poliitilise programmi uuendamisest". Tahan väljenduda lühidalt, selgelt ja ausalt. Erakonna 1992. a. vastuvõetud ja hilisemalt kosmeetiliselt silutud poliitiline programm oli, on ja jääb heaks vasakpoliitiliseks dokumendiks, kuid ta on ennast ammendanud. Kõik see, mille eest ühiskondlike muutuste käigus hoiatas partei 1992. a., on kahjuks meie soovidest sõltumatult reaalsuseks saanud. 1992. a. programm oli aluseks partei poliitilisele tegevusele pidurdada kapitalistlike suhete kindlustumise käigus ühiskonna varasemate sotsiaalsete ja majanduslike saavutuste purustamist, ühiskonna sotsiaalse stabiilsuse alustalade lammutamist. Reaalsus on see, et 10 aastat Eesti Vabariiki on andnud meile majanduse ümber struktureerumise käigus lammutatud põllumajanduse ja suurtööstuse, kärbitud ja tihti suisa olematud sotsiaaltagatised, samm-sammulise arenguga kindlustatud enesega toimetuleva majanduse asemel s^okiteraapiast puretud sõltuvuse väliskapitalist, rahvuse säilimist ohustava kultuuri, hariduse ja teaduse alafinantseerituse. ALATA SOTSIALISTLIKU POLIITIKA KUJUNDAMISEL KAPITALIÜHISKONNA TINGIMUSTES TULEB TASEMEST, KUHU OLEME JÕUDNUD - SEE NÕUAB KA UUT JA POSITIIVSET POLIITILIST PROGRAMMI. Tahan parteile juba ette soovida selleks edu ja jõudu vastava uue ja realistliku lähenemise kujundamisel.

Lugupeetavad mõttekaaslased, seltsimehed! Kongressi otsuseprojektid on teile välja jagatud. Vastavalt väljakujunenud tavale lubage mul Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei keskjuhatuse liikmete nimel teatada keskjuhatuse senise koosseisu volituste ja enda kui partei esimehe volituste lõppemisest, andmaks kongressile võimalust erakonna uute juhtorganite moodustamiseks.

Tänan Teid tähelepanu eest!

Tiit Toomsalu,
Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei esimees