POLIITILINE ARUANNE EESTI SOTSIAALDEMOKRAATLIKU TÖÖPARTEI XII ERAKORRALISELE KONGRESSILE
Lugupeetavad kongressi delegaadid, mõttekaaslased, seltsimehed!
30. novembril 2002. a. kogunenud partei erakorraline XI kongress andis mandaadi riigikogu 2003. a. märsivalimistele minekuks traditsioonilise vasakpoliitika kandjana Eestis. Sellega kuulutati partei poliitilise joone järjekestvust, toetati kongressidevahelisel perioodil tehtut, uuendati partei juhtorganite volitusi. Väike erakonnasisene lõhestusgrupp jäi kongressil isolatsiooni. Enamik selle liikmetest lahkus partei ridadest. Võin kinnitada, et ka täna on partei mõttekaaslaste ühtsusel tuginev erakond. Erakorralise kongressi otsustas partei korralise kongressi kokku kutsuda riigikogu valimiste järel aprillis 2003. Täna, 10. mail oleme valmis üheskoos tõmbama alla joone ühele etapile partei elus ja kavandama rajajooned järgmiseks neljaks aastaks.
Lugupeetavad delegaadid! Partei erakorralise XI kongressi ja täna kokku tulnud korralise XII kongressi vahelist suhteliselt lühikest perioodi ilmestasid eelkõige riigikogu valimised märtsis 2003. On iseendast mõistetav, et täna annab Tööpartei kongress hinnangu valimistulemustele, sellele, kuhu läheb Eesti eeloleval neljal aastal uues poliitiliste jõudude vahekorras. Peame endile ka aru andma, et Tööparteile on lõppenud parlamentaarse opositsioonierakonnana toimimise 4-aastane periood. Olles tänaseks parlamendiväline opositsioonierakond, vajame uut taktikat. Koos ühiskonnaga peame küpsema, tugevnema ja kui vaja, siis muutuma ka ise. Järgmine avalik eksam rahva ees toimub riigikogu valimistel aastal 2007.
Koos hinnangutega riigikogu valimistele ja uue taktika valimisele on aeg küps ka selleks, et mõelda strateegilistele eesmärkidele: partei uuele programmile, partei sotsiaalsele toetuspinnale, sotsiaaldemokraatlike ideede arenguvõimalustele Eestis. Kindlasti on vaja uuesti määratleda Tööpartei koht vasak-parem-skaalal. Eelseisvad neli aastat on küllalt pikk periood, võimaldamaks ellu viia avalikust nõudlusest tulenevaid muutusi.
Esiteks hinnangutest riigikogu märtsivalimiste tulemustele.
Tõdegem, et valimistel võitis raha ja siit tulenevalt poliitika rahastajad: eelkõige pangandus ja muul suurettevõtlusel tuginev kapital. Riigikogust jäid välja kõik erakonnad, kes esmajoones rahastuslikel põhjustel ei suutnud moodustada täispikki nimekirju. Valimisi iseloomustab üle 40% valijate eemalejäämine, mis endiselt räägib pettumusest poliitikas, poliitikutes ja ühiskonna arengus. Valimised kinnitasid prognoose, mille kohaselt kaotasid hiljutised valitsusparteid Isamaaliit ja Mõõdukad, nende kõrval aga ka kõikuv opositsioon - vene kogukonda esindanud Eestimaa Ühendatud Rahvapartei. Prognoos pidas paika Keskerakonna ja Res Publika valimisedus, seda küll ootamatu nihkega Keskerakonna kahjuks ja Res Publika kasuks. selle põhjuseks võib pidada osa isamaaliselt meelestatud eakamate valijate loobumist Keskerakonna toetamisest siseministri Ain Seppiku ümber tekitatud skandaali tagajärjel. Üllatas Rahvaliidu 13% hääli ja sama arv kohti riigikogus.
Nentigem, et riigikogu 2003. a. märtsivalimised kinnitasid varakapitalismile nii iseloomulikku "parempoolsuse lastehaiguse" jätku Eesti avalikes arusaamades. Valimised loovad eeldused viimased 4 aastat toiminud räigelt parempoolse poliitika jätkuks eeloleval 4 aastal, varalise kihistumise ja lihtsalt vaesuse edasiseks süvenemiseks. Vaevalt usutav, et uus võimuliit toob kaasa stabiilsuse kasvu Eesti ühiskonnas.
Taasiseseisvunud Eesti Vabariigis oli esmakordselt valimiskampaania üles ehitatud põhimõttelistele ja vastandlikele maailmavaatelistele ja tulupoliitilistele valikutele: ühelt poolt Reformierakonna varakapitalistlikku egoismi õhutav ja senist maksusüsteemi toetav lähenemine, teisalt Keskerakonna ühiskondlikule solidaarsusele kutsuv astmelise tulumaksu idee. Nende ideede kokkupõrge kompas esmakordselt taasiseseisvunud Eestis avalikkuse seisukohti euroopaliku elulaadi ühe põhiosa, ühiskondliku solidaarsuse kui kristliku ligimesearmastuse ilmingu suhtes. Hääletustulemused näitasid, et vaatamata ühiskonna varalise kihistumise kriitikale ei ole Eesti valija küps tunnustama ühiskondliku solidaarsuse ideed, ei ole valmis tunnustama arenenud maailmas igapäevatõena tuntut.
Selle kõrval väärib märkimist alateadlik protest senisele poliitikale. Seda ilmestas inimeste lootus esilekerkinud uue poliitilise jõu eetilisusele ning ihalus ajaloost tuntud vapsliku tugeva käe poliitika järele. Sellise poliitika kandjat nähti pangakapitali ja ekspresidendi Lennart Mere poolt poliitilisele areenile upitatud uustulnukas - erakonnas Res Publika. Juba kolmandat korda taasiseseisvunud Eesti Vabariigi ajaloos katsetati Eesti rahaeliidi poolt kinni makstud valija petutamist "uue poliitika" ja "uue eetilise tegijaga" ning järjekordselt edukalt. Riigikogu 1995. a. valimistel täitis seda rolli Siim Kallase juhitud Reformierakond, 1999 Toomas Hendrik Ilvese juhitud paremkonservatiivne Rahvaerakond, nüüd siis Res Publika Juhan Partsiga esotsas.
Sarnaselt 1999. a. toimunuga näitavad valimistejärgsed poliitilised manöövrid uue kolmikliidu sündi vasaktsentristliku Keskerakonna võimult tõrjumiseks. Eesmärk on äärmusparempoolse poliitilise kursi jätkamine. Kui 1999. a. tõrjus enim hääli saanud Keskerakonna võimult Reformierakonna, Isamaaliidu, Mõõdukate ja Rahvaerakonna koalitsioon, siis nüüd tehti sedasama Reformierakonna, Res Publika ja Rahvaliidu ühisjõul. Nii või teisiti tähendab see Eestile varakapitalistliku viletsuse ja sotsiaalse tõrjutuse süvenemist. Iga rahvas on väärt oma valitsust ja ka Eesti rahvas on valinud järgnevaks neljaks aastaks senise poliitika jätku.
ESDTP läks valimistele levitama vasakpoliitilist nägemust Eesti tulevikust ja täitis edukalt selle missioonitundest kantud ülesande. Raha vähesuse tõttu korrati juba 1992. a. kasutatusele võetud valimistaktikat: mindi igas valimisringkonnas valimistele vaid ühe kandidaadiga. Ette selge oli 5% künnise ületamatus. Kampaania käigus koondus tähelepanu vasakseisukohtade propagandale avalikel väitlustel ja foorumitel. Valimistulemus 0,4% kõigist häältest näitas erakonna vähest tuntust ühiskonnas, vastas kandidaatide nimekirja pikkusele ja kasutatud raha hulgale. Väärib märkimist kõigi kandidaatide keskmiselt tugev tulemus, mis täisnimekirja korral oleks taganud 5% piiri ületamise.
ESDTP esindus täitis riigikogu valimistel oma ülesande: esindada vasakpoolset maailmavaadet. Esitasime sellise põhimõttelise ja elulise nõudmise nagu vaesuspiiri tõstmine toimetulekupiiri staatusse (sellest rääkiminegi oli tabu senisele parlamendile) ja Eesti riigi edasikestvuse kaheldavusest Euroopa Liidu liiduriigina (teema, mida püüdsid vältida kõik senised parlamendiparteid). Tõdegem, et Tööpartei nimetatud kaks põhiloosungit sumbusid Reformi- ja Keskerakonna käivitatud maksupoliitilises väitluses ja ka meie endi kampaania ei suutnud järjekindlalt koonduda vaid nimetatule. Meie põhisõnum hägustus. ESDTP, kes toetas valimiskampaanias astmelist tulumaksu ja leidis, et ilma selleta on võimatu üldisele heaolule pürgiv Eesti, oli valimistel ja ka jääb selles küsimuses Keskerakonna partneriks.
Valimised näitasid, et ühiskond ei ole veel valmis vasak- ja vasaktsentristlikeks ideedeks. Loodan, et kongressil käivituv debatt Teile välja jagatud otsuse eelnõu suhtes, mis käsitleb riigikogu valimiste mõju Eestile, annab partei lõpliku hinnangu toimunule.
Teiseks - ESDTP taktikast uutes, parlamendivälise opositsioonierakonna tingimustes.
Eelseisval neljal aastal tuleb Eesti Sotsiaaldemokraatlikul Tööparteil toimida parlamendivälise opositsiooniparteina, mis ahendab tema võimalusi olla kuuldav-nähtav meedias, olla kaasatud Eesti arengusse. Samasuguses olukorras olime ka aastail 1992 -- 1999, mistõttu omame küllaldaselt kogemusi parlamendivälise opositsiooniparteina toimimiseks. Võrreldes varasemaid perioode algavaga, nentigem antikommunistliku hüsteeria olulist nõrgenenust ühiskonnas. Neli aastat kestnud parlamentaarse esindatuse järel vaevalt et korduvad otsesed ründed partei eksistentsiõiguse vastu, mis olid iseloomulikud aastaile 1997-1998.
Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei unikaalseks niðiks läbi kogu taasiseseisvunud Eesti Vabariigi 12 aastase ajaloo on olnud tema asend parteipoliitilisel vasak-parem-skaalal. Nii nagu Demokraatliku Tööpartei arenguetapil Vaino Väljase juhituna, nii ka nüüd ei ole pretendente teiste poliitiliste jõudude seas, esindamaks Eestis vasakpoliitikat ja hõivamaks vasakpartei kohta Eesti poliitilisel maastikul. Oma senist poliitilist asendit säilitades säilitab partei ka iseenda, tugevnedes vastavalt ühiskondlike vajaduste selginemisele.
Samas tuleb otsida ja leida uutes tingimustes tegutsemise uusi võimalusi, säilitada tänaseid väljundeid, rajada koostööd jõududega, kes seda samuti vajavad, ja koondada enda tähelepanu osalemisele sellistes protsessides, mis on elulised ja tulevikku suunatud.
Küsimusele, milline kanal on ESDTP-l täna osaluseks poliitikas, nimetan vastuseks Eesti Ühiskondlikku Kokkulepet. Selle tagab ESDTP allkiri vastaval Vabariigi Presidendi patronaaþi all sõlmitud memorandumil 20. veebruarist 2003. a. Väärib rõhutamist, et selle tekstis väljendatud nn. esmaste valdkondade loetelus Eesti sotsiaalse keskkonna nimetatus ja seejuures esikohal tuleneb Tööpartei initsiatiivist ja ettepanekutest presidendi ümarlauas. Tööparteid ei ole võimalik välja suruda Ühiskondliku Kokkuleppe sõlmimisest. Meie tänasel kongressil tuleks sõnastada erakonna nägemus sellest, kuidas ühitada Eesti varakapitalistlikus keskkonnas memorandumi prioriteetidest stabiilset majanduskeskkonda kui kapitaliringkondade põhihuvi ja stabiilset sotsiaalset keskkonda kui Eesti ühiskonna tänast põhimuret.
Küsimusele, kes võiksid olla ESDTP liitlased, vastan: eelkõige samades tingimustes tegutsevad, parlamendivälised erakonnad: Eestimaa Ühendatud Rahvapartei, Kristlik Rahvapartei, Iseseisvuspartei, Vene Erakond Eestis, Demokraatlik Partei, Põllumeeste kogud. Võimalik, et ka moodustamisjärgus uus pensionäride erakond. Kuna riigikogus on esindatud 6 erakonda, siis parlamendivälised kuus erakonda võiksid leida sobiva vormi riigikogu oponeerimiseks, rahva tegelikku arvamust kajastavate alternatiivide esitamiseks. Huvi sellise koostöö algatamise vastu on. Miks ei võiks Tööpartei tänane kongress algatada Eesti Vabariigi variparlamendi kokkuastumise mõtte, tuginedes vormelile "kuus versus kuus". Sellisel koostööl on eeldusi toimida läbi eelseisva nelja aasta.
Kaheldamatult on ja jääb Tööpartei taktikaliseks prioriteediks ka toetus Keskerakonna vasaktsentristlikele initsiatiividele, koostöö selle erakonnaga seni armetu sotsiaalse kaitse poliitika kujundamisel ja elluviimisel.
Vastates küsimusele, millele koondada tähelepanu lähitulevikus, on vastus selge: selleks on 14. septembril toimuv rahvahääletus Eesti Vabariigi Põhiseaduse täiendamiseks ja ühinemiseks Euroopa Liiduga. Teile on välja jagatud vastava pöördumise tekst Eesti rahva poole seoses läheneva referendumi ja Eesti rahvusriikluse tulevikuga. See teema on väga aktuaalne eeloleval suvel ja sügisel, sellest sõltub Eesti rahva tulevik mitmeks põlveks.
Parlamendivälise opositsioonipartei taktika kõikjal ja alati on olnud võimuerakondade omakasupüüdliku poliitika kriitika, selle selgitamine rahvale. Loomulikult peame lisama vasakpoliitilisi alternatiive. Jõudu meile kõigile ses raskes ja tänamatus töös!
Partei edaspidisele taktikale on pühendatud Teile välja jagatud kavandid: "Resolutsioon ettepanekutest Eesti Ühiskondliku Kokkuleppe sisule ja eelistustele", "Läkitus parlamendivälistele erakondadele Eesti Vabariigi variparlamendi moodustamiseks", "Üleskutse Eesti rahvale: "EI!" Euroopa Liidule 14. septembri rahvahääletusel!". Usun, et kongressi otsused nendes dokumentides kujundavad erakonna tulevasele juhtkonnale selge tegevusjuhendi.
Seltsimehed! Erakonna IX kongressil 9. detsembril 2000. a., seega üle kahe aasta tagasi tõusetus esmakordselt küsimus partei poliitilise platvormi kaasajastamisest. Alates Eesti Vabariigi taasiseseisvumisest 1991. a. on erakond asunud jäigalt vasakpoliitilistel seisukohtadel. See on taganud küll selge identiteedi, samas aga ahta sotsiaalse baasi poliitilika realiseerimiseks. Veel enam - kuigi klassikaline sotsiaaldemokraatia on olnud läbi aegade töölisklassile ja selle ametiühingulisele liikumisele tuginev poliitiline vool, on Tööpartei püüdnud esindada laias diapasoonis kõiki viletsusse langenud ühiskonnakihte, leidmata selle tulemusel konkreetset sotsiaalset kandepinda. Eesolevad neli aastat parlamendivälise opositsioonierakonnana kohustavad tõsiselt kaaluma poliitiliste rõhuasetuste ja sotsiaalse baasi konkretiseerimist. Klassikaline sotsiaaldemokraatia tähendab töölisliikumist, tänapäevane sotsiaaldemokraatia aga ka toetust väikeettevõtlusele ja keskklassile. Siit ka meie strateegiline ülesanne võtta vastu kaasajastatud programm, konkretiseerida partei sotsiaalset kandepinda, aidata kaasa laiapõhjalise sotsiaaldemokraatia tekkele Eestis. see kõik tähendab väljundite otsimist, kujunemaks üheülbalisest vasakparteist tasakaalustatud vasaktsentristlikuks sotsiaaldemokraatiaks. Parteiks, kes tugineb töövõtjate huvide esmasusele, ehitades samas silda väike- ja keskmise suurusega ettevõtluseni.
Esmane samm teel ühiskondlikult tasakaalustatud poliitika kujundamisel oleks Teile välja jagatud "Resolutsioon ettepanekutest Eesti Ühiskondliku Kokkuleppe sisule ja eelistustele", milles käsitletakse seostatult ja tasakaalustatult ettevõtja ja töövõtja huvisid palga- ja maksupoliitikas. Seda dokumenti käsitlesin partei taktikaliste eelistuste tutvustamisel.
Strateegilisele arengule on suunatud ka Teile välja jagatud "Resolutsioon laiapõhjalise sotsiaaldemokraatia võimalikkusest ja selle sotsiaalsest baasist Eestis". Selles käsitletakse muuhulgas strateegilise koostöö võimalusi sotsiaaldemokraatlike idede alusel täna identiteedikriisis vaevleva Rahvaerakonnaga Mõõdukad, samuti Eestimaa Ühendatud Rahvaparteiga, kellega parlamentaarne koostöö nelja aasta jooksul on näidanud selle partei järjekindlalt vasaktsentristlikku orientatsiooni.
Ja lõpuks näeb kongressi päevakord ette impulsi andmist kaks aastat tagasi käivitatud ESDTP programmi uuendamise alalise toimkonna tööle, kelle vahearuande kuulasime ära jaanuaris 2002 partei korralisel X kongressil. Aasta 2002 ei võimaldanud valimiste aastana teha pikki samme erakonna programmi kui alusdokumendi uuendamises. Samuti on toimkonna liikmeskond hõrenenud. Piisab, kui meenutada täna kehtiva programmi ühe autori, Tartu Ülikooli professor Paul Kenkmanni lahkumist manalateele. Uuendades täna programmitoimkonna koosseisu, asume sisulisele tööle kaasajastumise raskel, aga tänuväärsel teel.
Lugupeetavad delegaadid! Teile on välja jagatud ettekandes juba käsitletud dokumendikavandid. Andkem neile üheskoos vastuvõetav vorm ja sisu, samas ka suund parteile tegutsemiseks uutes tingimustes! Selleks jõudu!
Lõpetuseks tänan kõiki keskjuhatuse senise koosseisu liikmeid pingelise, kuid tänuväärse ühistöö eest alates jaanuarist 2002. Eranditult kõik andsite panuse partei arengusse. Järgides head tava ja keskjuhatuse poolt mulle antud volitusi, teatan enda kui partei esimehe ja keskjuhatuse senise koosseisu volituste lõppemisest, andmaks kongressile võimaluse partei uute juhtorganite moodustamiseks.
Tänan Teid tähelepanu eest.
Tiit Toomsalu
ESDTP esimees