POLIITILINE ARUANNE EESTI SOTSIAALDEMOKRAATLIKU TÖÖPARTEI XI ERAKORRALISELE KONGRESSILE
Lugupeetud delegaadid, head erakonnakaaslased,
19. jaanuaril 2002. a. koos olnud erakonna korraline X kongress määratles erakonna poliitika põhisuunad käesolevaks aastaks. Need seisukohad sõnastusid kolmes põhidokumendis: avalduses "ESDTP toetab uut poliitiliselt laiapõhjalist valitsust ja uut rahvusliku ühtsuse kokkulepet", läkituses valijaile seoses eelseisvate kohaliku omavalitsuse volikogude valimistega "Tõuse ja sära - Eestimaa vajab sind!", üleriigilises poliitilises platvormis kohalikeks valimisteks "25 resolutsiooni Eesti siseriiklikest ülesannetest". Selle kõrval kuulati ära ja kinnitati erakonna uue programmi toimkonna vahearuanne ja valiti ning moodustati partei juhtorganid. Kongressi põhisõnumiks oli säilitada Tööpartei identiteet Eesti ainsa vasakparteina ja tugevdada selle sotsiaaldemokraatlikke algeid, uue poliitilise programmi väljatöötamisega määratleda enda kui sotsiaaldemokraatliku vasakerakonna poolt aetava poliitika suunad ja selle radikaalsuse aste, kasutada parlamendi tribüüni vasakpoliitika populariseerimiseks, jätkata koostööd Eesti parlamendivälise erakondliku opositsiooniga, mõõta enda võimalusi kohalike volikogude valimistel ja seada eesmärgiks riigikogu 2003. a. valimistel iseseisva fraktsiooni moodustamine parlamendi uues koosseisus. Avalduses uue laiapõhjalise valitsuskoalitsiooni vajadusest Eestis anti erakonna parlamendiesindusele volitused hääletada ametisse Reformi- ja Keskerakonna koalitsioonivalitsus eesotsas Siim Kaldaga. Kongress rõhutas seejuures, et nimetatud erakondade koostöövõimest selgub klassirahu võimalikus Eestile tulevikuks ja konsensusele tugineva uue rahvusliku ühtsuse kokkuleppe võimalikkus.
Kongressi poolt moodustatud 21-liikmeline juhatus ja erakonna parlamendiesindus järgisid kongressi poolt antud suuniseid. Keskjuhatuse koosolekutel veebruaris, märtsis, mais, juunis ja septembris tehti eriavaldus Eesti grand old lady Aino Järvesoo algatuse toetuseks "Katastroof on veel välditav", mille põhisisuks oli mure Eesti rahva kestvuse üle. Tehti resolutsioon suhtumisest rahva- ja põhiseadusevaenulikku ravikindlustuse seadusesse. Erakond taotles Vabariigi Presidendilt selle väljakuulutamata jätmist, mida siiski ei järgnenud. Keskjuhatus vaatas läbi ja kooskõlastas seaduseelnõude paketi "Tööinimese Eesti", mille parlamendiesindus ka riigikogu menetlusse andis ja kaitses riigikogu täiskogu ees. Keskjuhatus kooskõlastas parlamendiesinduse käitumise rea eelnõude menetlemisel, sealhulgas suhtumise ravikindlustusseadusse, mille vastu riigikogus oli vaid Tööpartei. Keskjuhatuse poliitilistest juhtnööridest lähtuvalt käituti parlamendis riigikogu avalduse menetlemisel Eestit okupeerinud reþiimide hukkamõistu kohta. Euroopa Liiduga ühinemiseks vajaliku Vabariigi Põhiseaduse muutmise eelnõu vastu riigikogus hääletas jälle vaid Tööpartei - tõsi küll, pärast seda, kui 6 parlamendivälise erakonna poolt toetatud vastav alternatiivne eelnõu riigikogus esindatud 5 erakonna poolt tagasi lükati. Võin täna kinnitada, et parlamendiesinduse ligi sada sõnavõttu riigikogu kõnetoolist väljendasid partei ametlikku poliitilist joont. Septembris 2002 arutati Eesti Suurettevõtete Assotsiatsiooni seisukohti Eesti majanduspoliitilistes valikutes tulevase võimaliku uue rahvusliku ühtsuse kokkuleppe kavandi kontekstis. Mitmel ja mitmel korral arutati valmistumist kohaliku omavalitsuse volikogude valimisteks. Kui esialgselt kavandati minna valimistele Tööpartei nime all 25 kohalikus omavalitsuses, siis lõppsaldoks jäi 10 kohalikku omavalitsust. Eriti tahan tunnustada Võru maakonna Võru linna ja valla, Haanja valla, Varstu valla ja Vastseliina valla ning Saare maakonna Kuressaare linna rahva mehisust ja otsusekindlust. Tartus ja Tallinnas moodustati viimasel hetkel seadusandja poolt uuesti lubatuina Tööpartei baasil üksikkandidaatide valimisliidud. Sellistes liitudes mängisid olulist rolli meie esindajad ka Jõhvis ning Rõngus. Kallaste linnas ja Narva linnas otsustasid kohalikud organisatsioonid minna valimistele vastavalt Keskerakonna ja Rahvaliidu lipu all. Edu saatis Tööpartei nimekirja Vastseliina vallas Võrumaal.
Lugupeetud delegaadid. Minu aruandekõne ei oleks täielik, kui jätaksin käsitlemata erakonna pürgimused koostööle parlamendiväliste opositsioonierakondadega, katsed laiendada kontakte sotsiaaldemokraatlike erakondadega läänes ning erakonna rahastatuse probleemid.
Läbi aasta leidsid aset kohtumised Kristliku Rahvapartei, Iseseisvuspartei, Demokraatliku Partei, Vene Erakonna Eestis ja Vene Ühtsuspartei esindajatega Eesti Erakondade Konsultatiivses Ümarlauas, aga ka erakondade liidritega. Eesmärgiks seati võimalikult laiapõhjalise uue sotsiaaldemokraatliku erakonna loomine nimetatute baasil. Täna tuleb tunnistada, et maailmavaatelised erinevused ei võimaldanud uue partei sündi. Nii otsustas Iseseisvuspartei liituda rahvuskonservatiivse Põllumeeste Kogu/ Konservatiivide erakonnaga, Vene erakonnad lähevad ilmselt sulandumise teed venelaste tugevaimasse parteisse - Eestimaa Ühendatud Rahvaparteisse, Kristlik Rahvapartei otsustas oma üldkogul jätkata sõltumatuna ja Demokraatlik Partei katsetas meiega kohalikel valimistel Tallinnas ja Tartus. Saades aru Tööpartei ilmsest alarahastatusest, on ka see erakond täna otsustanud minna oma teed - kõigi eelduste kohaselt tegevuse lõpetamise teed.
Edukad ei ole olnud ka erakonna katsed saada tunnustust Sotsialistlikult Internatsionaalilt. Selle üheks oluliseks põhjuseks on olnud Mõõdukate raevukalt aktiivne vastutöötamine Euroopa sotsialistlikus parteis, Stokholmis, Berliinis, Helsingis ja mujal. Jätkunud on kontaktid meie sotsiaaldemokraatidest partneritega Leedus, Lätis ja Venemaal - need pole aga määravad läbimurdeks. Selle kõrval on jätkatud ja arendatud kontakte Euroopa vasakparteide ning nende Europarlamendi esindusega. Ei ole välistatud, et erakond võib saavutada siit tulenevalt Euroopa parlamendis assotsieerunud partei liikme staatuse ja selle kaudu edaspidi kaitsta Eesti huve euroliidus.
Olulisimaks tuleb aga pidada erakonna rahastatuse problemaatikat. Teatavasti on liikmemaksude osakaal parteikassas kaduvväike ja needki vahendid on põhikirjaliselt piirkonnaorganisatsioonide käsutuses. Samas kärpis Endel Paapi ülejooks Keskerakonda riigieelarvest parlamenditoetustena nähtud summad poole võrra juba eelmisel aastal ja sama poliitiku poolt Riigikogu Eestimaa Ühendatud Rahvapartei fraktsiooni lõhkiajamine Keskerakonna kasuks lõpetas sellegi finantstoetuse. Kohalike volikogude valimistele mindi seetõttu tühja taskuga - ja siit tulenevalt ei saanudki oodata tugevamat tulemust. Seda loomulikult koosmõjus muude faktoritega. Võime tõdeda, et ka täna veel on erakond finantskriisis, kuigi erakonna juhina olen võtnud tarvitusele väga konkreetseid meetmeid selle ületamiseks ja usun, et kriisi haripunkt ongi ületatud.
Positiivse poole peale tahan kanda tänavusel aastal erakonna Võrumaa organisatsiooni kosumise. Napilt kümnelt liikmelt läinud aastal on see kasvanud üle saja piiri. See on olnud suure töö tulemus. Soovin selleks edu.
Austatud delegaadid! 2. novembril k.a. kokku tulnud keskjuhatuse koosolekul kavandati arutelu kohalike volikogude valimiste tulemuste analüüsiks ja sihiseadmisteks riigikogu valimistele. Keskjuhatuse 22 liikmest osales arutelul 13. Arutelu käigus tõdeti õigustatult sisulist läbipõrumist valimistel. Grupp keskjuhatuse liikmeid tõstatas küsimuse partei senise kursi vastuvõetamatusest ja partei esimehe personaalsest vastutusest olukorra eest parteis. Peeti vajalikuks erakorralise kongressi kiiret kokkukutsumist, et vastu võtta uus programm, muuta põhikirja ja valida uus meeskond, kes viiks partei riigikogu valimistele. Mitte soovides takistada uue poliitilise kursi väljatöötamist, teatasin enda kui erakonna esimehe volituste peatamisest kuni kongressi kokkutulekuni. Leian, et see oli ainuvõimalikult aus käik. Vastutuse erakonna eest kongressini jäänud perioodil võtsid endale keskjuhatuse liikmed Heiki Sillari ja Margus Lepa. Täna tuleb meil otsustada erakonna tuleviku üle ja täna annan partei esimehena aru kongressile.
Tunnistan, et ei ole suutnud saavutada olulisi partei ette seatud eesmärke. Eelkõige puudutab see läbirääkimiste ebaõnnestumist parlamendiväliste opositsioonierakondadega uue laiapõhjalise sotsiaaldemokraatia kujundamiseks. Samuti ei ole ma saavutanud läbimurret ESDTP tunnustamisel Sotsialistliku Internatsionaali poolt. Pean ka tunnistama, et erakonna juhina ei ole ma suutnud parteid mobiliseerida selle ridade kasvule, kuigi täna on meid tublisti rohkem kui oma kümne aasta pikkuse eksistentsi jooksul. Siit ka kahvatu esinemine lõppenud kohalike omavalitsuste volikogude valimistel. Kõige tähtsam, mida ma ei olnud suuteline ära tegema - see on partei küllaldane rahastatus.
Head sõbrad! Arutelu käigus keskjuhatuse istungil 2. novembril juhtisin tähelepanu vajadusele määratleda, kas erakonnas on kriis ja kui on, siis milles see seisneb. Kas meil puudub või on vankuma löönud poliitiline identiteet ehk ideeline alus? Kas me elame läbi tuntuse või tunnustatuse kriisi? Kas meie nõrkuse aluseks on eksistentsiaalne kriis, mis väljendub rahapuuduses ja aktiivi väsimuses? Täna ilmselt tuleb meil arutleda kõigi nende aspektide üle.
Seni ei ole partei kurtnud oma vasakpoolse iseloomu üle. Veel enam - läbi möödunud kümnendi tänaseni välja ei ole ükski teine erakond soovinud ega proovinud ennast kuulutada vasakpoolse poliitika teostajaks. Kuigi kongressi ette valmistanud parteisisene grupeering ei suutnud esitada uut programmi, tundub, et erakonda tüüritakse tasakaalustatud ja intellektuaalselt vasakpoolsuselt ekstreemvasakpoolsusse, ütleksin isegi anarhia sugemetega vasakpoolitsemisele. Põhikirja esitatud variandist on kadunud viited sotsiaaldemokraatiale ja poliitika vasakpoolsele iseloomule, kavand tervikuna on suunitletud erakonnasisese demokraatia ahendamisele. Huvi tundjail palun tutvuda eraldi välja jagatud uue põhikirja kavandi kommentaaridega.
Kas me põeme tuntuse või tunnustatuse kriisi? Oludes, kus ligi 50% elanikkonnast on pettunud poliitikas, parteides ja poliitikutes, võiksime rääkida eelkõige tuntuse kriisist. See aga sõltub meie endi aktiivsusest ja kahtlemata ka finantsressursside olemasolust.
Kas meil on eksistentsiaalne kriis - see tähendab rahastatuse ja tegijate kriis? Tunnistan - see on olemas. Sest ka revolutsioonid ei kesta igavesti. Ka entusiastlikud tegijad väsivad ja elu sunnib neid võitlema isikliku ellujäämise nimel.
Kuidas siis edasi? Kuidas tagada enda kuuldavus ühiskonnas ja elementaarne rahastatus karmis turumajanduslikus keskkonnas? See on teema, mille kohta tuleb välja öelda enda kava nii tänastel kui ka homsetel liidritel. Sellest sõltub nii riigikogu valimiskampaania kui ka järgnev 4-aastane arengutsükkel. Ligi 8 aastat tagasi, kui mind edutati erakonna juhtgruppi, olid probleemid samad. Nii nagu siis, nii küsiksin ka täna - kas ühiskond on vasakpoolsuse uueks omaksvõtuks küps? Kas erakonnal on missioon tänases Eesti ühiskonnas? Leian, et on - nagu läbi möödunud kümnendi, on selleks vasakpoolne propaganda avalikkuse hulgas. Sest teisi tegijaid selles niðis ei ole. Läbi möödunud 8 aasta ennustati ka erakonna sees tema eksistentsi lõppu. Seni ei ole see teoks saanud.
Ütlen siiralt - ma ei toetanud erakorralise kongressi kokkukutsumist sedavõrd kiirustavalt. Panin ette kutsuda erakonna korraline kongress kokku jaanuaris ja kasutada seda riigikogu valimiskampaania osana, seal vastu võtta uus erakonna programm, kuulutada välja valimisplatvorm, jätkukongressil aprillis riigikogu valimiste järel valida partei uued juhtorganid. Tahan rõhutada, et sisetülide väljakandmine parteist nõrgestab erakonna positsioone veelgi. Kahetsen, et minust sõltumatult jõudis info erakorralisest kongressist enneaegu ka massimeediani. Võimuvõitluse ettevalmistamisele kulunud aeg oleks tulnud kasutada valimisplatvormi ja valimisnimekirjade ettevalmistamisele. Oleme kaotanud kallist aega. Seda enam tuleb meil täna teha põhimõttelised otsused.
Austatud delegaadid! Kõige viimane, mida me endale lubada võime, on sisetülid. Isiklikult olen omandanud poliitikuaastate jooksul rea universaalseid tõdesid. Üks neist on mõttetera, et "Poliitika ei ole politikaanlus" ja teine, et "Parteitöö ei ole intrigaanlus". Valitsegu need põhimõtted ja sellega kaasnev pragmaatiline lähenemine ka tänasel kongressil!
Seetõttu on täna delegaadid väga erinevatest piirkonnaorganisatsioonidest esitanud Teile aruteluks alternatiivse kava kongressi läbiviimiseks. See sisaldab seltsimehelikku arutelu eelseisvatele riigikogu valimistele vastuminekuks ja vastavate dokumentide heakskiitu. See sisaldab ettepanekut sisetülide lõpetamiseks, senise juhtkonna jätkamist kuni riigikogu valimisteni, pärast seda hinnangute andmist ja uue kursi kavandamist. Loodan, et arutelu neis küsimustes tuleb sisuline ja seltsimehelik.
Tänan Teid tähelepanu eest. Jõudu tööle!
30. novembril 2002. a.
Tiit Toomsalu
ESDTP esimees