POLIITILINE ARUANNE EESTI SOTSIAALDEMOKRAATLIKU TÖÖPARTEI X KONGRESSILE

Ühiskond, riik ja partei 2001/ 02 - kust tuleme, kuhu läheme?

Lugupeetavad delegaadid, head erakonnakaaslased, austatud külalised!

9. detsembril 2000. aastal deklaratsiooniga "Sotsiaaldemokraatlikust ja sotsialistlikust poliitikast Eestis" määratles partei IX kongress erakonna sotsiaaldemokraatliku vasakparteina ja andis mandaadi 21-liikmelisele juhatusele kongressil seatud eesmärkide elluviimiseks. Lubage mulle täna siin esitada erakonna keskjuhatuse nägemus riigi, ühiskonna ja partei arengust aastal 2001 ja prognoos eesootavale tormilisele poliitikaastale 2002. Täna võime endalt ja kogu ühiskonnalt selles kontekstis küsida: "Kust tuleme, kuhu läheme?"

1. Tööpartei prognoosi sotsiaalselt lõhestunud "kahest Eestist" on tänaseks tunnustanud kogu avalikkus.

Seltsimehed, läinud aasta tõendas, et Tööpartei valdab ühiskondlike ja poliitiliste protsesside prognoosimise kunsti. Väärivad meenutamist partei eelmisel kongressil asetleidnud debatid "uue poliitilise arusaama kujundamise vajadusest Eesti riikluse arengule", mille põhisisu oli tõdemus, et Eesti ühiskond oma varakapitalistlikus arengus on jõudnud uue sotsiaalse lõhenemiseni: objektiivse vastasseisuni Esimese ja Teise Eesti vahel. Kongress rõhutas, et ühiskonnasisese lõhe ületamine eeldab riigipoliitiliste prioriteetide ümberasetust: välispoliitilistelt sisepoliitilistele. See, mida detsembris 2000 käsitleti poliitilistes ringkondades Tööpartei propagandana, on tänaseks saanud üldtunnustatud tõdemuseks.

2. Olukorrast riigis ja ühiskonnas 2002. a. künnisel.

Tõdemus uuel kujul klassiühiskonnast, nn. kahest Eestist ei ole kaugeltki mitte abstraktne poliitiline kategooria. See läheb korda juba isegi neile, kes töötust, vaesust ja viletsust üksikisiku saamatuse lohakuse ja laiskusena käsitlevad, kes kümme aastat on Eestist välisilmale "eduka hüppava tiigri" lakeeritud klantspilti luua püüdnud. Meenutagem aastalõpu telesaateid avalik-õiguslikus Eesti Televisioonis, kus ilkuva klounaadi kujul mitte ainult Eesti Vabariigi Presidenti ja poliitilist eliiti, vaid ka ligi 100 tuhandet töötut ja kümneid tuhandeid virelevaid kodutuid kaasmaalasi põlgusega üle kallati.

Täna võime tõdeda, et ligi kolm aastat võimul püsinud parem- ja paremtsentristlik kolmikliidu valitsus, vaatamata oma meeletutele jõupingutustele koalitsiooni pugejalike välispoliitiliste eesmärkide nimel, on jõudnud ummikseisu. Ignorants sisepoliitiliste vajaduste suhtes ja seadusandliku ning täitevvõimu kogu tegevuse allutamine Euroopa Liidu ning NATO soovide realiseerimisele ei ole andnud valitsuse triaadile soovitud tulemusi. Pigem vastupidi. EL Laekeni tippkohtumise otsus kutsuda liidu laienemisele korraga 12 kandidaatriigist 10, nende poolt liitumiskriteeriumite täitmise eeldusel muidugi, on märk sellest, et Euroopa Liit, vaatamata kogu oma majanduslikule võimsusele, kõhkleb jõukust jagamast "vaesemate Euroopa sugulastega". Ka NATO kindral Robertsoni äkkvisiit Eestisse selleks, et ihusilmaga veenduda Eesti rahva "soovis" ühineda NATO kaitsealliansiga, sunnib oma ebatraditsioonilisuses küsima, kas mõõduklik-reformistlik-isamaaliitlikult valitsuslaevalt põgenemine on ühtlasi märk kogu senise poliitilise kursi ebaõnnestumisest.

Tööpartei leiab, et kriis nn. Esimeses ehk rahavõimu Eestis on tänaseks omandanud kolmikliidu valitsuse kokkuvarisemise kuju - nii Isamaaliit, Reformierakond kui ka Rahvaerakond Mõõdukad otsivad palavikuliselt võimalusi uppuvalt laevalt lahkumiseks, võimalust eemalduda rahva silmis ebapopulaarsest valitsuspoliitikast, võita aega uue poliitilise näo kujundamiseks 2003. a. parlamendivalimisteks.

Kõrvale jättes ühiskonnasisesed kihistumisprotsessid ja kolmikliidu valitsuse rabelemise välispoliitilisel suunal, loeme 2001. a. poliitiliseks tähtsündmuseks Vabariigi Presidendi valimisi. Lubage mul kogu Tööpartei nimel tänada Eesti valdu ja linnu esindanud parteipoliitiliselt sõltumatut osa valijameeste kogust, kelle eluterve ja kaine poliitiline mõtlemine tõi Kadrioru Presidendilossi Arnold Rüütli. Rõhutan, et valik ei tähenda mitte niivõrd isegi Vabariigi Presidendi institutsiooni ega personaalseid valimise tulemusi kui otsustust poliitiliste muudatuste vajaduse kasuks. Kinnitas ju Rahvaliidu presidendikandidaat läbi kogu suve toiminud kampaania käigus kõige järjekindlamalt vajadust asetada riigipoliitikas esiplaanile siseelu.

Rahva enamikus küpseb usk senise inimvaenuliku parempoolse poliitika muutmise vajalikkusesse, senise kolmikliidu võimult tõrjumise võimalikkusse. Väidame, et täna panustab rahvas opositsioonilisele vasaktsentrismile Keskerakonna ja Rahvaliidu näol. Kaheldamatult sobib sellesse poliitilisse kooslusse ka Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei, Kristlik Rahvapartei ja teatud tingimustel mõned vene erakonnad. Vasaktsentristliku poliitika eesmärgiks on tekkinud tulevikulootuste kinnistamine, senises poliitikas pettunute toomine valimiskastide juurde eelseisvatel kohalikel ja riigikogu valimistel.

3. Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei 2001. a. - mida tehti ja mida peeti oluliseks?

Tagasivaatena erakonna IX kongressile tõdegem, et poliitilised juhised parteile ja selle keskjuhatusele sisaldusid reas põhidokumentides, sh. deklaratsioonis "Sotsiaaldemokraatlikust ja sotsialistlikust poliitikast Eestis", avalduses "Põhiseadusliku reformi vajadusest Eestis", resolutsioonis "Poliitilisest koostööst riigikoguväliste opositsioonierakondadega", välispoliitilisi suunitlusi määranud kongressi dokumentidega. Olulisemateks sihtideks seati sotsiaaldemokraatlike vasakpoliitiliste seisukohtade aktiivset kaitsmist ja propagandat parlamendis ja parlamendiväliselt, aktiivset toetust põhiseaduslike reformide vajadusele Eestis, võrdõigusliku koostöö arendamist parlamendivälise erakondliku opositsiooniga ja välissuhete mitmekesistamist: kõrvuti Euroopa Uue Vasakpoolsusega aktiivsete kontaktide rajamist Euroopa sotsiaaldemokraatliku liikumisega. Peatun neil lühidalt.

Partei Keskjuhatuse seisukohad, mis kujundati kollegiaalselt praktiliselt igakuistel töökoosolekutel, olid suunitletud seisukohavõttudele siseelu aktuaalsete päevapoliitiliste probleemide suhtes. Neid edastati avalikkusele mitte ainult partei liikmeskonna, vaid ka massimeedia ja erakonna infolehe "Sotsiaalne demokraatia" kaudu. Loetlen põhilisi: "Reisijateveo väljasuretamisest Edelaraudteel", "Euroreferendumi läbiviimisest ja euroliidustumisest kiirtempos", "Kas klassiühiskond või solidaarsus?", "Suhtumisest haldusterritoriaalsesse reformi", "Kahepalgeline Eesti ja 26 sotsiaalteadlase läkitus", "Vaidlustest riigikogus kommunistliku reþiimi kuritegude üle", "Üleskutse Rahvaerakonnale Mõõdukad dialoogi alustamiseks kahe Eesti sotsiaaldemokraatliku poliitilise voolu vahel", "Läkitus Eesti Vabariigi taasiseseisvumise 10. aastapäevaks", "Terroristlikest rünnakutest Ameerika Ühendriikides", "Eesti Raudtee erastamine ja mõõdukate vastutusest selle sotsiaalsete tagajärgede eest", "Resolutsioon Tööpartei maapoliitikast - maa müügist, maa hinnast ja maksustamisest", avaldus "Ainult haridus teeb rahva vaimult suureks" - see on kaugeltki mittetäielik loetelu aasta jooksul antud poliitilistest hinnangutest, mis on kujundanud erakonna arusaamu Eesti sisepoliitikas.

Parlamentaarne tegevus. Erakonna esinduse tegevust riigikogus võib iseloomustada sotsiaalse temaatika prioriteetsusega nii riigikogu saalis, töös seaduseelnõudega kui fraktsioonisiseses koostöös. Tunnustan positiivset koostöös Eestimaa Ühendatud Rahvapartei parlamendisaadikutega ühises fraktsioonis. Kui Tööpartei parlamendiesindus on järjekindlalt toetanud meie partnereid nende spetsiifilistes, põhiliselt venekeelse elanikkonna integratsiooniga seonduvas, Ühendatud Rahvapartei saadikud aga Tööpartei esinduse initsiatiive sotsiaalpoliitilises seadusandluses. Nii 2001. kui 2002. a. riigieelarve seaduste menetlemisel on ühiselt vastustatud kulutuste kärped arstiabile, pensionikindlustusele, töötuse leevendamisele ja sotsiaaltoetustele. Tööpartei parlamendisaadikute tähelepanu keskmes on olnud sellised eelnõud nagu "Töölepingu seaduse eelnõu", "Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seadus", "Töötuskindlustuse seadus", "Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eelnõu", "Riigikogu otsuse "Pensionäride olukorra parandamisest" eelnõu", "Riikliku pensionikindlustuse seaduse eelnõu", "Kogumispensionide seadus", "Inimgeeniuuringute seaduse eelnõu", "Töö ja puhkeaja seaduse eelnõu", "Riikliku peretoetuste seaduse eelnõu". Vaid üks näide, iseloomustamaks parlamentaarset võitlust: laia avalikku tähelepanu leidnud ja veel menetletavale "Ravikindlustuse seaduse eelnõule", mis sisaldas 89 paragrahvi, tehti 55 parandusettepanekut. Ja loomulikult ei piirdunud võitlus "teise Eesti" heaolu eest vaid parandusettepanekutega sotsiaalvallas. Läinud, 2001. a. võtsid Tööpartei saadikud parlamendis sõna ligi 800 korral - sealhulgas ligi 200 korda sõnavõttudega riigikogu kõnetoolist. Konstruktiivne - mitte alati aga vastastikune - koostöösuhe on läbi aasta toiminud ka Tööpartei, Keskerakonna ja Rahvaliidu parlamendiesinduse vahel.

Erakonna IX kongressi mandaadile tuginevalt on tööpartei aktiivselt osalenud riigikogu erinevates struktuurides põhiseaduse täiendamise ja muutmise protsessis. Rõhutaksin siin, et parlamentaarselt esimesena meie poolt tõstatatud Vabariigi Presidendi otsevalimise sätestamine põhiseaduses, on tänaseks jõudnud konstruktiivse arutelu staadiumi. Põhiseaduse muutmisega seonduvates debattides on ühtlasi asutud väga selgepiirilisele seisukohale, mille kohaselt Eesti liitumine Euroopa Liiduga ei ole mõeldav ilma põhiseaduse kehtivat redaktsiooni muutmata. Oleme jätkuvalt seisukohal, et sellist muudatust saab teha vaid rahvahääletuse korras.

Välissuhtlust aastal 2001 iseloomustab kontaktide intensiivsus. Märkimist väärivad jätkuvalt töised ja seltsimehelikud suhted Euroopa Uude Vasakfoorumisse koondunud vasakparteidega ja traditsiooniliselt head suhted Balti riikide vasakparteidega. ESDTP esindajad osalesid vasakfoorumi poolaastakonverentsidel Berliinis ja Ateenas. Aset leidsid kohtumised Prantsuse Kommunistliku Partei peakorteris Pariisis, osaleti meie põhjanaabritest hea liitlase Soome Vasakliidu kongressil, tänaseks on sõlmunud kahepoolsed sidemed sõsarparteide Tallinna ja Helsingi organisatsiooni vahel, kohtuti kahepoolseil alustel Rootsi Vasakpartei, Taani Sotsialistliku Rahvapartei ja Saksa Demokraatliku Sotsialismi Partei esindajatega. Märkimist väärib sidemete stabiilsus Leedu Sotsiaaldemokraatliku Tööparteiga ja aktiivsus suhetes Läti Sotsiaaldemokraatliku Töölisparteiga. Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei nendib rahuldustundega, et kolme Balti riigi sotsiaaldemokraatlikud erakonnad on ideoloogiliselt lähedastel arusaamadel ja selgelt sotsiaaldemokraatliku vasakorientatsiooni kandjad. Märkimist väärivad ka kontaktide teke Euroopa Sotsialistlikku Parteisse kuuluva Rootsi Sotsiaaldemokraatliku Parteiga (Stokholmi linnaorganisatsiooni tasandil) ja Saksamaa Sotsiaaldemokraatliku Partei keskusega Berliinis. Meil on heameel tänaste kongressi külaliste hulgas tervitada Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Partei esindajaid, kellega on kontaktid 2001. a. omandanud süsteemikindla, vastastikuselt huvipakkuva ja perspektiivse iseloomu. Kongressi mandaadi kohaselt esitas ESDTP keskjuhatus Sotsialistliku Internatsionaali peakorterisse Londonis erakonna ametliku taotluse vaatlejaliikme staatuse saamiseks, mille lahenemine sõltub kontaktide tihenemisest Euroopa sotsiaaldemokraatlike parteidega. ESDTP välissuhtlus hõlmas kohtumisi ka teiste Euroopa vasakorientatsiooniga erakondadega.

Tööpartei koostöö parlamendivälise opositsiooniga Eesti Erakondade Konsultatiivses Ümarlauas. Erakonna IX kongressi eriresolutsioon luges õigeks ja vajalikuks tihendada koostööd Ümarlauda koondunud Kristliku Rahvapartei, Demokraatliku Partei, Iseseisvuspartei, Vene Erakonnaga Eestis ja Vene Ühtsusparteiga, andmaks Eesti avalikkusele uut valikuvõimalust eelseisvatel kohalikel ja riigikogu valimistel. Täna võime tõdeda kuue nimetatud partei kontaktide suurt intensiivsust lõppenud aastal. Ümarlaua konsultatsioonid, mis leidsid aset jaanuaris, märtsis, aprillis, mais, juunis, juulis, augustis, septembris ja novembris, iseloomustasid koostöö väga erinevaid võimalusi. Ümarlaud formuleeris oma ühised - euroskeptilised - hinnangud Euroopa Liidu Nizza tippkohtumise tulemustesse, käivitati kuus töögruppi ühist huvi pakkuvate seaduseelnõude käitlemiseks erinevates valdkondades, augustis korraldati ühepäevane seminar Andineeme konverentsikeskuses kuue erakonna majanduspoliitiliste arusaamade tutvustamiseks. Konsultatiivse ümarlaua kutsel esinesid tema ees kõik arvestatavad Vabariigi Presidendi kandidaadid toetuse otsinguil. Täna võime öelda, et parlamendivälist opositsiooni ja Tööparteid ühendav Ümarlaud on aktsepteeritud Vabariigi Presidendi Arnold Rüütli poolt kui arvestatav poliitiline struktuur. Tööpartei kaudu vahendataval ümarlaua sõnumil on kindel koht Kadrioru poliitikas. Kokkuvõttes - mis on ümarlaua erakondi kõige enam siduvaks poliitiliseks aateks: selleks on väga tundlik sotsiaalne närv ja soov seista nn. teise Eesti eest ja kriitiline suhtumine kolmikliidu eurointegratsiooni poliitika suhtes. Olen sügavalt veendunud, et koostööl ümarlaua erakondadega on tulevik ning see väärib toetust.

Lõpuks parteikeskuse ja kohalike organisatsioonide kontaktidest. Heameel on tõdeda nende intensiivsust. Parteikeskuse esindajad on tänavu osalenud ühistel arupidamistel kõigis maakondades, välja arvatud Hiiumaa - ja sealgi vedas alt mäslema hakanud meri, mis katkestas päevaks jooksva laevaühenduse. Partei liikmeteni maakondades on jõudnud planeeritud 4 numbrit infobülletääni "Sotsiaalne demokraatia", Peipsi järve päikesepaistelisel rannal toimusid juba teised partei suvepäevad elava aruteluga poliitilisest tulevikuarengust, ka saarlased said hakkama suvepäevade korraldusega oma inimestele. Uusi ja meeldivaid tuuli on kuulda Rapla- ja Järva-, Võru- ja Põlvamaalt. Seetõttu pole ka imestamist väärt, et partei on aasta jooksul kasvanud, olles tänaseks juba 1130-liikmeline. Jõudu Teile kõigile partei ridade edasisel kasvatamisel!

4. Erakonna seisukohtade arengust ja ettevalmistustest programmi uuendamiseks.

Tänase kongressi päevakorras on iseseisev ettekanne uuendatud poliitilise programmi ettevalmistamisest, seetõttu võtan kokku olulise. Partei IX kongressil tehti kaks olulist sammu erakonna programmiliste seisukohtade uuendamiseks. Moodustati alaliselt tegutsev toimkond uue programmi ettevalmistamiseks - toimkond jätkab oma tööd. Võeti vastu otsus "ESDTP välispoliitilistest põhiseisukohtadest", mis määratlesid põhijoontes partei joone rahvusvahelise elu põhisuundades. Tänasel kongressil ootab Teie arvamust dokument sisepoliitilistest eelistustest "25 resolutsiooni Eesti siseriiklikest ülesannetest". Ka sel dokumendil on oluline koht erakonna uue programmi kujundamisel. Heakskiidul kongressi poolt saab see tooniandvaks sisepoliitiliste sihtide seadmisel.

Usun, et 2003. a. korralistele riigikogu valimistele läheb partei uue programmiga, mis annab ühiskonna arengule vasaktsentristliku sotsiaaldemokraatliku valiku ja selle dokumendi ettevalmistamisel on oluline roll kõigil Teil.

Täna peab erakonna keskjuhatus oluliseks rõhutada, et klassikalise varakapitalistliku arengu kontekstis, kus asub Eesti, vaatamata tormilisele progressile tehnoloogias ja infoarengus, on ühiskondlike suhete arengutrendid jäänud kaugele maha arenenud turumajanduslikes ühiskondades valitsevatest suhetest. Neis oludes, selleks et leida valutuim ja kiireim tee arengupeetuse kiirendatud ületamiseks ja sotsiaalse stabiilsuse ning turvalisuse taastamiseks Eestis, toetab Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei Eesti Suurettevõtete Assotsiatsiooni pöördumist poliitiliste jõudude poole uue rahvusliku ühtsuse kokkuleppe sõlmimiseks. Üheks osaks meie nägemusest - kuidas jõuda uue rahvusliku ühtsuse kokkuleppeni -- peab saama ka erakonna programm.

5. Programmiliste uuenduste eel on paslik rääkida erakonna identiteedist.

Novembris 1992 formeerus oma I kongressil Eesti Demokraatlik Tööpartei, kes 1997. a., kasutades ära senise Lauristin-Nestori Sotsiaaldemokraatliku Partei lahustumist Mõõdukatesse, võttis Eesti parteimaastikul sisse koha Sotsiaaldemokraatliku Tööparteina. Alanud aastal tähistame oma asutamise kümnendat aastapäeva - tähist, millega saavad hoobelda vähesed, sest 1992. a. toiminud poliitilistest erakondadest ei ole liitunud-lahutunud, kadunud või taastekkinud ehk vaid Keskerakond ja suurte mööndustega (ühinemine ERSP ja teistega) ka Isamaaliit. Erakond on läbi tulnud katsumuste ajaproovist ja areneb uutes ühiskondlikes oludes edasi, säilitades identiteedi - s.o. jäädes iseendaks.

Tahan rõhutada, et kõik need 10 aastat oleme jagamatult valitsenud poliitilise ideoloogia vasaktiival - pole olnud teisi poliitilisi jõude, kes oleksid julgenud, soovinud või tahtnud ennast määratleda vasakparteina. Nende hulgas ka Keskerakond, kes loeb ennast, vaatamata poliitiliste loosungite ajutisele muutusele, keskparteiks - Eesti kesklassi ja mitte vaesemate elanike kihi esindajaks.

Lõppenud on läbi kümnendi jätkunud poliitilised rünnakud Tööpartei kui ekskommunistliku partei vastu nii poliitilises avalikkuses kui ka massimeedias. Tööpartei on kätte võitnud normaalse ja rahvusvaheliselt tunnustatud vasakpoolse sotsiaaldemokraatliku erakonna maine. Edasine areng on valutum ja lihtsam.

Täna on saabunud aeg tõsiselt kaaluda erakonna seisukohtade radikaalsuse astet: selle vastavusse viimist ühiskonna poolt aktsepteeritava valulävega. "25 resolutsiooni Eesti siseriiklikust arengust", mis on teie ees, on proovikiviks ka selles küsimuses.

Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei ei sea eesmärgiks endassesulgumist ja toetab perspektiivis laiapõhjalise ja esindusliku Eesti ühendatud sotsiaaldemokraatliku partei loomist vasak-, tsentristlike ja miks ka mitte parempoolsete sotsiaaldemokraatlike liikumiste osalusel - ühtsuses on jõud! Tänasel poliitilisel maastikul võiksid sellise koosluse osadeks olla sotsiaaldemokraatideks jäänud osa Rahvaerakonnast Mõõdukad (mis eeldab parempoolsete jõudude elimineerimist selles parteis), liikumine "Mõistuse ja südamega" (kui sotsiaaldemokraatliku kallakuga osa lagunenud Koonderakonnast), sünnitusvaludega võitlev uus Eesti Pensionäride Erakond, kristliku sotsialismi aadet väärikalt kandev Eesti Kristlik Rahvapartei, ka vasaktsentristlikud vene erakonnad. Kõik see on tulevikus võimalik ja tervitatav, kooskõlas sotsiaaldemokraatliku identiteedi jätkusuutlikkusega.

Riigikogu korralistel valimistel 2003. a. on Tööpartei perspektiivseks ülesandeks iseseisva fraktsiooni kujundamine. Kas ja kuidas erakond selleks valmis on, näitavad kohalike omavalitsuste valimised. Soovides edu oma senistele vasaktsentristlikele liitlastele riigikogus Keskerakonnale ja Rahvaliidule, usume, et Tööpartei poliitiline kaal ja koht ühiskonnas on jätkuvalt tõusuteel ja tugevneb sünkroonselt tsentristliku poliitika võimaluste ammendumisega.

6. Uute valimiste aeg. Poliitilisest ümberrivistumisest Eesti parteimaastikul.

Head erakonnakaaslased. Parteipoliitilise tegevuse haripunktiks on olnud ja jäävad valimised. Seda nii üleriiklikul kui kohaliku omavalitsuse tasandeil. Vabariigi presidendi valimistega 2001. a. sügisel käivitus poliitiline mõõduvõtmine ühiskonnas ja erakondlikus konkurentsis, andes esimese võidu vasaktsentristlikule poliitilisele opositsioonile. Oktoobris 2002. a. leiavad aset korralised linna ja vallavõimude valimised. Ka korralised või erakorralised riigikogu valimised ei ole mägede taga.

Alanud on ka erakondlik ümberrivistumine, mida ilmestab uute erakondade sünd ja vanade langus, uued liidud ja lagunemised. Peatun neist mõnel, seda enam, et kohalike volikogude valimistel on põhimõtteliselt tervitatavad ka parteidevahelised valimisliidud suuremates keskustes.

Ühenduse Vabariigi Eest Res Publica sünd ja tulek Eesti poliitilisele areenile, saatemuusikaks Eesti suurkapitali poolne lahke rahastus ja üleriigiliselt tunnustatud liidrite nappus, viitab teravale kriisile parteimaastiku parempoolses tiivas. Usun, et võimalik on tõmmata paralleele 1995. a. Paul-Eerik Rummo Liberaaldemokraatliku Partei varemeil tekkinud Reformierakonna ja 1999. a. Jaak-Hans Kuksi Talurahvapartei varemeil Toomas-Hendrik Ilvese Rahvapartei (hiljem ühinenud Mõõdukatega) tekke fenomeniga. Kolmikliidu parempoolitseva poliitika diskrediteerituse oludes on vajalik uue, tundmatu, aga samas uusi lootusi äratava jõu toomine valija ette, et valimistejärgselt tugevdada parlamendi parempoolset tiiba. Koonderakonna hingusele minek äratas lootust uue tsentristliku sotsiaaldemokraatliku erakonna tekkeks mittetulundusliku liikumise Mõistuse ja südamega baasil, mida Tööpartei oleks siiralt tervitanud. Paistab, et sellest ei saa asja, nagu ka katse moodustada Eesti Pensionäride ja Perede Erakonna liitumise järel Rahvaliiduga uus Eesti pensionäride erakond. Rahvaerakonda Mõõdukad ootavad ees paratamatud sisekriisid - raske on ju ühendada võimupiruka toeta sedavõrd kirjut seltskonda, mis ägedatest noortest sotsidest ulatub endiste Parempoolsete ja Konservatiivide Erakonna veteranideni. Eesti Rahvaliit on olnud nagu tema eelkäijad Eesti Maaerakond ja Eesti Maaliitki oma põhiosas töötava talurahva partei ja nendes näeks ka Tööpartei oma loomulikke liitlasi. Kosumist vajab selle erakonna toetuspind linnades. Keskerakonna, tänase tugevaima opositsioonipartei edu eelseisvatel parlamendivalimistel võib olla tugevalt mõjutatud valitsuskoalitsioonist Reformierakonnaga - muidugi juhul, kui see tekib.

Tööpartei deklareerib täna, et keskustes, kus ta läheb kohalike omavalitsuste valimistele oktoobris 2002, on ta valmis vastastikuse võrdväärsuse ja respekti põhimõtteil moodustama valimisliite vasaktsentristlike erakondade osalusel.

Suurim ja tähtsaim ülesanne kohalike valimiste eel on äratada pettumuse ja poliitilise tüdimuse unest ja tuua valimiskastide juurde need tuhanded, kelle eemalejäämine eelmistest valimistest tõi võimule tänaseks laguneva kolmikliidu. Kohalikud valimised valmistavad ette üleriigilisi poliitilisi muutusi meie kõigi jaoks.

Usun, et kohalikke valimisi käsitlev kongressi dokument, mille kavand on Teie käes, kujuneb koos "25 resolutsiooniga siseriiklikest ülesannetest" avakäiguks Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei valimiseelses kampaanias.

Lubage lõpetada tsitaadiga kongressi pöördumisest valija poole oktoobriks 2002. a. "Ärka pettumusunest - tule ja hääleta juba alanud muutuste poolt Eestimaal. Tööpartei otsib sinu toetust Tallinnas ja Tartus, Narvas ja Jõhvis, Pärnus ja Kuressaares, Põlvas, Võrus, Valgas, Kallastel ja reas valdades üle maa. Üheskoos võidame kõik ja kindlasti!"

Lugupeetavad erakonnakaaslased! Kongressi otsuseprojektid on teile välja jagatud. Vastavalt väljakujunenud tavale lubage mul Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei keskjuhatuse liikmete nimel teatada meie volituste mahapanekust, andmaks kongressile võimalust uute juhtorganite moodustamiseks. Tänan kogu südamest keskjuhatuse senist koosseisu ära tehtud tänuväärse ja suure töö eest.

Tänan Teid tähelepanu eest!

ESDTP Keskjuhatuse nimel
Tiit Toomsalu,
Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei esimees.