|
6. juuli 2004
Tööpartei keskjuhatuse korralisel
istungil hinnati juunis aset leidnud
Euroopa Parlamendi valimiste tulemusi Eestile. Nenditi, et need
kajastasid valijaskonna jätkuvaid nn. "uue poliitika otsinguid"
Seekord panustati Eesti parempoolsete sotside ühe liidri, Toomas
Hendrik Ilvese, lubadustele tuua Euroopast tööd, palka ja
sotsiaalset turvalisust, "mõistuse võidukäiku" kõige selle nimel.
Vasakpoolset sotsiaaldemokraatiat
esindavTööpartei soovib oma mõõdukatele kolleegidele edu seatud
sihtide saavutamisel ja hakkab teraselt jälgima antud lubaduste
lunastamist tegelikus poliitikas. Kiideti heaks vastavasisuline
avaldus.
Keskjuhatus käsitles eeltoodu kõrval
erakonna siseelu ja välissuhtluse muid aktuaalseid küsimusi, s.h.
tegevuse põhisihte sügisesel ja seisukohti Euroopa Vasakpartei
Keskjuhatuse koosolekul 10.07.2004 Berliinis arutelule tuleva
suhtes. ESDTP-st kuuluvad Euroopa Vasakpartei Keskjuhatusse
Tööpartei aseesimees Enn Ehala ja välissekretär Sirje Kingsepp.
ESDTP KESKJUHATUSE AVALDUS
Euroopa parlamendi valimistest Eestis ja selle tulemustest
Valimised 13.juunil 2004.a. Euroopa
Parlamenti leidsid esmakordsel aset 15-lt 25-le liikmesriigile
laienenud Liidu tingimustes, kujundades sellega Euroopa Liidu
"näo" eelolevaks viieks aastaks.
Valimiste tulemused Euroopa Liidus
tervikuna näitasid uute liikmesriikide valijaskonna enamuse
ükskõiksust ja umbusku liidu laienemisest tulenevatesse
võimalustesse, pettumust siseriiklikes sotsiaal-majanduslikes ja
poliitilistes arengutes. Stabiilne valimistest osavõtu tase
Euroopa Liidu senistes liimesriikides ilmestas samas selliste
arengute stabiilsust.
Üldjoontes jäid laienenud Euroopa
Parlamendi sisesed poliitilis-ideoloogilised jõujooned
samasugusteks, kõikumistega üksikute saadikugruppide lõikes. GUE/NGL
saadikugrupis tugevdas enda positsioone Saksamaa PDS seitsme
liikmeni, samuti suurenes saadikute arv Hollandi Sotsialistidel.
Uutest liikmesriikidest lisandus suurim arv saadikuid Tšehhist -
6, Küroselt 2, Poolast. Endistest riikidest lisandus 1 saadik
Iirimaalt. Fraktsiooni presidendiks valiti tagasi Prantsuse
Kommunistliku Partei saadik Francis Wurtz.
Valimisi Eestis iseloomustas
valijaskonna sügav pettumus siseriiklikes arengutes ja ükskõiksus
EL poliitilise tuleviku suhtes. Siit ka selgitus ülimadale
valimisaktiivsusele. Valimised olid sügavalt isikuvalimised
sellest tuleneva poliitilise kampaania ja häälte jagunemisega
kandidaatide vahel. Res Publica poliitiliste positsioonide oluline
nõrgenemine ja mõõduka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna triumf,
ilmestab avalikkuse jätkuvaid nn. "Uue poliitika " otsinguid.
Otsingud, milles 2003.a. Riigikogu valimistel panustati Res
Publika kui uustulnuka ja uut poliitikat lubanud erakonnale ja
mille edu on võrreldav mõõdukate samalaadse triumfiga EP lõppenud
valimistel. Poliitilise eelistuste kujunemine kodanikkonna
alateadvuses on jätkuvalt otsingute faasis ning ning mõõdukate
sotsialistide edu kinnistumine avalikus arvamuses sõltub nende
võimest tuua muutusi Eesti sotsiaal-majanduslikku igapäevaellu.
Rahvas ootab muutusi, soovib nende
teostust euroopalikult kultuurses keskkonnas, ootab Euroopa Liidu
positiivseid mõjusid Eesti sotsiaalpoliitikale ja Eesti sotside
konkreetseid samme Euroopa Parlamendis selle kiirendamiseks.
Tööpartei Keskjuhatus soovib Toomas Hendrik Ilvesele, Marianne
Mikkole ja Andres Tarandile edu elektoraadi ootuste täitmisel.
Vaatamata Eesti Sotsiaaldemokraatlik
Tööpartei välja jäämisele Euroopa Parlamendi Ühendatud
Vasakpoolsete saadikugrupist oleme Euroopas tegijad.
Seame enda eesmärgiks Eesti
sotsiaalpoliitiliste huvide esinduse Euroopa Parlamendis läbi
Euroopa Vasakpartei poliitiliste struktuuride, mille töös osaleme
alates maist 2004.a.
Tallinnas, 03.07.2004.a.
ESDTP esimees
T.Toomsalu
|
