|
Olles otsustanud ühineda Euroopa Parlamendis
esindatud Euroopa Vasakpartei platvormi alusel, deklareerivad mõlemad
erakonnad juuni lõpus toimuva liitumiskongressi eel, et
Eesti ühiskond on üle 15 aasta kestnud paremparteide
diktatuuri tulemusel jõudnud sügavasse eetilisse ning majanduslikku kriisi.
Kadunud on nõrgemate toetamine ja abistamine, hoolivus ja sallivus
ühiskonnas tervikuna. „Keskmiste” näitajate varjus suureneb vaeste hulk,
alatoidetud laste arv ning koolikatkestajate protsent. Küsitlused näitavad
süvenevat stressi, pessimismi ning võõrandumist kõigis ühiskonnakihtides.
Eriti on löögi alla sattunud mitte-eestlaste kogukond. Pooled neist
toetasid iseseisvusreferendumil Eesti lahkulöömist NLiidust, iseseisvas
riigis aga osutus tõrjutuks ning halvustatuks kogu muukeelne elanikkond ehk
kolmandik maksumaksjatest.
Mõlemad ühinevad erakonnad on kogu oma olemasolu vältel
küll nimesid, kuid mitte veendumusi vahetanud, ja alati seisnud
vasakpoolsete väärtuste, seega töövõtja ning tema õiguste kaitsel, püüdes
inimestele selgitada seda valede mehhanismi, mille abil petetakse nii oma
rahvast kui Euroopa üldsust. Loodav Eesti Ühinenud Vasakpartei usub, et
riigi tähtsaim eesmärk ning otstarve on inimeste heaolu kaitsmine ja
kindlustamine — elukvaliteet ja võrdsed
sotsiaalsed garantiid homses Eestis.
Me ei tahagi kõigile
meeldida, kuid ei püüa kedagi halvustada ega võimendada niigi vohavat
sallimatust.
Milton Friedmani kodumaal USAs ei ole tema üliliberaalse
turumajanduse retsepte rakendatud, vaid riik suunab majandust vägagi
jõuliselt. Eesti-suguses väikeriigis on majanduse isevoolu laskmine
täielikult tõestanud oma kõlbmatust. On viimane aeg loobuda
„poolteiserattalise jalgratta” leiutamisest ning Eestiski järgida end
pikaajaliselt õigustanud läänelikku majandusmudelit. Selle alla kuulub
infrastruktuuride kuulumine riigile, ettevõtte tulumaks (EL riikidest
puudub ainult Eestis), astmeline tulumaks (suurriikidest ei rakenda seda
vaid Venemaa), laste ja vanurite sotsiaalkindlustus ning hariduspoliitika
kui mitte Põhjamaade, siis Euroopa keskmisel tasemel.
Nõuame Euroopa sotsiaalharta ratifitseerimisel 2000.
aastal kinnitamata jäetud artiklite ratifitseerimist, näit. artikkel 4 –
õigus õiglasele töötasule – mille Euroopas endastmõistetava esimese punkti
(õigus inimväärsele töötasule, mis võimaldab ennast ja peret normaalselt
ülal pidada) ignoreerimine ongi praeguste hädade (demograafiline ja
majanduslik kriis) algpõhjus. Sellele lisaks on Eestis
kodudest küüditatud kolm korda rohkem inimesi kui kahe stalinistliku
küüditamislainega. Euroopa inimõiguste laenud odavkiirlaen.info ja põhivabaduste kaitse
konventsioon ja selle lisaprotokollid ratifitseeriti Riigikogus 1996.
aastal reservatsiooniga, et nende sätted ei laiene omandireformi
seadustele. Ka sotsiaalhartas on ratifitseerimata punkt, mis sätestab
õiguse eluasemele.
Eelarvekriis ei ole
lahendatav kosmeetiliste kärbetega nõrgemate arvelt, vaid nõuab 2009. aasta
eelarvestrateegia koostamisel eelistuste põhimõttelist muutmist. Tuleb
endale aru anda riigi ressursside, sealjuures inimressursi tegelikust
piiratusest. Meil ei jätku noormehi kaitseväe, päästeteenistuse ja
piirivalve katmiseks, neid jääb iga aastaga vähemaks, sest ellu astuvad
laulva revolutsiooni aegsetest poole väiksemad aastakäigud. Sündivust peab
soodustama, kuid eelkõige tuleb olemasolevatele lastele võimaldada
inimväärsed arenemisvõimalused, selleta jooksevad tühja kõik muud
pingutused.
Eelarve kärpimisel kuulutati ainsana puutumatuks
läbipaistmatud kaitsekulutused, mille kärpimine ei
kahjustaks kedagi. Eesti operetliku Kaitseministeeriumi juhitava
„armee” suuruseks on üks keskmine rügement ehk polk. Kui see valdkond
ühendada siseministeeriumiga ning sõjamängude asemel keskenduda
korrakaitsele ja piirivalvele, suurendaks see nii üldist kui Euroliidu
turvalisust. Keegi pole Eestilt nõudnud 2-protsendilisi
kaitsekulutusi olukorras, kus lapsed nälgivad (vt Eurobaromeetrit), selle
lubaduse käis Meri millalgi välja. Enamus NATO riike ei osale Iraagi
okupeerimises, nende kaitsekulutused on alla 2%. Eestist väiksem Island on NATO
liige ilma armee ja sõjalise eelarveta. Geopoliitilist eelist võinuks
kasutada ka Eesti.
Astmeline tulumaks (NB! Kõrgem maksumäär kehtib ainult
teatud summat ületavale tuluosale, alumiste astmete eest maksavad ka
miljonärid teistega võrdselt) võimaldaks valutult vabastada tulumaksust
miinimumpalgad ja keskmised pensionid. Kõige suurem
maksukoormus on praegu väikesepalgalistel, sest nemad kulutavad viimse kui
sendi ning maksavad sellelt käibe- ja kõikvõimalikke aktsiisimakse.
Rikkurid (neid on Eestis alla 1%) käsutavad enam kui kolmandikku
rahvuslikust koguproduktist, kuid neilt laekub 11% tulumaksust. Saksamaal
seevastu makstakse 803 000 krooni (52152 eurot) aastas ületavalt
sissetuleku osalt 42%; miinimumpalgast keskmiseni on tulumaks 15%. Rikkurite
osakaal tulumaksu laekumises on seal 50% ja nad ei kurda, et neid
röövitakse, sest mõistavad, et see tagab riigile jätkusuutliku haridus-
ja tervishoiupoliitika rahastamise ning sisejulgeoleku. Mida kättesaadavam
on haridus, seda vähem vajatakse vanglaid. Mida enam
pakutakse noortele tegevust, seda harvemini haaravad nad alkoholi ja
narkootikumide järgi.
Kes ütles, et
Teist Eestit pole olemas? Meie ju tuleme sealt! Me tahame rääkida nende
nimel, kes näevad, et üks ebaõiglus on asendunud teisega, kusjuures demokraatia
on moondunud demagoogiaks, inimesed elavad mitte enam poliitiliste, vaid
veel hullemas majanduslike repressioonide hirmus. Tahame tagada sotsiaalse
kindlustunde kõigile Eesti ühiskonna liikmetele, sõltumata passi värvist,
rahvusest või keelest.
Ühinevate erakondade nimel on alla kirjutanud:
Sergei Jürgens
(Konstitutsioonierakond)
Enn Ehala ja
Malle Salupere
(Eesti
Vasakpartei esimehe kt-d)
|
