KATASTROOF ON VEEL VÄLDITAV

ESDTP Keskjuhatuse avaldus

UNICEFi ja ÜRO analüüside kohaselt on Eesti maailmas viimasel kohal laste suhtarvult elanikkonnas ja esikohal HI-viiruse levikukiiruse ning alkoholitarbimise poolest. Meil on "saavutatud" üksühene töövõimelise elanikkonna suhe ülalpeetavaisse, kuigi segase ja vananenud statistika põhjal koostatud ÜRO prognoos lubab seda alles 2030. aastaks. Kogu sõjajärgne, n.-ö. genotsiidiaegne juurdekasv on hävinud viimase kümne aastaga, samal ajal on Eestis rahvastikutaaste teemat ainult oma energia ja rahadega üleval hoidnud vaid 91-aastane professor Aino Järvesoo järelejätmatu nõudmisega suurendada riiklikku lapsetoetust 1000 kroonini kuus lapse kohta (seda toetas ESDTP Keskkogu oma 2001. aasta suvelaagris Alajõel, aga võimud on reageerinud ainult väitega, et raha pole).

Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei leiab, et rahvast ei tohi edasi petta ega lõhestada, ja on valmis osalema ühiskonna tervendamisprotsessis. Me kutsume üles võimumängude asemel ühendama kõik ausad eestimeelsed jõud. See, et kõik nägemused ei lange kokku, ei välista koostööd. Me ei tohi ehitada eraldi vaeste ja rikaste Eestit.

Eesti rahva elujõu ja arvukuse säilitamiseks vajab nii lisa- kui 2003. a. eelarve julget restruktureerimist, lastele ja haridusele eraldatavate summade vähemalt kahekordistamist. Hariduses on praegu 145-kordne vahe vaeste ja rikaste koolitusvõimaluste vahel: 19. märtsi "Äripäeva" andmeil kulutab alumine detsiil (60 tuhat valdavalt lastega perekonda) haridusele keskmiselt 2 krooni kuus inimese kohta, aga viimane kümnendik peamiselt vähelapselisi perekondi 291 krooni. Samas sõltub konkurentsivõime kõigepealt haridusest.

Alustuseks tuleb tõsta toimetulekupiiri 1000 kroonini kuus kõigile toetusesaajatele, sealhulgas igale lapsele (tänapäeval pole raske tagada probleemsetel juhtudel raha kasutamist laste vajadusteks). Nii saaks kindlustatud perede lastetoetuse tõusu veidi edasi lükata. Paremparteid, kes on muidu jäigalt võrdsustamise vastu, väidavad, et rikaste laste kommirahast ilmajätmine oleks nende alavääristamine (kõik lapsed on võrdsed!), aga vaeste söögita jätmine seda ei ole.

Paljulapselistele emadele maksta vähemalt 1,5 miinimumpalka ja vabastada alla 150 000-kroonise aastasissetulekuga ja vähemalt kolme lapsega perekonnad tulumaksust.

Tänavalaste päästmiseks taastada tavaõppega internaatkoolid ja luua poistele kaitseministeeriumi alluvuses sõjakoolid.

On aeg lõpetada jutud raha puudumisest ja hakata mõtlema, kust raha juurde saada ja kust kokku hoida.

Kui küsimus on ellujäämises, peab piirama ebavajalikke või vähem kiireloomulisi kulutusi, milleks on hulk võimalusi. Neid otsida ja leida on ametnike ülesanne, kes oma tööst kõrvale hiilides tahavad, et vajadusele osutaja leiaks nõudmisele katteallikad.

Osutame mõnele võimalusele.

Kuna välisvaenlane meid ilmselt ei ähvarda, siis kõige suurema ning ülejäänud majandust mitte kahjustava efekti annab kaitsekulutuste kärpimine. Praeguse stiiliga jätkates pole peagi ei kaitsjaid ega kaitstavaid. NATO-sse kutsumine ei sõltu meie pingutustest, vaid ainult maailmapoliitika seisust.

Riigi sissetulekute suurendamiseks ja õiglasemaks jaotamiseks viia sisse progresseeruv astmeline tulumaks, mis üksikute eranditega kehtib kogu maailmas, ilma et keegi seda karistamiseks peaks.

Mistahes nimega lastetusmaks pole ülekohtune ka nende muidu tervete inimeste suhtes, kes mingil põhjusel lapsi ei saa, sest tulevikus jäävad nad teiste vaevaga üleskasvatatud laste ülalpidamisele.

Kui prostitutsioon saadakse vastavalt ESDTP ettepanekule kontrolli alla ja maksustatakse, on pool laekuvast tulust võimalik suunata noorperedele.

ESDTP kutsub üles riigi ja ühiskonna laiahaardelisele koostööle Eesti tuleviku tagamisel. Aino Järvesoo algatusele märtsis laekunud enam kui sada tuhat toetushäält kinnitavad, et veel pole hilja, aga homme vahest juba on. Nutulaulude asemel vajame tõsist arutelu teemal, mida teha ja kuidas teha, mitte kas teha?

Õigetest otsustest sõltub, kas Eesti on tulevikus Euroopa mahajäänuim ääremaa, kaasotsustaja või koguni teenäitaja.

Tiit Toomsalu
ESDTP esimees

23. märts 2002