Härra Laari valitsuskabinet kavandab järjekordseid pseudoreforme - halduskorralduse ja haldusterritoriaalse korralduse reforme, mille käigus on kavandatud suurema osa kohalike omavalitsuste kaotamine nende sundliitmise teel ja riigivõimu kõige rahvalähedasemate ülesannete: hariduse, sotsiaalhoolduse, tervishoiu ja kultuuri edenduse panekut kohaliku omavalitsuse, aga ka erasektori õlule.

Kavandatakse valitsuselt vastutuse võttu nende elutähtsate valdkondade eest.

Väljakuulutatud nn. haldusülesannete erastamine, mille kohaselt "haldusülesannete delegeerimisega füüsilistele ja juriidilistele isikutele" nende "iseseisvaks täitmiseks" kaasneb nende isikute muutmine "riigi kõrval" avaliku halduse ülesandeid "omal vastutusel täitvaks" avaliku halduse kandjaks, kusjuures nad osalevad riigi asemel eraisiku vastas haldusõigussuhete poolena ja võtavad oma tegevusega õigusi ja kohustusi iseendale, vastutavad ise haldusülesannete täitmisel toimepandud õigusrikkumistega tekitatud kahjude eest", on põhiseaduse artikliga 86 vastuolus. Selle kohaselt omab vaid Vabariigi Valitsus täitevvõimu teostamise volitusi. Kavandatav reform võib kaasa tuua Eesti Vabariigi tänapäevale nii iseloomuliku kõikelubatavuse - s.o. anarhiamentaliteedi süvenemise, Eesti Vabariigi ühtede kodanike "ässitamise" teiste vastu põhimõttel "jaga ja valitse".

ESDTP Keskjuhatus leiab, et Vabariigi Valitsus, tulles riigikogusse "Halduskorralduse seaduse" eelnõuga, mille eripeatükk reguleerib põhiseaduse vastaselt riigivõimu volituste üleannet erasektorile - on seadnud oma tegelikeks eesmärkideks riigi keskvalitsuse vastutusest vabastamise Eesti rahvale oluliste: haridus-, sotsiaal-, tervishoiu- ja kultuurivaldkonna eest ja riigi eelarve vabastamist samm-sammult nende valdkondade finantseerimisest. Vastav koormus langeks vahetult kodanikele ja kohalikele omavalitsustele.

Kõik see on vastuolus Euroopa Kohtu pretsedendiõigusega Euroopa haldusruumi printsiipide kohta, mille kohaselt "Riigivõim peab olema lahutatud erasfäärist" ja teenib valitsuse välispoliitilisi eesmärke - vabastada eelarvelisi vahendeid integreerumiseks NATO-sse ja Euroopa Liitu. Nimetatud kaks valitsuse tegevuskava ongi kuulutatud 2001. a. riigieelarve prioriteetideks.

ESDTP Keskjuhatus juhib tähelepanu ka sellele, et Vabariigi Valitsuse kavad likvideerida sundühendamise tingimustes enamik valdu ja väikelinnu ei ole lahenduseks kohaliku omavalitsuse tulubaasi tegelikule tugevdamisele, sest kolm vaesust ei anna ühte rikkust ja nimetatud tulubaas saab tugevneda vaid ettevõtluse edendamise, töötuse vähendamise ja reaalse regionaalpoliitika käivitamise teel. ESDTP toetab seda põhiseaduslikku reformi maakonna kohaliku omavalitsuse kõrgemaiks astmeks kujundamise teel ja toetab vastavasisulisi debatte riigikogus põhiseaduse muutmiseks.

ESDTP toetab vaid rangelt vabatahtlikku, evolutsioonilist ja majanduslikult põhjendatud kohalike omavalitsuste liitumist.

ESDTP kutsub nii valitsuskoalitsiooni kuuluvaid kui opositsioonilisi erakondi mitte toetama kohalike omavalitsuste sundliitumist ja "Halduskorralduse seaduse" eelnõu heakskiitu kujul, mis võimaldab sanktsioneerida põhiseadusvastase riigivõimu volituste delegeerimise erakätesse, ja deklareerib oma nii parlamentaarset kui selle välist koostöövalmidust kõigi poliitiliste jõududega, kes neid kavu vastustavad.

ESDTP Keskjuhatus kutsub üles Vabariigi Presidenti mitte välja kuulutama "Halduskorralduse seadust" kujul, mis Euroopa haldusruumi põhimõtete vastaselt võimaldab seadustada riigivõimu ülemineku erakätesse, uue siseriikliku konfliktiallika tekke Eesti ühiskonnas.

ESDTP deklareerib kogu rahvale: "Ärgem muutkem Eesti riiklust äriobjektiks!"

Tallinnas, 14. septembril 2000.a.

Tiit Toomsalu

ESDTP esimees