KOHTUMINE LISSABONIS
Samaaegselt Euroliidu summitiga Lissabonis 18-20
oktoobril toimus sealsamas ka Euroopa Vasakpartei juhatuse ning
liikmesparteide liidrite nõupidamine. Eestist osalesid meie Vasakpartei
mõlemad aseesimehed Malle Salupere ning Enn Ehala. Viimane kuulub
ühtlasi ka Euroopa Vasakpartei juhatusse.
Päeval 18. oktoobril toimus Lissabonis suur
globaliseerumisvastane meeleavaldus enam kui saja tuhande osavõtjaga,
millest meedia Eestis väljagi ei teinud, nagu ka 20. oktoobril Roomas
toimunud samasisulisest meeleavaldusest, mille kohta viimasel
plenaaristungil Lissabonis teada anti, et tänavatel oli kuni pool
miljonit meeleavaldajat. Seega – vasakpoolsus on Euroopas elujõuline,
mida kinnitavad viimase aja valimistulemused paljudes riikides eesotsas
Prantsusmaaga, kus jäädi küll napilt Sarkozy’le alla, aga juba hakkavad
temas pettuma ka need, kes teda valisid.
Vasakparteide Lissaboni nõupidamine oli kokku kutsutud
Euroopa Vasakpartei II korralise kongressi ettevalmistamiseks ja
poliitiliste teeside kooskõlastamiseks. Teiseks peateemaks oli suhtumine
riigipeade ja välisministrite summitil kinnitatud värskesse Euroliidu
reformileppesse. Eelmise, Prantsusmaal ja Taanis referendumitel
läbikukutatud koalitsioonileppega võrreldes on see tunduvalt lühem ja
üldsõnalisem. Ka on kaotatud konsensuse nõue, mis tähendab, et üks riik
ei saa enam otsuseid torpedeerida. Kuigi reformileppesse on sisse
kirjutatud selle ratifitseerimine parlamentide poolt, nõuavad
vasakpoolsed, et selle dokumendi üle peaks otsustatama rahvahääletustel.
Kaks päeva Lissabonis möödusid nii tiheda programmi alusel,
et linnaga sai tutvuda ainult hotelli suveniirikioskist ostetud brošüüri
abil ja sõitudel ühest kohtumispaigast teise. Teeside ümber toimusid
ägedad arutelud, nii et sekretariaadil õnnestus kooskõlastatud ja
parandatud variant alles kuu aega hiljem, vahetult enne kongressi
erakondadele välja saata. Pearõhk on pööratud sotsiaalsele õiglusele,
antimilitarismile , kõigi vasakjõudude ühendamisele.Nõupidamisel
otsustati soovitada järgmiseks Euroopa Vasakpartei esimeheks Saksa
uuendatud Vasakpartei esimees Lothar Bisky, kelle juhtimisel partei
saavutas viimastel Bundestagi valimistel üle 10%. Tema sõnavõtust
koorus, et edu saladus peitub ühisosa rõhutamises, mitte vastandumises
Euroopa Vasakpartei II
Kongressil Prahas k.a. 23-25 novembril osales
8-liikmeline Eesti delegatsioon. Toimus see ühes Praha uhkeimas,
kolmekümnendate aastate toreduse ja luksusega ehitatud ja sisustatud
nelja-tärni-hotellis TOP-Hotel, mis võimaldas korraga majutada kõik
delegaadid ja külalised ja pidada samas ka kõik kongressi koosolekud
ning briifingud. Piisav kaugus kesklinnast hoidis rahvast koos, sest
erinimeliste vasakparteide 400 000 liikme esindajad ei paistnud silma
ülisuure distsiplineeritusega. Esialgu kavandatud kolme kongressi
töökeele asemel (tšehhi, inglise, prantsuse) toimus sünkroontõlge koguni
kaheksas keeles.Esimesel päeval toimus ka naisdelegaatide eraldi
plenaaristung , kus võeti vastu olulised üleskutsed naiste
võrdõiguslikkuse toetamiseks ja ahistamise vastu.Teeside ja kogu
kongressi motoks oli: „Euroopa vasakpoolsed suudavad kujundada ja muuta
tegelikkust”. Mõtleme sellele tõsiselt. Suhtumine Euroliidu
põhiseaduse lepingu muutmisse, mida arutasid Euroopa juhtfiguurid
Portugali kui praeguse eesistujamaa juhtimisel.
Kui Eesti delegatsioon sõitis Prahast koju, siis M.
Salupere oli kutsutud Europarlamendi GUE/NGL fraktsiooni
saadiku Sahra Wagenknechti büroos Berliinis korraldatud
konverentsile, mille teemaks võõraviha ja neofašismi ilmingud
Ida-Euroopas. Nelja esineja hulgas oli Eestist veel Igor Ivanov,
noorteühenduse SIIN esindajana. Seda üritust kajastasid ka Berliini
vasakpoolsed päevalehed Junge Welt ning Neues
Deutschland. Järgmisel päeval käisime mõlemad Saksa Bundestagi
Vasakpartei fraktsiooni saadiku Ulla Jelpke vastuvõtul Ta
oli oktoobris külastanud Lätit ning selle ja üldse Baltikumi kohta
pikema artikli avaldanud. Nüüd tahtis ta täpsustada talle tehtud
etteheidete põhjendatust.
Euroopa Majas Unter den Lindenil oli suur auditoorium ning
küsimusi oleks jätkunud kauemaks, kuid aeg sai otsa. Järgmisel õhtul
olin kutsutud ühe linnaosa vasakpartei büroosse rääkima samal teemal
paarikümnele kuulajale. Vestlus kujunes vastastikku huvitavaks ja
kasulikuks. Nemad said ettekujutuse Eesti XX sajandi keerulisest
ajaloost, aga saime ka võrrelda statistikat. Samal päeval teatas üks
ajaleht, et iga viies berliinlane on vaene, saades miinimumpalka. Meil
saab miinimumi iga kolmas. Aga kui toiduainete hinnad on üsna lähedased,
siis nende miinimumpalk on 1250 eurot, meil kõigest 230 (3600 krooni).
Keskmine palk on 2500 eurot.
Malle Salupere
EVP aseesimees
|