Tööpartei ei nõustu sotsiaalsete garantiide väljajätmisega Eesti Ühiskondliku Leppe kavandist.

25.augustil 2003.a. tegi ESDTP esimees Tiit Toomsalu visiidi Ühiskondliku Leppe sihtasutusse Tallinnas ja edastas sihtasutuse juhatuse esinaisele proua Andra Veidemanile ning sihtasutuse tegevdirektorile härra Agu Laiusele Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei hinnangud hiljuti avalikustatud leppe kavandile. Üle antud ametlikus dokumendis sisalduvad ettepanekud kavandi vastavusse viimiseks 20.02.2003.a. Vabariigi Presidendi eeskoste all sõlmitud Eesti Ühiskondliku Kokkuleppe Memorandumile.

Edastatuid dokumendi tekst on alljärgnev:

Täiendused Ühiskondliku Leppe kavandile

Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei, osapool Eesti Ühiskondliku Kokkuleppe Memorandumis, allkirjastatud Vabariigi Presidendi eeskostel Tallinnas 20.02.2003.a., tänab sihtasutust kutse eest teavitusseminarile Raplamaal, Kehtna mõisas, 14.augustil 2003.a.., mille käigus esitleti Eesti Ühiskondliku Leppe kavandit.
ESDTP, pidades vajalikuks rõhutada leppe olulisust Eesti tuleviku arenguile ja rahvusliku üksmeele taaskujunemisele lõhenenud Eestis, tunnustab juba tehtud töö olulisust. Samas peame vajalikuks juhtida tähelepanu kokkuleppe projekti olulist teisenenust võrreldes prioriteetidega, mis sisalduvad Eesti Ühiskondliku Kokkuleppe Memorandumis 20.02.2003. aastast.

Eesti Ühiskondliku Kokkuleppe Memorandum 20.02.2003.a.. sätestas neli prioriteeti kavandatava Ühiskondliku Leppe alustena: Eesti sotsiaalse keskkonna; kultuuri, hariduse, teaduse ja arendustegevuse; majanduskeskkonna: õigusriigi põhimõtteid järgiva riigi ja kodanikuühiskonna sidustatuse.
Läbirääkimisteks avatud Ühiskondliku Leppe kavandi tekst, käsitledes süvendatult kultuuri, hariduse teaduse ja arendustegevuse, majanduskeskkonna, samuti õigusriigi ja kodanikuühiskonna sidustatusega seonduvat - on eemaldunud Eesti sotsiaalse keskkonna käsitlusest memorandumi kokkulepitud kujul ja asendanud selle kitsapiirilise rahvastiku ja demograafiapoliitiliste meetmete paketiga.

ESDTP memorandumi osapoolena ei saa nõustuda sotsiaalse keskkonna sedavõrd kitsapiirilise käsitlusega.

ESDTP avalduses 29.03.2003.a. Vabariigi Presidendile toonitas vajadust määratleda eelseisvaks kesk-pikaks perioodiks üksikisikuile tagatavad sotsiaalsed standardid ja nende kasvu perspektiivid.

Selliste näitajate hulka võiksid kuuluda sotsiaaltoetuste alusena:

elatusmiinimumi ja vaesuspiiri näitajad,
alampalga-, pensionilise kindlustatuse- töötu abiraha määrad,
arstiabi kättesaadavuse tagatised,
meetmed kodutuse piiramisel.

ESDTP leiab endiselt, et vaesusega seonduvate reaalide eiramine välistab toimiva ühiskondliku leppe võimaluse.
ESDTP leiab Ühiskondliku Kokkuleppe Memorandumi osapoolena, et lepinguprojekti kavandis sisalduv deklaratsioon, mille kohaselt allakirjutanud seavad keskseks arengueesmärgiks Eesti inimeste elatustaseme vähemalt kahekordse tõusu aastaks 2015, mis peab toimuma koos sotsiaalse ebavõrdsuse olulise vähenemisega ning mille kohaselt elatustaseme tõus peab olema kiirem ja tuntavam just täna vähemkindlustatud ühiskonnagruppide osas ei ole küllaldane ja jääb kahetsusväärselt deklaratiivseks oludes, kus lepe ei ole näinud ette mehhanismi seatud õilsate eesmärkide realiseerimiseks.

Lähtudes eeltoodust teeb ESDTP ettepaneku täiendada kokkuleppe teksti Eesti sotsiaalset keskkonda käsitleva iseseisva eesmärgi ja vastava meetmeblokiga. Teeme ettepaneku sõnastada neil eesmärkidel ümber vastav tekst leheküljel 2 järgnevalt:
Allakirjutanud osapooled on seisukohal, et täna on ülaltoodud arengueesmärkide saavutamiseks esmatähtis:
Eesti sotsiaalse keskkonna korrastamine;

Eesti perede kindlustunnet tagava ja lapse arengut toetava keskkonna loomine;
Hariduse tõstmine ühiskonna hoole ja tähelepanu keskmesse;
Ühiskonda edendava majandusarengu jaoks tarvilike tingimuste loomine.

Teeme ettepaneku täiendada leppe teksti Eesti sotsiaalse keskkonna korrastamist käsitleva meetemeblokiga järgnevalt:
Eesti sotsiaalse keskkonna korrastamiseks:

Võetakse sotsiaalset keskkonda korrastava standardina kasutusele rahvusvahelise metoodika alusel arvestatav näitaja “vaesuspiir”, asendamaks sellega toimivat kokkuleppelist “ toimetulekupiiri”;
Näitajat “vaesuspiir“ korrigeeritakse igaaastaselt vastavalt elukalliduse muutustele eelseisva aasta riigieelarve menetlemiseks ettenähtud korras;
Näitajat “vaesuspiir” rakendatakse alampiirina sotsiaalsete toetuste, abirahade, pensionite ja muude sotsiaalsete tagatiste määramisel ja väljamaksmisel;
Alampalk ja selle igaaastane indekseerimine seatakse sõltuvusse “vaesuspiiri” näitajast ja selle muutustest.
Aastaks 2010 tõstetakse alampalk vähemalt kolmekordse vaesuspiiri tasandile

ESDTP palub käsitleda esitatut ametlike ettepanekutena, teavitada nendest Ühiskondliku Kokkuleppe Memorandumi osapooli ja käivitada vajalik avalik arutelu Eesti sotsiaalse keskkonna korrastamise võimalikest meetmetest.

Tallinnas, 25.08.2003.a.

Lugupidamisega

Tiit Toomsalu
ESDTP esimees