Tööpartei huvid kanduvad Tallinnast Brüsselisse

 2. oktoober 2003 (BNS)

14. septembri 2003. a. rahvahääletuse tulemustest

Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei Keskjuhatus arutas nädalavahetusel 14.
septembri rahvahääletuse tulemustest johtuvat Eesti arengut ja oma taktikat
uues olukorras. Heaks kiidetud avalduses rõhutatakse, et ühinemine Euroopa
Liiduga muudab oluliselt Eesti sisepoliitiliste ja seadusandlike otsuste
tähtsust. Eesti siseelu üle hakatakse otsustama põhiliselt Brüsselis, mitte
Tallinnas. Muutuv olustik eeldab Tööpartei taktika ja eelistuste muutust,
eelkõige koostöö tihendamist Euroopa Liidu liikmesriikide vasakerakondadega.
Tööpartei huvid kanduvad Tallinnast Brüsselisse, Eesti tasandilt
Europarlamendi tasandile. Selleks loovad võimalused ligi kümme aastat
toiminud tihedad sidemed Euroopa Liidu vasakparteide ja Europarlamendi
Euroopa Ühendatud Vasakpoolsed/ Põhjala Vasakrohelised fraktsiooniga (GUE/NGL political group). Keskjuhatuse avalduses, mis lähipäevil jõuab Vabariigi Presidendi ja riigikogu fraktsioonideni, öeldakse:

"14. septembril 2003. a. tegid Eesti kodanikud valiku, mis oma ajaloolise
tähenduse poolest reastub Eesti Vabariigi väljakuulutamisega 24. veebruaril
1918, Riigivolikogu II koosseisu otsusega paluda Eesti vastuvõttu Nõukogude
Sotsialistlike Vabariikide Liitu 21. juulil 1940 ja Eesti Vabariigi
Ülemnõukogu otsusega Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse taastamisest 20.
augustil 1991. a.

Rahvahääletusel osalenud kodanike enamus otsustas naasta riikluse
lähiajaloost tuntud föderaalse mudeli juurde ja seadustas Eesti Vabariigi
Põhiseaduse tõlgendamise, lähtudes föderaliseeruva Euroopa Liidu
suundumustest ja eelistustest. ESDTP aktsepteerib Eesti kodanikkonna
demokraatlikult tehtud otsust, mis muudab alusmüürideni Eesti riikluse
korraldamise põhimõtteid.

Kui rahvahääletusest Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamiseks 1991. a.
märtsis osales 89% kodanikest, siis 63%-line osalus 14. septembril näitas
rahvusriikluse aate taandumist rahva eelistustest 12 aastat valitsenud ja
Eestit lõhestanud poliitika tulemusel. Rahvahääletus kinnitab Eesti
rahvusliku ühtsuse aate minevikulisust ja jätkuvat sügavat lõhet ühiskonnas.
Rahvahääletuse tulemus ei ole ega saa Eesti ühiskondliku leppimuse aktiks.

Tööpartei avaldab siirast sümpaatiat ja tänu neile ligi 200 tuhandele Eesti
Vabariigi kodanikule, kes suutsid säilitada iseseisvusaate, vaatamata
totaalsele ajupesule, mida rahastati Eesti maksumaksja arvel ja teostati
Eesti eliidi autoriteediga spekuleerides. Tööpartei on õnnelik, et sai olla
seda rasket otsust tehes koos teiega. Ajalugu hindab Teie valikut kõrgelt ja
teil on põhjust selle üle uhke olla.

ESDTP avaldab siirast kaastunnet ja on samas uhke poeedi Rudolf Rimmeli
mälestusele, kes oma elu hinnaga hoiatas ohtude eest seda enamust, kelle
"jah" otsustas Eesti tuleviku võib-olla järgnevaks viiekümneks aastaks.
Mälestus poeedist olgu püha!

ESDTP möönab, et oludes, kus Eesti sisepoliitika saab Euroopa Liidu
sisepoliitikaks ja vastupidi, kandub Eestile tähtsate otsuste tegemine Eesti
tasandilt Euroopa Liidu tasandile. Uutes oludes, arvestades Eesti
kaasarääkimise võimaluste praktilist puudumist Euroopa Liidu kui liitriigi
institutsioonides, saab Eesti huvisid lahendada vaid Brüsselis. Praktikas
tähendab see ideoloogilisele ühtekuuluvusele tuginevat koostööd
Europarlamendi fraktsioonidega.

Tööpartei deklareerib, et kannab oma tegevuse raskuspunkti Eesti
poliitiliselt kukepoksimaastikult üle Europarlamenti. Tööpartei pikaajalise
koostöö tulemusel Euroopa Vasakpartei erakondadega on juba tänaseks avatud
koostöö Europarlamendi Vasakrohelise fraktsiooniga.

Tööpartei seab eesmärgiks üheskoos Euroopa vasakjõududega ohjeldada Eestis
valitsevat ning sügavat vaesust ja varalist kihistumist põhjustanud
liberaalset turumajandust, aidata kujundada ühtset ja liiduriikidele
kohustuslikku sotsiaalpoliitikat, mida rahastaks Euroopa Liidu ühiskassa.

ESDTP tahab süvendatult selgitada Euroopa ühiskondlike suhete olemust
avalikkusele, rõhutades nende klassiolemust ja seda, et euroopalik
elukultuur jõuab ka Eestisse vaid sotsiaalsete gruppide mõtestatud ja
teadliku konkurentsi tingimustes."

ESDTP Keskjuhatus arutas ka Ühiskondliku Leppe kavandit ning partei siseelu.

Pressiteate koostas:
Taivo Rist
taivo@staff.ttu.ee