EESTI SOTSIAALDEMOKRAATLIKU TÖÖPARTEI infoleht

SOTSIAALNE DEMOKRAATIA

Loe läbi, anna edasi!
Õiglus ja turvalisus!

Number 7 (märts 2001)

ESDTP tegevus aktiviseerub, partei read kasvavad

9. detsembril toimunud ESDTP IX kongressist võttis osa 124 saadikut ja 19 külalist. Kongress valis partei ja keskjuhatuse esimeheks Tiit Toomsalu. ESDTP Keskjuhatuse koosolekul valiti partei aseesimeesteks Lembit Miil Pärnust ja Nikolai Kulikov Narvast.

Eesti Sotsiaaldemokrtaatliku Tööpartei IX kongressil kinnitatud keskkogu koosseis

ESDTP Keskjuhatuse ja Kontrolltoimkonna koosseis

Parteitöö igapäevase tegevuse korraldamiseks on moodustatud ESDTP Keskbüroo. Büroo on avatud esmaspäevast reedeni kell 11 - 18. Büroo kontaktandmeteks on tööpartei andmed.

Keskbüroo juhataja on Heiki Sillari. Büroo koosseisu kuuluvad veel Rein Birnbaum, Ly Glus^ts^enko, Ilmar Kallas, Valeria Markelova, Paul Pärn, Urmas Soosõrv, Pille S^alamov ja Liidia Treimann.

ESDTP Tallinna organisatsiooni juhatus korraldab iga kuu viimasel neljapäeval infotunni kõigile huvilistele.

Infotunnid toimuvad 29. märtsil, 26. aprillil ja 31. mail kell 17.30 Estonia pst. 15a (ajalehe "Videvik" toimetuse majas).

Infolehe "Sotsiaalne demokraatia" toimetus asub ESDTP Keskbüroo ruumides. Samal aadressil on teretulnud teie ettepanekud, arvamused ja kaastööd.

Ootame, täname ette!

Lehe kokkupanija Ilmar Kallas

ESDTP Keskjuhatuses

17. veebruaril toimunud ESDTP Keskjuhatuse koosolekul kuulati ära teave partei välispoliitilistest kontaktidest, kinnitati ESDTP uue poliitilise programmi makett. Kuulati ära Pärnu piirkonnaorganisatsiooni esimehe Lembit Miili informatsioon partei siseorganisatsioonilise töö tõhustamisest lähiaastail.

Kuna partei tegevus on viimasel ajal oluliselt aktiviseerunud, tema autoriteet ja mõjujõud tugevnenud, peab L. Miil võimalikuks viia Pärnus ESDTP liikmete arv 500-ni praeguse 110 asemel.

ESDTP Keskjuhatuse avaldus

Härra peaminister, astuge tagasi!

ESDTP Keskjuhatuse ning Tartu, Lääne- ja Ida-Virumaa, Põlva-, Jõgeva- ja Valgamaa piirkonnaorganisatsioonide ühisavaldus

Reisijateveo väljasuretamisest Edelaraudteel

Mida taotleb tööpartei?

ESDTP Keskbüroo poole on pöördutud küsimustega, mida taotleb meie partei, kas jällegi eraomandi äravõtmist ning repressiivsete vahendite kasutamist?

Järgnevas kirjutises selgitab Jaan Tepandi mõisteid rahva rikkus, rahvatulu ja rahvatulu õiglane jaotamine.

Rahva rikkus on ühiskonna käsutuses olevate aineliste hüviste kogum, s.t. mingi juba olemasolev väärtuste summa. Rahvatulu on rahvamajanduses loodud uus väärtus, s.o. mingi perioodi (nt. aasta) jooksul toodetud koguprodekt (rahvuslik kogutoodang RKT, gross national product GNP), millest on lahutatud sel perioodil kulutatud tootmisvahendite väärtus. Rahvatulu kuulub jaotamisele ühiskonda moodustavate elanikkonna gruppide vahel.

Seega, kui räägime rahvusliku rikkuse ümberjagamisest, siis tähendab see kelleltki millegi (vägivaldset?) äravõtmist ja andmist teistele ("Mõisad põlevad, saksad surevad, mets ja maa saab meitele" põhimõttel). See ei kõla kuigi hästi ja ESDTP seda ei taotle.

Pigem on tegu loodud rahvatulu õiglase jaotamise probleemiga, et oma väljateenitud tasu perioodil tehtud töö eest saaksid töötajad ja mingi normaalse, mõistlikes piirides tulu ka kapitalistid-tööandjad. Töötasu tuleks omakorda sisemiselt jaotada õiglaselt, vastavalt töötajate gruppide tähtsusele ühiskonnas. Näiteks on tänapäeval eriti teravalt päevakorras ühiskonna arengule ja turvalisusele äärmiselt oluliste töötajate: õpetajate, meditsiinitöötajate (eriti meditsiiniõdede) ja politseinike palgad.

Pensionärid, kes on oma õlgadel kandnud suure osa uute väärtuste ja seega ka kuhjunud rahva rikkuse loomise raskustest, on õigustatud saama sissetulekut, mis võimaldaks vanaduspäevil inimväärset elu. Lapsed kui meie tulevik peaks kasvama normaalsetes tingimustes, olema korralikult toidetud ja riides ning saama hea hariduse. Isegi töötuil on täielik õigus oma inimväärsele osale rahvatulust nii üldinimlikest tõekspidamistest lähtudes kui ka selle tõttu, et nad kapitalistlikus turumajanduses esinevad töötajate tööviljakust tasemel hoidva või isegi selle tõstmist stimuleeriva tegurina.

Majanduse üldise madalseisu juures on see kõik eriti tuntav ja keerukas ning lahendamiseks suurt tarkust eeldav probleem.

Praegu rikutakse neid nõudeid rängalt.

Esiteks on tulu kapitalilt ülemäära kõrge, mida kontsentreeritult näitavad pankade hiigelkasumid, mis kasvavad mitu korda kiiremini kui majanduse maht.

Teiseks esineb tohutu suur erinevus eri astme palgatöötajate töötasus. Ulatub ju näiteks firmade juhtivtöötajate, kes on ikkagi suures osas ka palgatöötajad, kuu töötasu mitmekümne tuhandeni või isegi üle saja tuhande krooni. Nn. lihtsate tööliste, kes aga täidavad valdavas enamuses ühiskonnale äärmiselt vajalikke funktsioone, hädavaevalt paari-kolme tuhandeni.

Rahvatulu õiglane jaotus tagab lõppude lõpuks ka rahva rikkuse õiglasema jaotuse ilma vägivaldse (olgu see siis isegi riiklikul tasandil) ümberjagamiseta. Niisiis meie, sotsiaaldemokraadid, räägimegi rahva rikkuse ümberjagamise asemel rahvatulu õiglasest jaotamisest.

Seega ei taotle sotsiaaldemokraadid eraomandi äravõtmist, ümberjagamist ega teiste repressiivsete meetodite kasutamist. Selle poolest erineb ESDTP poliitiline nägemus kardinaalselt endisest kompartei nägemusest.

Kirjasaatjate sõnumid

Infolehe toimetus saab pidevalt lugejate kirju. Kahjuks lehe maht ei võimalda neid avaldada täies mahus, vaid osaliselt. Avaldamisele ei kuulu allkirjata-aadressita saadetud sõnumid.

Endel Kaljuvee Ida-Virumaalt kirjutab, et ei saa võtta kullana juttu meie majanduse võimsast arengust, mida imetlevad ka välisriigid. Tõusevad vaid hinnad, maksud ja elukallidus. Kasvavad kõrgema juhtkonna palgad ja privileegid ning kiireneb ühiskonna kihistumine. Riigijuhid ei saa hakkama riigi majanduse arendamise ja perspektiivika juhtimisega, vaid tegelevad riigi ja rahva vara müümise ja mahasahkerdamisega ning lõbusama tegevusega nagu konverentsid, kongressid, visiidid ja välisreisid.

Varsti pole riigil enam ei elektrijaamu, sadamaid, raudteid ega muid tulutoovaid ettevõtteid ning riigieelarve tulude pool kaetakse ainult maksudest. Enamik ettevõtete kasumist läheb aga investoridele ja uutele omanikele piiri taha.

Rahva ühtsuse taastamiseks ja üldrahvaliku heaolu parandamiseks tuleks palgasüsteemi radikaalselt muuta. Maksimaalpalk ei tohiks olla üle 20 tuhande krooni, mis üle selle, maksustatakse 90% tulumaksuga. Meil on tõelisi patrioote, ausaid ja tarku inimesi, kes oma rahva õnne eest peetava võitluse kõrgemaks stiimuliks ei pea mitte raha. Võib kindlasti öelda, et raha ei anna kellelegi juurde mõistust ega juhtimis- või tööoskust.

Vaikiv, ununev lehekülg?

Malle Salupere, Tartu

Eesti nn. ärkamisajal võeti suund seltsitegevusele, haridusele ning ülimaks sihiks sai oma maa ja rahvas. Joomine vähenes, karskusliikumine õitses, rahva tervis paranes, võideldi välja iseseisvus ja ehitati hoolsalt oma riiki.

Nõukogudeaegne loosung sisult sotsialistliku, vormilt rahvusliku kultuuri arendamisest võimaldas seniseid väärtushinnanguid säilitada neid oluliselt muutmata. Inimesed olid ju peamiselt needsamad. Hariduse ja lugemuse poolest jõudsid eestlased maailma esiviisikusse. Heldelt finantseeritav isetegevus andis tegemisrõõmu nii noortele kui vanadele ja nn. ideoloogiline kasvatus valmistas peavalu vaid parteikomiteedes.

Tasuta haridus ja arstiabi, pooltasuta eluase ja ühistransport tekitasid palju vaba raha ja mõiste "defitsiit". Samas suutsid lõpuks kõik endale vajaliku mööbli, majatarbed, kodumasinad ja riided hankida ning enamus inimesi elab selle varal tänagi.

Praegu aga hoitakse rahva ja eriti välismaa ees saladuses, kui palju on ostujõud ja tegelik tarbimine ühe inimese kohta kümne aastaga vähenenud.

1987. a. oli eestimaalase keskmine kuupalk 230 rubla. Rubla toonane ostujõud võrdub vähemalt 40 tänase krooniga. Kui igaüks saaks täna kulutada poodides näiteks 6000 krooni kuus, oleks vist vähe viletsa elu üle kurtjaid. Lõppenud, 2000. aastal sai selliseid ja suuremaid kulutusi inimühiku kohta (selle sees on ka eluasemekulud ja muud teenused) endale lubada vaid iga kümnes elanik. 80% on tegelikult vaesed. Poolte inimeste käsutuses on alla 1400 krooni, lastega peredes veelgi vähem.

Taasiseseisvumisajal said tooniandvaks lärmakad ja väheintelligentsed platsipuhastajad, kes halvustasid ja mõistsid hukka kõike, mida viimasel poolsajandil oli tehtud või räägitud. Kes julges vaielda, tembeldati punaseks ja nii läkski stagnaaegsete prioriteetidena prügikasti nii ühistegelik põllumajandus, rahvuskultuur kui ka hoolitsus laste eest.

Meil räägitakse lõpmatult sellest, kes on süüdi, mis on tegemata jne. See kõik ei aita midagi muuta, nagu ka unistused ilusast tulevikust, mida tahetakse saavutada liitmiste-lahutamiste, kolimiste-koondamiste mänguga, samal ajal rahvuslikku rikkust maha parseldades ja maailma statistiliste andmetega pettes. Nii palju varemeid ja isikukaotusi pole tekitanud ükski sõda ega okupatsioon kui kümme iseseisvusaastat.

Eesti valitsuse kogu aeg ja energia kulub NATO ja ELi ees kenitlemisele (edvistamisele). Need aga annavad meile seda vähem, mida pealetükkivamad me oleme.

Eestlase pikk kannatus ei ole lõpmatu, selle katkemine võib põhjustada hullematki kui 1905. aastal. Hooletu põllul kasvab umbrohi, hooletu hinges kurjus ja ükskõiksus. Kui sellele ei pöörata piisavalt tähelepanu ja ressursse, väljub see kontrolli alt ning kõik meie programmid ja projektid kaotavad mõtte.

Eestimaa - kellele riik, kellele ellujäämiskursus

Lihula vallas Läänemaal elab suurim alaealiste lastega pere Eestis. Peres on kokku 14 last, nendest 10 käivad koolis. 4 pisikesega on pereema Anne-Ly Suits kodus. Pere sissetulek kuus koos lastetoetustega on alla 8000 krooni. Sellest peab 16 inimest elama: sööma, maksma maksud (!), ostma riided ja jalanõud, kooli- ja olmetarbed jne. Iga inimese kohta saab kulutada vaid sada krooni kuus.

Pereema töötab kodus hommikust õhtuni, on kokaks, pesijaks, õmblejaks, arstiks, õpetajaks, majandusjuhatajaks jne. jne. Iga päev võideldakse ellujäämise nimel. On ju üsna loomulik, et ka sellisel perel, kes kasvatab Eesti riigile 14 kodanikku, on õigus elule.

Pereema oma pöördumises riigikogu poole palub, et nähtaks enda kõrval ka nõrgemaid ja väetimaid, neid, kes ei suuda selles hullumeelses elus varsti enam ellu jääda.

Selle ahastamapaneva kirja taustal on lausa eesti rahva mõnitamine ülikõrgete palkade maksmine sellistele riigiametnikele nagu keskhaigekassa juhatuse esimehele Maris Jessele (36 000 krooni kuus), TÜ Kliinikumi juhatuse esimehele Jaanus Pikanile (üle 40 000 krooni kuus), Eesti Panga presidendile Vahur Kraftile (üle 40 000 krooni kuus), ETV peadirektorile Aare Urmile (üle 30 000 krooni kuus) jne. jne. Mitmel juhul lisanduvad ametipalkadele lisatasud ja erisoodustused näiteks transpordi ja telefoni kasutamiseks.

Huvitav, kas riigijuhtide mõistus tuleb ükskord koju?

Õnnitleme!

Märtsis tähistab oma juubelisünnipäeva mees, kelle teened Eesti taasiseseisvumisel olid hindamatud: Vaino Väljas.

Just suures osas tänu temale, tema headele suhetele tollase NSVLi presidendi Mihhail Gorbats^oviga toimus Eesti taasiseseisvumine valutult.

Vaino on mees, kes oma hiidlasliku huumori ning suure elutarkusega, aga samas ka tagasihoidlikkusega on sõprade ja aatekaaslaste seas alati lugupidamist ja lausa imetlust äratanud. Oma oponentidele on ta aga meelehärmi tekitanud, sest ta ütleb otse välja, mida mõtleb.

Ta on vägagi kriitiline praeguse valitseva mõttelaadi ja elukorralduse suhtes. Meil ei ole praegu tema arvates see Eesti, mille nimel ta on tegutsenud. Mõni aeg tagasi sõnas ta näiteks mitme praeguse "riigitüürija" kohta: "Mehed, teid on vaetud ja teid on leitud kerged olevat."

Ju see nii on!

Oma sünnipäeva tähistab märtsis ka üks teine Eestimaa mees, kel olid olulised teened Eesti taasiseseisvumisel: ESDTP liige Enn-Arno Sillari.

Ainuõigetena ja aktuaalsetena kõlavad ka täna tema 1991. a. detsembris parteikonverentsil lausutud sõnad: "Tore on tõdeda seda, et meie parteituumiku moodustavad täna need, kes on vabad isiklikest ambitsioonidest, need, kes ka meie ajaloo eelmisel etapil püüdsid teha ausalt oma tööd ja kellel ka täna valutab süda Eestimaa edasise käekäigu pärast."

Meie kõigi poolt lugupeetav Vaino!

Õnnitleme Sind kogu südamest kõigi parteiliikmete nimel Sinu juubeli puhul. Soovime Sulle head tervist ning jõudu tegutsemiseks Eestimaa parema homse nimel.

Tugev käepigistus ja südamlikud õnnitlused ka Sulle, Enn-Arno.

ESDTP Keskjuhatus

Need mehed väärivad tõepoolest kõikide ausameelsete eestimaalaste tänusõnu. Olid nad ju otsesed ja esmased võitlejad Eesti taasiseseisvumise eest.

Õiendus

Infolehe toimetuse poole on pöördunud mõned lugejad lehes nr. 5 avaldatud Rein Ilvese värsside asjus.

Toimetus selgitab, et need üsna räigelt sõnastatud värsid avaldati selleks, et näidata, kui sügav on rahva seas nördimus olukorra pärast Eestis.

Muidugi ei tähenda see, et ESDTP suhtuks kuidagi lugupidamatult Toompeal paiknevatesse põhiseaduslikesse riiklikesse institutsioonidesse või toetaks relvade täristamist probleemide lahendamise vahendina. Küll aga kritiseerime kogu oma oskusega neis institutsioonides tegutsevaid isikuid, vaatamata ametile, kui see tegutsemine või mittetegutsemine on vastuolus Eesti riigi ja rahva huvidega.

Kes teab, mida tähendab ESDTP?

Kes kümne aasta pärast hakkab lugema lõppenud kümnendi ajakirjandust, ei leia sellele küsimusele vastust. Seal väidetakse, nagu puuduks Eestis vasakpoolne, sotsiaaldemokraatlik partei. Haruharva, mainides Eesti Sotsiaaldemokraatlikku Tööparteid (ESDTP), lisatakse "vanad kommunistid" ja vastavad sõimusõnad. Tõepoolest on ESDTP nagu ka Marju Lauristini parempoolseteks Mõõdukateks moondunud Sotsiaaldemokraatlik Partei saanud alguse omaaegse NLKP allorganisatsioonist EKP-st, kust on jagunud liidreid kõikidele tänastele Eesti parteidele. Samasugused endised on ministrid Siim Kallas, Märt Rask ja Tarmo Loodus, presidendikandidaat Toomas Savi, rääkimata Tunne Kelamist, keda, vaatamata palavale soovile, ei võetud EKP-sse ülikoolitõendi võltsimise pärast, aga ka "õigete" parteide juhtfiguurid Marju Lauristin, Edgar Savisaar, Mart Siimann, Villu Reiljan ine. jne. NLKP minevikuga on ka tuntud erakonnavahetajad Ülo Nugis ja Tiit Made.

Seevastu ESDTP praegune esimees Tiit Toomsalu pole kunagi kuulunud NLKP-sse, vaid ta astus iseseisvasse EKP-sse. Isamaa kõige tigedam valvekoer Lauri Vahtre peaks seda ju hästi teadma (kui ei tea, siis mida on väärt tema ajaloolase maine?), aga lubas endale sellegipoolest oma tavapärases matslikus stiilis mõnitada Toomsalu sõnavõttu riigikogus toimunud välispoliitika arutelul. Vahtrel olevat süda pahaks läinud, kuuldes Toomsalu juttu Eesti iseseisvusest, kuna teatavasti kümne aasta eest... jne. Siinkohal saab "ajaloolane" Vahtre teise miinuse, sest just toonase ENSV tippnomenklatuur oli taasiseseisvumise eestvedajaks ja teostajaks (Vaino Väljas, Arnold Rüütel, Indrek Toome, Enn-Arno Sillari jne.), mida ka ei kirjutaks kaasaegsed eneseupitajad-ajaloovõltsijad. Muide, ka 1918. aasta iseseisvuse väljakuulutamise võlgneme vasakpoolsetele poliitikutele.

ESDTP on kogu taasiseseisvumisjärgse aja kindlalt püsinud vasakpoolsuse, seega nõrgemate ja vaesemate sotsiaalse kaitse tagamise positsioonidel. Ka siis, kui riiklik kuulutus kõlas: "Parempoolsusele pole alternatiivi" ning selle vaidlustajaid tembeldati otsesõnu rahvavaenlasteks. Praegu, mil on selgesti näha tegelikud vaenlased ja võimalik kokku arvata nende osalt rumalusest, osalt sihilikult tekitatud kahjud, on järjest suurem osa inimesi hakanud mõistma ühepoolse poliitilise kreeni hukatuslikkust ja hindama sirgeselgset põhimõttekindlust. Ainuüksi Tartus on ESDTP-sse viimase kolme kuuga astunud 41 inimest, kellest vaid 2 kuulusid kunagi EKP-sse.

Ajal, mil Euroopas on võimul vasakpoolsed valitsused ja rohelised ideed, ei saa enam kedagi hirmutada Eesti vasakpoolsetega. Mis muud, kui tuleb neile nii kodu- kui välismaa jaoks maalida saba ja sarved ning öelda, et nad tahavad eraomandit likvideerida ja teisitimõtlejad seina äärde panna. Need inimesed, kes ise ei mõtle, jäävadki Vahtre-taoliste luulusid uskuma. Õnneks väheneb ajukääbikute arv Eestis iga päevaga.

Malle Salupere
ESDTP Keskjuhatuse liige Tartumaalt

ESDTP ja välismaailm

5. veebruaril kohtusid Vaino Väljas ja Enn-Arno Sillari Moskvas Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Partei esimehe Mihhail Gorbats^oviga.

Veebruari algul käis Pariisis meie partei esimees Tiit Toomsalu, kel oli lisaks parlamentaarsetele kohtumistele pikem jutuajamine Prantsusmaa Kommunistliku Partei välissekretäri Daniel Cireraga. Koos arutati vastastikku huvipakkuvaid küsimusi.

10. ja 11. veebruaril Riias Läti Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei korraldataval seminaril regionaalpoliitika arengust osales ESDTP esindajana Rein Birnbaum.
Aasta algul avaldas Rootsis ilmuv "Eesti Päevaleht" läbi 2 numbri Toomas Sildami intervjuu Vaino Väljasega.

Plärts!

Riiklikud ordenid ja medalid said Eesti riigile ja rahvale osutatud teenete tunnustamiseks

Riigivapi II klass

Mart Laar, peaminister

"Eduka tegevuse eest võitluses pensionide ja madalate palkade tõstmise vastu. Täpsuskütina tegutsemise eest harjutuses "Tuld Savisaare pihta". Eesti põllumajanduse laostamise eest."

Riigivapi III klass

Lauri Vahtre, riigikoguja

"Eesti sõnavara oskusliku kasutamise eest, sõimates 18. jaanuaril riigikogu istungil Tiit Toomsalut. "See on jõle, häbitu ja häbematu, kui Tiit Toomsalu, üsna hiljutine võitlev kommunist, valab krokodillipisaraid Eesti iseseisvuse pärast."

Riigivapi V klass

Toivo Jürgenson, teede- ja sideminister

"Aktiivse tegevuse eest reisijateveo väljasuretamisel AS Eesti Raudteel ja AS Edelaraudteel. Korralageduste eest teede- ja sideministeeriumis uue liikluseesklirja väljatöötamisel."

Eiki Nestor, sotsiaalminister

"Eesti pensionäride, paljulapseliste perede elatustaseme pideva halvendamise, nende sotsiaalse tõrjutuse eduka suurendamise eest."

Tuletame lugejatele meelde, et Tiit Toomsalu ei olnud NLKP liige, vaid ta astus iseseisvasse EKP-sse, aga just iseseisva EKP liidrid (Vaino Väljas, Arnold Rüütel, Enn-Arno Sillari, Indrek Toome jpt.) olid teatavasti Eesti taasiseseisvumise eestvedajaks.

Kuidas Lauti Vahtre nimetab aga endiseid NLKP liikmeid, praeguseid kõrgeid riigiametnikke Siim Kallast, Jüri Mõisa, Toivo Asmerit või Tarmo Loodust?

Huvitav! Huvitav!

Ajalugu
Lingid