EESTI SOTSIAALDEMOKRAATLIKU TÖÖPARTEI infoleht
SOTSIAALNE DEMOKRAATIA
Loe läbi, anna
edasi!
Õiglus ja turvalisus!
Number 7 (märts 2001)
ESDTP tegevus aktiviseerub, partei read kasvavad
9. detsembril toimunud ESDTP IX kongressist võttis osa 124 saadikut ja 19 külalist. Kongress valis partei ja keskjuhatuse esimeheks Tiit Toomsalu. ESDTP Keskjuhatuse koosolekul valiti partei aseesimeesteks Lembit Miil Pärnust ja Nikolai Kulikov Narvast.
Eesti Sotsiaaldemokrtaatliku Tööpartei IX kongressil kinnitatud keskkogu koosseis
ESDTP Keskjuhatuse ja Kontrolltoimkonna koosseis
Parteitöö igapäevase tegevuse korraldamiseks
on moodustatud ESDTP Keskbüroo. Büroo on avatud esmaspäevast
reedeni kell 11 - 18. Büroo kontaktandmeteks on tööpartei
andmed.
Keskbüroo juhataja on Heiki Sillari. Büroo koosseisu
kuuluvad veel Rein Birnbaum, Ly Glus^ts^enko, Ilmar Kallas, Valeria Markelova,
Paul Pärn, Urmas Soosõrv, Pille S^alamov ja Liidia Treimann.
ESDTP Tallinna organisatsiooni juhatus korraldab iga kuu viimasel
neljapäeval infotunni kõigile huvilistele.
Infotunnid toimuvad 29. märtsil, 26. aprillil ja 31.
mail kell 17.30 Estonia pst. 15a (ajalehe "Videvik" toimetuse
majas).
Infolehe "Sotsiaalne demokraatia" toimetus asub
ESDTP Keskbüroo ruumides. Samal aadressil on teretulnud teie ettepanekud,
arvamused ja kaastööd.
Ootame, täname ette!
Lehe kokkupanija Ilmar Kallas
ESDTP Keskjuhatuses
17. veebruaril toimunud ESDTP Keskjuhatuse koosolekul kuulati
ära teave partei välispoliitilistest kontaktidest, kinnitati ESDTP
uue poliitilise programmi makett. Kuulati ära Pärnu piirkonnaorganisatsiooni
esimehe Lembit Miili informatsioon partei siseorganisatsioonilise töö
tõhustamisest lähiaastail.
Kuna partei tegevus on viimasel ajal oluliselt aktiviseerunud,
tema autoriteet ja mõjujõud tugevnenud, peab L. Miil võimalikuks
viia Pärnus ESDTP liikmete arv 500-ni praeguse 110 asemel.
ESDTP Keskjuhatuse avaldus
Härra peaminister, astuge tagasi!
ESDTP Keskjuhatuse ning Tartu, Lääne- ja Ida-Virumaa, Põlva-, Jõgeva- ja Valgamaa piirkonnaorganisatsioonide ühisavaldus
Reisijateveo väljasuretamisest Edelaraudteel
Mida taotleb tööpartei?
ESDTP Keskbüroo poole on pöördutud küsimustega,
mida taotleb meie partei, kas jällegi eraomandi äravõtmist
ning repressiivsete vahendite kasutamist?
Järgnevas kirjutises selgitab Jaan Tepandi mõisteid
rahva rikkus, rahvatulu ja rahvatulu õiglane jaotamine.
Rahva rikkus on ühiskonna käsutuses olevate aineliste
hüviste kogum, s.t. mingi juba olemasolev väärtuste summa.
Rahvatulu on rahvamajanduses loodud uus väärtus, s.o. mingi perioodi
(nt. aasta) jooksul toodetud koguprodekt (rahvuslik kogutoodang RKT, gross
national product GNP), millest on lahutatud sel perioodil kulutatud tootmisvahendite
väärtus. Rahvatulu kuulub jaotamisele ühiskonda moodustavate
elanikkonna gruppide vahel.
Seega, kui räägime rahvusliku rikkuse ümberjagamisest,
siis tähendab see kelleltki millegi (vägivaldset?) äravõtmist
ja andmist teistele ("Mõisad põlevad, saksad surevad,
mets ja maa saab meitele" põhimõttel). See ei kõla
kuigi hästi ja ESDTP seda ei taotle.
Pigem on tegu loodud rahvatulu õiglase jaotamise probleemiga,
et oma väljateenitud tasu perioodil tehtud töö eest saaksid
töötajad ja mingi normaalse, mõistlikes piirides tulu ka
kapitalistid-tööandjad. Töötasu tuleks omakorda sisemiselt
jaotada õiglaselt, vastavalt töötajate gruppide tähtsusele
ühiskonnas. Näiteks on tänapäeval eriti teravalt päevakorras
ühiskonna arengule ja turvalisusele äärmiselt oluliste töötajate:
õpetajate, meditsiinitöötajate (eriti meditsiiniõdede)
ja politseinike palgad.
Pensionärid, kes on oma õlgadel kandnud suure
osa uute väärtuste ja seega ka kuhjunud rahva rikkuse loomise
raskustest, on õigustatud saama sissetulekut, mis võimaldaks
vanaduspäevil inimväärset elu. Lapsed kui meie tulevik peaks
kasvama normaalsetes tingimustes, olema korralikult toidetud ja riides ning
saama hea hariduse. Isegi töötuil on täielik õigus
oma inimväärsele osale rahvatulust nii üldinimlikest tõekspidamistest
lähtudes kui ka selle tõttu, et nad kapitalistlikus turumajanduses
esinevad töötajate tööviljakust tasemel hoidva või
isegi selle tõstmist stimuleeriva tegurina.
Majanduse üldise madalseisu juures on see kõik
eriti tuntav ja keerukas ning lahendamiseks suurt tarkust eeldav probleem.
Praegu rikutakse neid nõudeid rängalt.
Esiteks on tulu kapitalilt ülemäära kõrge,
mida kontsentreeritult näitavad pankade hiigelkasumid, mis kasvavad
mitu korda kiiremini kui majanduse maht.
Teiseks esineb tohutu suur erinevus eri astme palgatöötajate
töötasus. Ulatub ju näiteks firmade juhtivtöötajate,
kes on ikkagi suures osas ka palgatöötajad, kuu töötasu
mitmekümne tuhandeni või isegi üle saja tuhande krooni.
Nn. lihtsate tööliste, kes aga täidavad valdavas enamuses
ühiskonnale äärmiselt vajalikke funktsioone, hädavaevalt
paari-kolme tuhandeni.
Rahvatulu õiglane jaotus tagab lõppude lõpuks
ka rahva rikkuse õiglasema jaotuse ilma vägivaldse (olgu see
siis isegi riiklikul tasandil) ümberjagamiseta. Niisiis meie, sotsiaaldemokraadid,
räägimegi rahva rikkuse ümberjagamise asemel rahvatulu õiglasest
jaotamisest.
Seega ei taotle sotsiaaldemokraadid eraomandi äravõtmist,
ümberjagamist ega teiste repressiivsete meetodite kasutamist. Selle
poolest erineb ESDTP poliitiline nägemus kardinaalselt endisest kompartei
nägemusest.
Kirjasaatjate
sõnumid
Infolehe toimetus saab pidevalt lugejate kirju. Kahjuks lehe
maht ei võimalda neid avaldada täies mahus, vaid osaliselt.
Avaldamisele ei kuulu allkirjata-aadressita saadetud sõnumid.
Endel Kaljuvee Ida-Virumaalt kirjutab, et ei saa võtta
kullana juttu meie majanduse võimsast arengust, mida imetlevad ka
välisriigid. Tõusevad vaid hinnad, maksud ja elukallidus. Kasvavad
kõrgema juhtkonna palgad ja privileegid ning kiireneb ühiskonna
kihistumine. Riigijuhid ei saa hakkama riigi majanduse arendamise ja perspektiivika
juhtimisega, vaid tegelevad riigi ja rahva vara müümise ja mahasahkerdamisega
ning lõbusama tegevusega nagu konverentsid, kongressid, visiidid
ja välisreisid.
Varsti pole riigil enam ei elektrijaamu, sadamaid, raudteid
ega muid tulutoovaid ettevõtteid ning riigieelarve tulude pool kaetakse
ainult maksudest. Enamik ettevõtete kasumist läheb aga investoridele
ja uutele omanikele piiri taha.
Rahva ühtsuse taastamiseks ja üldrahvaliku heaolu
parandamiseks tuleks palgasüsteemi radikaalselt muuta. Maksimaalpalk
ei tohiks olla üle 20 tuhande krooni, mis üle selle, maksustatakse
90% tulumaksuga. Meil on tõelisi patrioote, ausaid ja tarku inimesi,
kes oma rahva õnne eest peetava võitluse kõrgemaks
stiimuliks ei pea mitte raha. Võib kindlasti öelda, et raha
ei anna kellelegi juurde mõistust ega juhtimis- või tööoskust.
Vaikiv, ununev lehekülg?
Malle Salupere, Tartu
Eesti nn. ärkamisajal võeti suund seltsitegevusele,
haridusele ning ülimaks sihiks sai oma maa ja rahvas. Joomine vähenes,
karskusliikumine õitses, rahva tervis paranes, võideldi välja
iseseisvus ja ehitati hoolsalt oma riiki.
Nõukogudeaegne loosung sisult sotsialistliku, vormilt
rahvusliku kultuuri arendamisest võimaldas seniseid väärtushinnanguid
säilitada neid oluliselt muutmata. Inimesed olid ju peamiselt needsamad.
Hariduse ja lugemuse poolest jõudsid eestlased maailma esiviisikusse.
Heldelt finantseeritav isetegevus andis tegemisrõõmu nii noortele
kui vanadele ja nn. ideoloogiline kasvatus valmistas peavalu vaid parteikomiteedes.
Tasuta haridus ja arstiabi, pooltasuta eluase ja ühistransport
tekitasid palju vaba raha ja mõiste "defitsiit". Samas
suutsid lõpuks kõik endale vajaliku mööbli, majatarbed,
kodumasinad ja riided hankida ning enamus inimesi elab selle varal tänagi.
Praegu aga hoitakse rahva ja eriti välismaa ees saladuses,
kui palju on ostujõud ja tegelik tarbimine ühe inimese kohta
kümne aastaga vähenenud.
1987. a. oli eestimaalase keskmine kuupalk 230 rubla. Rubla
toonane ostujõud võrdub vähemalt 40 tänase krooniga.
Kui igaüks saaks täna kulutada poodides näiteks 6000 krooni
kuus, oleks vist vähe viletsa elu üle kurtjaid. Lõppenud,
2000. aastal sai selliseid ja suuremaid kulutusi inimühiku kohta (selle
sees on ka eluasemekulud ja muud teenused) endale lubada vaid iga kümnes
elanik. 80% on tegelikult vaesed. Poolte inimeste käsutuses on alla
1400 krooni, lastega peredes veelgi vähem.
Taasiseseisvumisajal said tooniandvaks lärmakad ja väheintelligentsed
platsipuhastajad, kes halvustasid ja mõistsid hukka kõike,
mida viimasel poolsajandil oli tehtud või räägitud. Kes
julges vaielda, tembeldati punaseks ja nii läkski stagnaaegsete prioriteetidena
prügikasti nii ühistegelik põllumajandus, rahvuskultuur
kui ka hoolitsus laste eest.
Meil räägitakse lõpmatult sellest, kes on
süüdi, mis on tegemata jne. See kõik ei aita midagi muuta,
nagu ka unistused ilusast tulevikust, mida tahetakse saavutada liitmiste-lahutamiste,
kolimiste-koondamiste mänguga, samal ajal rahvuslikku rikkust maha
parseldades ja maailma statistiliste andmetega pettes. Nii palju varemeid
ja isikukaotusi pole tekitanud ükski sõda ega okupatsioon kui
kümme iseseisvusaastat.
Eesti valitsuse kogu aeg ja energia kulub NATO ja ELi ees
kenitlemisele (edvistamisele). Need aga annavad meile seda vähem, mida
pealetükkivamad me oleme.
Eestlase pikk kannatus ei ole lõpmatu, selle katkemine
võib põhjustada hullematki kui 1905. aastal. Hooletu põllul
kasvab umbrohi, hooletu hinges kurjus ja ükskõiksus. Kui sellele
ei pöörata piisavalt tähelepanu ja ressursse, väljub
see kontrolli alt ning kõik meie programmid ja projektid kaotavad
mõtte.
Eestimaa
- kellele riik, kellele ellujäämiskursus
Lihula vallas Läänemaal elab suurim alaealiste lastega
pere Eestis. Peres on kokku 14 last, nendest 10 käivad koolis. 4 pisikesega
on pereema Anne-Ly Suits kodus. Pere sissetulek kuus koos lastetoetustega
on alla 8000 krooni. Sellest peab 16 inimest elama: sööma, maksma
maksud (!), ostma riided ja jalanõud, kooli- ja olmetarbed jne. Iga
inimese kohta saab kulutada vaid sada krooni kuus.
Pereema töötab kodus hommikust õhtuni, on
kokaks, pesijaks, õmblejaks, arstiks, õpetajaks, majandusjuhatajaks
jne. jne. Iga päev võideldakse ellujäämise nimel.
On ju üsna loomulik, et ka sellisel perel, kes kasvatab Eesti riigile
14 kodanikku, on õigus elule.
Pereema oma pöördumises riigikogu poole palub, et
nähtaks enda kõrval ka nõrgemaid ja väetimaid, neid,
kes ei suuda selles hullumeelses elus varsti enam ellu jääda.
Selle ahastamapaneva kirja taustal on lausa eesti rahva mõnitamine
ülikõrgete palkade maksmine sellistele riigiametnikele nagu
keskhaigekassa juhatuse esimehele Maris Jessele (36 000 krooni kuus), TÜ
Kliinikumi juhatuse esimehele Jaanus Pikanile (üle 40 000 krooni kuus),
Eesti Panga presidendile Vahur Kraftile (üle 40 000 krooni kuus), ETV
peadirektorile Aare Urmile (üle 30 000 krooni kuus) jne. jne. Mitmel
juhul lisanduvad ametipalkadele lisatasud ja erisoodustused näiteks
transpordi ja telefoni kasutamiseks.
Huvitav, kas riigijuhtide mõistus tuleb ükskord
koju?
Õnnitleme!
Märtsis tähistab oma juubelisünnipäeva
mees, kelle teened Eesti taasiseseisvumisel olid hindamatud: Vaino Väljas.
Just suures osas tänu temale, tema headele suhetele tollase
NSVLi presidendi Mihhail Gorbats^oviga toimus Eesti taasiseseisvumine valutult.
Vaino on mees, kes oma hiidlasliku huumori ning suure elutarkusega,
aga samas ka tagasihoidlikkusega on sõprade ja aatekaaslaste seas
alati lugupidamist ja lausa imetlust äratanud. Oma oponentidele on
ta aga meelehärmi tekitanud, sest ta ütleb otse välja, mida
mõtleb.
Ta on vägagi kriitiline praeguse valitseva mõttelaadi
ja elukorralduse suhtes. Meil ei ole praegu tema arvates see Eesti, mille
nimel ta on tegutsenud. Mõni aeg tagasi sõnas ta näiteks
mitme praeguse "riigitüürija" kohta: "Mehed, teid
on vaetud ja teid on leitud kerged olevat."
Ju see nii on!
Oma sünnipäeva tähistab märtsis ka üks
teine Eestimaa mees, kel olid olulised teened Eesti taasiseseisvumisel:
ESDTP liige Enn-Arno Sillari.
Ainuõigetena ja aktuaalsetena kõlavad ka täna
tema 1991. a. detsembris parteikonverentsil lausutud sõnad: "Tore
on tõdeda seda, et meie parteituumiku moodustavad täna need,
kes on vabad isiklikest ambitsioonidest, need, kes ka meie ajaloo eelmisel
etapil püüdsid teha ausalt oma tööd ja kellel ka täna
valutab süda Eestimaa edasise käekäigu pärast."
Meie kõigi poolt lugupeetav
Vaino!
Õnnitleme Sind kogu südamest kõigi parteiliikmete
nimel Sinu juubeli puhul. Soovime Sulle head tervist ning jõudu tegutsemiseks
Eestimaa parema homse nimel.
Tugev käepigistus ja südamlikud õnnitlused
ka Sulle, Enn-Arno.
ESDTP Keskjuhatus
Need mehed väärivad tõepoolest kõikide
ausameelsete eestimaalaste tänusõnu. Olid nad ju otsesed ja
esmased võitlejad Eesti taasiseseisvumise eest.
Õiendus
Infolehe toimetuse poole on pöördunud mõned
lugejad lehes nr. 5 avaldatud Rein Ilvese värsside asjus.
Toimetus selgitab, et need üsna räigelt sõnastatud
värsid avaldati selleks, et näidata, kui sügav on rahva seas
nördimus olukorra pärast Eestis.
Muidugi ei tähenda see, et ESDTP suhtuks kuidagi lugupidamatult
Toompeal paiknevatesse põhiseaduslikesse riiklikesse institutsioonidesse
või toetaks relvade täristamist probleemide lahendamise vahendina.
Küll aga kritiseerime kogu oma oskusega neis institutsioonides tegutsevaid
isikuid, vaatamata ametile, kui see tegutsemine või mittetegutsemine
on vastuolus Eesti riigi ja rahva huvidega.
Kes
teab, mida tähendab ESDTP?
Kes kümne aasta pärast hakkab lugema lõppenud
kümnendi ajakirjandust, ei leia sellele küsimusele vastust. Seal
väidetakse, nagu puuduks Eestis vasakpoolne, sotsiaaldemokraatlik partei.
Haruharva, mainides Eesti Sotsiaaldemokraatlikku Tööparteid (ESDTP),
lisatakse "vanad kommunistid" ja vastavad sõimusõnad.
Tõepoolest on ESDTP nagu ka Marju Lauristini parempoolseteks Mõõdukateks
moondunud Sotsiaaldemokraatlik Partei saanud alguse omaaegse NLKP allorganisatsioonist
EKP-st, kust on jagunud liidreid kõikidele tänastele Eesti parteidele.
Samasugused endised on ministrid Siim Kallas, Märt Rask ja Tarmo Loodus,
presidendikandidaat Toomas Savi, rääkimata Tunne Kelamist, keda,
vaatamata palavale soovile, ei võetud EKP-sse ülikoolitõendi
võltsimise pärast, aga ka "õigete" parteide
juhtfiguurid Marju Lauristin, Edgar Savisaar, Mart Siimann, Villu Reiljan
ine. jne. NLKP minevikuga on ka tuntud erakonnavahetajad Ülo Nugis
ja Tiit Made.
Seevastu ESDTP praegune esimees Tiit Toomsalu pole kunagi
kuulunud NLKP-sse, vaid ta astus iseseisvasse EKP-sse. Isamaa kõige
tigedam valvekoer Lauri Vahtre peaks seda ju hästi teadma (kui ei tea,
siis mida on väärt tema ajaloolase maine?), aga lubas endale sellegipoolest
oma tavapärases matslikus stiilis mõnitada Toomsalu sõnavõttu
riigikogus toimunud välispoliitika arutelul. Vahtrel olevat süda
pahaks läinud, kuuldes Toomsalu juttu Eesti iseseisvusest, kuna teatavasti
kümne aasta eest... jne. Siinkohal saab "ajaloolane" Vahtre
teise miinuse, sest just toonase ENSV tippnomenklatuur oli taasiseseisvumise
eestvedajaks ja teostajaks (Vaino Väljas, Arnold Rüütel,
Indrek Toome, Enn-Arno Sillari jne.), mida ka ei kirjutaks kaasaegsed eneseupitajad-ajaloovõltsijad.
Muide, ka 1918. aasta iseseisvuse väljakuulutamise võlgneme
vasakpoolsetele poliitikutele.
ESDTP on kogu taasiseseisvumisjärgse aja kindlalt püsinud
vasakpoolsuse, seega nõrgemate ja vaesemate sotsiaalse kaitse tagamise
positsioonidel. Ka siis, kui riiklik kuulutus kõlas: "Parempoolsusele
pole alternatiivi" ning selle vaidlustajaid tembeldati otsesõnu
rahvavaenlasteks. Praegu, mil on selgesti näha tegelikud vaenlased
ja võimalik kokku arvata nende osalt rumalusest, osalt sihilikult
tekitatud kahjud, on järjest suurem osa inimesi hakanud mõistma
ühepoolse poliitilise kreeni hukatuslikkust ja hindama sirgeselgset
põhimõttekindlust. Ainuüksi Tartus on ESDTP-sse viimase
kolme kuuga astunud 41 inimest, kellest vaid 2 kuulusid kunagi EKP-sse.
Ajal, mil Euroopas on võimul vasakpoolsed valitsused
ja rohelised ideed, ei saa enam kedagi hirmutada Eesti vasakpoolsetega.
Mis muud, kui tuleb neile nii kodu- kui välismaa jaoks maalida saba
ja sarved ning öelda, et nad tahavad eraomandit likvideerida ja teisitimõtlejad
seina äärde panna. Need inimesed, kes ise ei mõtle, jäävadki
Vahtre-taoliste luulusid uskuma. Õnneks väheneb ajukääbikute
arv Eestis iga päevaga.
Malle Salupere
ESDTP Keskjuhatuse liige Tartumaalt
ESDTP
ja välismaailm
5. veebruaril kohtusid Vaino Väljas ja Enn-Arno Sillari
Moskvas Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Partei esimehe Mihhail Gorbats^oviga.
Veebruari algul käis Pariisis meie partei esimees Tiit
Toomsalu, kel oli lisaks parlamentaarsetele kohtumistele pikem jutuajamine
Prantsusmaa Kommunistliku Partei välissekretäri Daniel Cireraga.
Koos arutati vastastikku huvipakkuvaid küsimusi.
10. ja 11. veebruaril Riias Läti Sotsiaaldemokraatliku
Tööpartei korraldataval seminaril regionaalpoliitika arengust
osales ESDTP esindajana Rein Birnbaum.
Aasta algul avaldas Rootsis ilmuv "Eesti Päevaleht" läbi
2 numbri Toomas Sildami intervjuu Vaino Väljasega.
Plärts!
Riiklikud ordenid ja medalid said Eesti riigile ja rahvale
osutatud teenete tunnustamiseks
Riigivapi II klass
Mart Laar, peaminister
"Eduka tegevuse eest võitluses pensionide ja madalate
palkade tõstmise vastu. Täpsuskütina tegutsemise eest harjutuses
"Tuld Savisaare pihta". Eesti põllumajanduse laostamise
eest."
Riigivapi III klass
Lauri Vahtre, riigikoguja
"Eesti sõnavara oskusliku kasutamise eest, sõimates
18. jaanuaril riigikogu istungil Tiit Toomsalut. "See on jõle,
häbitu ja häbematu, kui Tiit Toomsalu, üsna hiljutine võitlev
kommunist, valab krokodillipisaraid Eesti iseseisvuse pärast."
Riigivapi V klass
Toivo Jürgenson, teede- ja sideminister
"Aktiivse tegevuse eest reisijateveo väljasuretamisel
AS Eesti Raudteel ja AS Edelaraudteel. Korralageduste eest teede- ja sideministeeriumis
uue liikluseesklirja väljatöötamisel."
Eiki Nestor, sotsiaalminister
"Eesti pensionäride, paljulapseliste perede elatustaseme
pideva halvendamise, nende sotsiaalse tõrjutuse eduka suurendamise
eest."
Tuletame lugejatele meelde, et Tiit Toomsalu ei olnud NLKP
liige, vaid ta astus iseseisvasse EKP-sse, aga just iseseisva EKP liidrid
(Vaino Väljas, Arnold Rüütel, Enn-Arno Sillari, Indrek Toome
jpt.) olid teatavasti Eesti taasiseseisvumise eestvedajaks.
Kuidas Lauti Vahtre nimetab aga endiseid NLKP liikmeid, praeguseid
kõrgeid riigiametnikke Siim Kallast, Jüri Mõisa, Toivo
Asmerit või Tarmo Loodust?
Huvitav! Huvitav!
Ajalugu
|
Lingid
|