EESTI SOTSIAALDEMOKRAATLIKU TÖÖPARTEI infoleht

SOTSIAALNE DEMOKRAATIA

Loe läbi, anna edasi!
Õiglus ja turvalisus!

Number 1 (veebruar 2000)

Ametiühingute Maja Rävala pst. 4-510, Tallinn 10 143
Telefon (372) 6 612 402, faks (372) 6 612 406

Armas lugeja!

Sinu käes on Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei infolehe "Sotsiaalne Demokraatia" esmanumber.

Oma lehes me tahame tutvustada ESDTP töid ja tegemisi, aga kirjutada ka tavainimeste elust tänase Eesti argipäevades. Püüame vastu astuda ebaõigluse ilmingutele, näidata, mis on välise sära ning näilise edu hind.

Lugedes seda infolehte ning tutvustades seda oma sõpradele ja tuttavatele, toetad lehe tegijate ettevõtlikkust ja head tahet. Arvesta, et ka Sina oled teretulnud oma mõtete, arvamuste ja soovidega. Ning ära unusta meie tormilises ðokiteraapias, kummal pool tuksub su süda!

Tänases esinumbris Sa loed meie partei esimehe, riigikogu liikme Tiit Toomsalu mõtteid Eesti elu arengust, tutvud partei välispoliitilise avaldusega, noortesektsiooni ning piirkonnaorganisatsioonide tegevusega. Lehes on palju muudki huvitavat.

Head lugemist!

ESDTP Keskjuhatuses

ESDTP Keskjuhatuse 7. veebruari koosolekul kinnitati juhatuse tööplaan 2000. aastaks, võeti vastu avaldus Eesti Vabariigi välispoliitikast, mis on avaldatud käesolevas infolehes, kuulati ära juhatuse liikme Annika Tagaküla teave Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu järjekordsest kokkusaamisest ja võeti teadmiseks ESDTP esimehe Tiit Toomsalu teave 28. -- 30. jaanuaril Oslos toimunud Euroopa uusvasakpoolseid erakondi esindava Euroopa Uue Vasakfoorumi (NELF) korralise kongressi kohta. Tänases infolehes on avaldatud ka A. Tagaküla artikkel Oslo kohtumisest.

Tiit Toomsalu ja juhatuse liige Endel Paap andsid ülevaate ESDTP nimel tehtud parandusettepanekutest riigikogus arutusel olevate seadusandlike aktide kohta. Aprillist 1999 kuni veebruarini 2000 tehti iseseisvaid parandusettepanekuid kokku 36 seaduseelnõule. Riigikogu infotunnis esitati Vabariigi Valitsuse liikmetele 13 järelpärimist. Nii esitati näiteks 6 juhul parandusi ja täiendusi õiguskomisjonis menetletavate eelnõude (võlaõigusseaduse, rahvusvahelise eraõiguse seaduse, karistusseadustiku, vangistusseaduse jt.) kohta. Kahjuks peab aga konstateerima, et sageli valitsuskoalitsiooni liikmed ei taha ESDTP ettepanekutega arvestada.

Keskjuhatus kuulas ära veel ESDTP Keskbüroo juhataja Väino Põldese informatsiooni ESDTP liikmelisusest ja keskregistri järelpärimisest ning ESDTP volikogudes esindatuse kaardistamisest. Kujundati ESDTP seisukoht europroblemaatikas riigikogus aset leidnud väitluste valgusel. Arutati veel mitut nn. jooksvaid küsimust.

Uus sajand toob uue arengu

Peagi täitub 10 aastat Eesti riikliku iseseisvuse taastamisest, mil nii Eesti rahvas tervikuna kui ka vasakpoolset maailmavaadet edasi kandnud Tööpartei on otsinud oma kohta uutes oludes, uues sotsiaalses ja poliitilises kontekstis. 90-ndate alguse solidaarsus ja vaimustus vabaduse nimel transformeerus ühiskonnas omanikustumisihaks erastamiskampaaniate kaudu, sellele järgnes varalisest kihistumisest tulenenud pohmelus, mida ka võimu rahvast eemaldumiseks nimetatud on. Käes on ühiskonna laiade kihtide vaesumise ja rahulolematuse kasvu aeg. Uuesti hakkavad ausse tõusma ühised väärtused ja sotsiaalne kaitstus -- vasakpoolsuse esmased tõusmed rahva hulgas. Saabumas on ühiskonnastumise uus laine, klassikuuluvuse äratundmine ja ametiühinguliikumise uus taassünd.

Ka Tööpartei on alates iseseisva Eestimaa Kommunistliku Partei formeerumisest 1991. a. läbi teinud otsimiste ja leidmiste tee. EKP tänuväärselt tänamatu enesesalgamise roll, andmaks Eestile veretut iseseisvumist, EDTP valuline, kuid mehine vastasseis marurahvusluse ja antikommunismi lainele aastail 1992 -- 1997, kandmaks edasi organisatsioonilist alust vasakmõttele, Eesti sotsiaaldemokraatia ajutiselt tühjaks jäänud nis^ile sisu andmine 1997. aasta lõpul ESDTP-ks kujunemisega.

Meie erakonna korraline VIII kongress võttis 2000. aasta künnisel vastu oma programmilise nägemuse uueks sajandiks ja aastatuhandeks, milles kümnendi segadused ja vapustused nii parteis kui ühiskonnas leidsid loogilise lahendi tõdemuses: XXI sajandi Eestile on üks võimalus kaasaegne, demokraatlik, euroopalikele traditsioonidele ja sotsiaalsele turumajandusele tuginev sotsialism!

Kallid parteikaaslased, toetajad ja sõbrad! Alanud millenniumiaasta on uute sihtide mõtestamise aeg. Ka meil tuleb anda uus ja eesti ühiskonnale arusaadav sisu meie programmilistest ideoloogilistest eesmärkidest. Üks neist on euroopalikule sotsialismile eesti rahvusliku sisu andmine. See pole mitte ainult meie probleem. XXI sajandi sotsialismist kaasaegse ja globaliseeruva maailma taustal arutlevad ka Sotsialistlik Internatsionaal, Euroopa sotsiaaldemokraatia ja kogu vasakliikumine. Nõukoguliku riigisotsialismi kollapsist möödunud kümnend on toonud arusaama, et sotsialismiideaalidele alternatiivi leitud veel pole. Seda nii maailmas tervikuna, Euroopas kui ka meie Eestis.

Mõtelgem üheskoos! Alustagem tööd selleks, et aastal 2003 minna korralistele parlamendivalimistele laiapõhjalise, tugeva, kaasaegse ja rahvusvaheliselt arvestatava sotsiaaldemokraatiana. Selleks jõudu teile kõigile!

Tiit Toomsalu,
partei esimees.

Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei Keskjuhatuse liikmed

1. Enn Ehala ESDTP Saaremaa organisatsioon
2. Uno Kallas ESDTP Tallinna organisatsioon
3. Paul Kenkmann ESDTP Tartumaa organisatsioon
4. Nikolai Kulikov ESDTP Narva organisatsioon
5. Mati Luukas ESDTP Järvamaa organisatsioon
6. Endel Paap ESDTP Ida-Vitumaa organisatsioon
7. Arvi Palmsalu ESDTP Lääne-Virumaa organisatsioon
8. Toivo Pangsep ESDTP Harjumaa organisatsioon
9. Väino Põldes ESDTP Tallinna organisatsioon
10. Malle Salupere ESDTP Tartumaa organisatsioon
11. Uno Sepp ESDTP Ida-Virumaa organisatsioon
12. Tiit Toomsalu ESDTP Tallinna organisatsioon
13. Annika Tagaküla ESDTP Viljandimaa organisatsioon
14. Vladimir Veimer ESDTP Tallinna organisatsioon
15. Külli Välison ESDTP Saaremaa organisatsioon

Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei Keskjuhatuse asendusliikmed

16. Helmi Kurba ESDTP Tallinna organisatsioon
17. Lembit Miil ESDTP Pärnumaa organisatsioon
18. Lilly Z^aivoronskaja ESDTP Tallinna organisatsioon
19. Valli Tamm ESDTP Valgamaa organisatsioon

Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei Kontrolltoimkonna liikmed

1. Kalju Hermann ESDTP Tartumaa organisatsioon
2. Endel Puusepp ESDTP Harjumaa organisatsioon
3. Heiki Sillari ESDTP Tallinna organisatsioon

Tallinna organisatsiooni juhatuses

kinnitati 3. veebruaril tegevuskava 2000. aastaks. Kava näeb ette koostööd harukondlike ametiühingute ja mitme mittetulundusühinguga, ESDTP liikmes- ja toetajaskonna laiendamist eeskätt noorte hulgas. Nähakse ette abinõud ESDTP ideoloogilise töö, poliitilise ja organisatsioonilise tegevuse kaasajastamiseks.

Regulaarselt hakatakse korraldama teabepäevi. Suurt rõhku pannakse rahvusvaheliste sidemete arendamisele, eeskätt Läänemere piirkonna maade sõsarorganisatsioonidega.

Paremini tahetakse ESDTP Tallinna organisatsiooni seisukohti viia partei esindajate kaudu riigikogusse ning teadvustada valijaid igapäevaelu valukohtadest ühiskonnas.

Plaanis on veel muudki huvitavat, aga seda kajastame hiljem.

Ametiühing oli, on ja jääb

Ehitus- või tööstustöölise, põlduri või kooliõpetaja amet on kestnud läbi aegade auväärsetena. Teisiti ei saa see olla ka tänapäeva Eestis. Kõik uus, mida luuakse või õpetatakse, algab teie kätega loodust.

Tänase päeva sotsiaalne kaitsetus püstitab üha teravamalt vajaduse seista enda huvide eest. Seda saame aga teha kollektiivse pürgimusena -- töötaja solidaarsuses töötajaga.

Reaalne elu sunnib meid varem või hiljem leidma koostöövõimalusi. Ei ole saladus, et tihti hoiduvad tööandjad ametlikest ja kestvatest töösuhetest, lubavad endale ühepoolseid ja põhjendamatuid aktsioone töötajate vallandamisel, sunnivad peale palgatingimusi. Seda kõike tehakse, kasutades ära meie eraldiolemist ja meile antud õiguste mittetundmist.

Mida annaks meile liitumine ametiühinguga? Eelkõige kaalu suhetes tööandjaga, tööd väärtustava ametliku palga ja paremad töötingimused. Õnnetus aga ei hüüa tulles! Me võime vajada õigusabi, meid võib tabada haigus või tööõnnetus. Kelle poole siis ikka pöörduda kui mitte ametiühingu poole?

Luues oma ametiühingu ja liitudes erialase ametiühingute liiduga, on teil võimalik end paremini kaitsta tööandja omavoli vastu, esitada töölepingu kohaseid nõudmisi, mida teile annab seadus, ja loomulikult ka võimaluse ametiühingu vahendusel riigikogus kujundada tööseadus endale vastuvõetavamaks.

Miski ei sünni iseenesest. Ka tööandja suhtumine muutub teisse, kui ka teie ise väärtustate ennast ja olete valmis seisma mitte ainult enda, vaid ka oma kolleegide eest, nendega üheskoos -- solidaarselt. Nii kujuneb euroopalik töörahu ja partnerlusel tuginev konkurents või vähemalt arusaam nendest.

Ka Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei, kandes vasakpoolset ideoloogiat, toetab igati sellist ametiühinguliikumist, mille eesmärgid on sotsiaalne õiglus ja turvalisus, töötajate solidaarsus, võitlus tööpuuduse ja vaesusega.

Väino Põldes,
ESDTP Tallinna organisatsiooni esimees,
Eesti Ehitajate Ametiühingute Liidu nõunik

Vasaknaised

Organisatsioon "Vasaknaised" on loodud Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei allorganisatsioonina, et toetada oma töödes ja tegemistes vasakliikumist Eestis.

Tegevuse eesmärgid:
· teadvustada avalikkusele töötavate naiste probleeme ja huvisid
· propageerida vasakpoolseid ideid
· arendada koostööd teiste parteide naisorganisatsioonidega ja naisliikumistega Eestis

1999. aasta tööd-tegemised

· osalemine ENUT-i (Eesti Naisuuringute ja Teabekeskus) liikmena keskuse töös, Põhjamaade Nõukogu ja Balti Assamblee avaüritusel Helsingis ning 4H seminaril Viljandis
· Riigikogu valimiskampaania korraldamine oma naiskandidaatidele ja nende toetamine
· naisliikumise propaganda kohalikul tasandil
· lektorite kutsumine enesetäiendamiseks ja teiste koolitamiseks
· naisjuhtide koolitus ja teised naiskoolitused
· koostöö euroskeptikutega: osalemine Prahas ja Helsingis toimunud tuleviku Euroopa kongressidel
· pidev koostöö kohalike naisorganisatsioonidega
· Viljandi Naisliit ja Naiste Nõukoda

Tegemisi on meil jätkunud igaks nädalaks. Oleme saavutanud arvestatava positsiooni kohalikes naisorganisatsioonides, meid aktsepteeritakse ja teatakse kohalikus elus. See on saavutatud kõva lobitööga ning enda maksmapanemisega mitmes valdkonnas. On hea meel tõdeda, et inimeste arvamus on oluliselt muutunud paremuse suunas nii meie parteist kui ka naistest üldse.

Naisena läbilöömiseks pead olema väga hea, kui tahad olla veel ESDTP liige! Me oleme kasutanud kõiki võimalusi oma teadmiste suurendamiseks ning enda arendamiseks. Oleme endaga tõmmanud aktiivsesse poliitilisse ellu palju toredaid noori naisi. Tänu sellele on tõusnud ka partei üldine maine. Jagame teistega oma õpitut ja anname edasi poliitilisi teadmisi maanaistele ja kodustele pereemadele. Korraldame selleks mitmeid koolitusi.

Me oleme naised, kes tahavad võrdseid võimalusi ja palka tööturul ning tasuta kodutööde väärtustamist.

"Euroopa seltskond on suuremalt jaolt ikkagi veel selle vaate vangis, et naisterahvas niisuguse mõistusega inimene ei ole kui meesterahvas; ainult edulisemad ringkonnad ja laiema silmavaatega inimesed on endid sellest eelarvamusest suutnud vabastada."
A.H. Tammsaare, 1906

Naiskoostöövõrgustiku arendamiseks toetame ülemaailmset naisliikumist sellega, et korraldame mais Viljandis
Naistemarsi 2000: "Naiste ja meeste dialoog".

Osalema on oodatud ennekõike need naised oma perega, kes mõistavad naiste soovi tulla sajandi lõpul välja oma traditsioonilisest pererollist ning sellega oma töödele ja tegemistele tähelepanu tõmmata. Vabariigi Valitsuse ja riigikogu tähelepanu tuleb juhtida võrdse palgaseaduse puudumisele. Kõik ideed ja abi on teretulnud. Täpsemalt infot järgmises lehes.

Annika Tagaküla
ESDTP Keskjuhatuse liige
ataga@solo.delfi.ee

Olen optimist,

sest olen Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei liige. Ütlen endale igal päeval:
· Tänane päev on küll raske, kuid homne tuleb parem kui eilne.
· Miski ei parane ainult jutustades või muretsedes, vaid tegutsedes.
· Ka mina suudan teha rohkem, et homme oleks parem kui täna.
· Ka täna leidub ja teostub midagi, millest rõõmu tunda.
· Ka täna teen midagi head ja kasulikku, nukrutsemiseks ja masendumiseks pole aega.
· Ma ei saa anda palju, kuid annan endast parima.

Kui Sa veel ei ole Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei liige, siis astu meie parteisse täna, sest ainult ühiselt, koos Sinuga me saame muuta elu Eestimaal kõigile, mitte ainult rikkuritele, inimväärseks.

Noortesektsioon tegutseb

Tööpartei Noortesektsioon on alati parteikaaslasi oma tegevusest teavitanud. Nüüd, pärast rohkem kui kaheaastast pausi, on võimalik kasutada ka trükiväljaannet. Infolehe mahtu arvestades peatun kahe aasta jooksul toimunust vaid olulisemal.

Jätkuvalt osalesime Eesti noorsooliikumises. Mõned näited:
· osalus Eesti Noorsooühenduste Kogu (ENK) ja Noorte Foorumi kui noorteühenduste katusorganisatsioonide töös.
· osalemine oma stendiga ENKi boksis noorte infomessil "Teeviit 98".
· Noortesektsiooni liige Inge Jõgi Tallinnast osales veebruaris 1999 Helsingis Põhjamaade ja Balti riikide poliitiliste noorteühenduste kokkusaamisel Noorte Foorumi esindajana ja Noortesektsiooni esindas sellel kohtumisel Annika Tagaküla Viljandist.
· Noortesektsiooni välissekretär Urmas Soosõrv Läänemaalt kuulus Eesti delegatsiooni Läänemere piirkonna noorte konverentsil Rootsis novembris 1999.
· Meie esindajad võtsid mõlemal aastal osa maanoorte ühenduse Uus Eesti konverentsist.

1998. aastal osalesime oma vennasorganisatsioone Põhjamaades ühendava Põhjamaade Sotsialistlike Noorsoo-organisatsioonide Ühenduse (SUN) Põhja-Balti projektis. Olime selle projekti koordineerija Eestis. Suvel võtsime 5 päeva Tallinnas vastu SUNi 6-liikmelise delegatsiooni. Projekti seminariks (oktoobris 1998 Stokholmis) valmistasime SUNi palvel ette Baltimaade vasaknoorte koostööd puudutava väitluse. Sellel seminaril esindasid NSi Karina Makarova ning Harju Orbudena ja Lastekodulastena Kasvanute Liidu esindaja Aleksander Sents^enkov. Juhan Tamme osales seminaril SUNi kutsel Baltimaade lähiajaloo eksperdina tänu sellele, et oli suvel meie külalistele huvitavalt tutvustanud Eesti lähiajalugu.

Alates 1995. aastast oleme vaatlejana osalenud Euroopa Demokraatlike Vasaknoorte Ühenduse (ENDYL) tegevuses. 24. juunil 1999 tehti meile ENDYLiga ametliku liitumise ettepanek ja alates 27. -- 29. augustil 1999 Soomes toimunud ENDYLi Peaassambleest osaleb ESDTP NS ENDYLi töös täisliikmena.

Tähtis on meile olnud töö ESDTP osana. NS liikmed võtsid aktiivselt osa erakonna VII ja VIII kongressi ettevalmistamisest ning läbiviimisest. Ennekõike aga on olnud oluline töö ESDTP Tallinna organisatsiooni tegevuse aktiveerumiseks alates detsembris 1999 toimunud ESDTP Tallinna organisatsiooni IV konverentsi ettevalmistusperioodist.

Vaadeldavast ajast, aga ka varasematel aastatel tehtust kokkuvõtva ülevaate annab NS eelmisel sügisel valminud kogumikus "Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei Noortesektsiooni kujunemisest ja tegevusest 1990 -- 1999". Kogumiku saatesõnas kirjutab ESDTP NS esimees Mati Luukas, et see ülevaade "on kokkuvõte ühest etapist vasakpoolse mõttelaadiga noorteühenduse kujunemisel Eestis" ja et NS peab tegevust jätkama.

Kogumikuga saab tutvuda ESDTP Keskbüroos.

Veebruar 2000
Pille S^alamov
ESDTP Noortesektsiooni esimehe asetäitja
ESDTP Tallinna organisatsiooni esimehe asetäitja

Kas ainult lähiminevik?

Mart Laar, Eha Hergauk
"Ajalugu 5. klassile"
"Avita" 1997

Mart Laari ajalooõpikut on kritiseeritud peamiselt mõne viimase lehekülje ja seal nimetamata isikute pärast. Asi on aga palju tõsisem ja laste esimene tutvus oma kodumaa ajalooga on raamatu algusest lõpuni täis probleeme ja küsitavusi, samuti jämedaid vigu, mida sõbrad-ajaloolased on eelistanud mitte märgata. Õpetajad aga kardavad süüdistusi vanameelsuses ja vallandamist ning on samuti vait.

Kui Hillar Palametsa omaaegne "Jutustusi kodumaa ajaloost" tekitas mõneski 10-aastases soovi saada ajaloolaseks, siis praeguses 5. klassis arvatakse, et ajalugu on nõme, arusaamatu ja igav. Mõni täpsustab, et räägitakse ainult lahingutest, et pildid on koledad ja mõni on jõudnud (võib-olla kodu abiga) selleni, et "Laar on loll". Ma ei kujuta ette, kuidas selle läbinisti venevastase õpiku järgi õpitakse vene koolides.

Juba alguses, kui räägitakse kodumaast ja sellega seonduvatest mõistetest, pakutakse selle juurde vale kaarti, sest nagu tunnistas hiljuti ka välisminister, Tartu rahu piiridest oleme nagunii ilma.

Lk. 79 kaardil puudub Võrtsjärv. Täiesti desorienteeriv on lk. 62-63 hansateede skeem, kus läbi Tartu ei kujutata ühtki teed. Õige fantaasiaküllased on Laaril revolutsiooni- ja vabadussõja sündmuste kirjeldused.

Vabadussõjale on pühendatud 10 lehekülge, Eesti Vabariigile 8. Teise maailmasõja algusest kuni kangelasliku metsavendade kirjelduseni vajatakse 24 lk., viiskümmend okupatsiooniaastat aga mahub 8-le ning vastupanuliikumine ja taasiseseisvumine 12-le. Nii ei saa lapsed midagi teada oma vanemate ja vanavanemate tegelikust sõjajärgsest elust, sest sõjad kuuluvad neile juba tundmatule vaarvanemate põlvkonnale.

Ei mingit sõjajärgset ülesehitust, teadust ega kultuuri. Kogu tekst on täis kurtmist eestlaste raske elu ja neile tehtud ülekohtu üle, pildid aga -- neid jagub igale leheküljele, vahel mitugi -- on enamasti pühendatud sõjasündmustele, tapmistele ja peksmistele. Lapsed ei oska neid ka huumoriga võtta, muidu võiks ju laginal naerda, kuidas eesti maamiilits lagedal väljal linnamüüri ees kaitseb Põhjasõjas Tartut.

Kõigi eelnimetatu ja nimetamata jäänu kõrval ei oma viimased 3 lehekülge Eesti riigi taasülesehitamisest enam mingit tähtsust.

Raamat on täitnud oma eesmärgi: sisendada kasvavale põlvkonnale sama, mida meie isamaalased on pidevalt jutustanud välismaale, anudes kaastunnet ja mõistmist. Pärast aga ollakse hämmingus, kui hea tahtega välismaalased satuvad vaimustusse sellest, kui kiiresti nõukogude ajal võsainimeste tasemele surutud eesti rahvas on omandanud kirjaoskuse ja euroopalikud maneerid, ega taheta kuuldagi aabitsatarkustest, mida meile selle autoportree põhjal lahkesti pakutakse.

Õpiku koostaja(te)l puuduvad algelisedki teadmised lapse psühholoogiast ja pedagoogikast, koolipraktikast rääkimata. Kes ei usu, proovigu 5. klassi õpiku mahus ette hoiatamata testida. Siis saame õhata koos Lermontoviga: "See kõik võiks koomiline olla, kui nõnda kurb ei oleks see."

Malle Salupere
ESDTP Keskjuhatuse liige Tartust

Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei avaldus
Eesti Vabariigi välispoliitikast

Riigikogus arutati välisministri Toomas-Hendrik Ilvese ettekande alusel Eesti välispoliitikat, rahvusliku julgeoleku, Euroopa Liiduga ühinemise ja välismajanduspoliitika aspektist lähtudes.

Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei, lähtudes oma programmilistest seisukohtadest, on samuti seisukohal, et rahvusliku julgeoleku tagamine on riigi põhifunktsioon ning eeskätt sellele tuleb suunata ka tema välispoliitiline tegevus.

Rahvuslik julgeolek on laiem kui välisteguritest sõltuv kaitse. Eeskätt on see riigi suutlikkus ise tagada enda julgeolek, sotsiaalsete probleemidega toimetulek ja riigi majanduslik olukord.

Tänases Eestis on väga palju teravaid sotsiaalseid probleeme: demograafiline olukord, tööpuudus ja vaesuse süvenemine, kuritegevus, narkomaania ja laste kodutus. Seetõttu ei ole Eesti julgeoleku tagamisel esmane kuulumine NATO-sse ja kaitsekulutuste tõstmine teiste, rahvale märksa olulisemate valdkondade arvel, vaid rahva tahte suurendamine kaitsta oma riiki ja oma kodu. Rahvas aga tahab kaitsta seda riiki, mille tegevus on eelkõige suunatud inimeste sotsiaalsete ja julgeolekuprobleemide lahendamisele.

Arvestades seda, peaks Eesti kujunema ise julgeolekut tootvaks riigiks. Selle tagab riikidevaheline vastastikune mõistmine, majanduslik, regionaalne, kultuurialane ja muu koostöö, mille kaudu peaks kujunema ka üleeuroopaline julgeolekusüsteem. Sellise süsteemi edukust näitab kujukalt ka Rootsi ja Soome blokivälisuse ning neutraliteedipoliitika, nende riikide propageeritav põhjadimensiooni idee. Seda enam on vaja arendada heanaaberlikke suhteid kõigi oma naaberriikidega. ESDTP ei saa nõustuda Eesti välisministri seisukohaga, et ÜRO ning Üleeuroopaline Julgeolekunõupidamine (OSCE) ei aita tagada Eesti julgeolekut, kuna need on jõuetud ning saamatud julgeolekupoliitilised instrumentaariumid. Oleme veendunud, et Euroopa julgeolekupoliitika alus on ühtne Euroopa julgeolekusüsteem, mis on osa ÜRO-st, seega ülemaailmsest julgeolekusüsteemist.

Tuletame meelde, et juba 1920. a. Tartu rahulepinguga sätestati mitte ainult Vene-Eesti piiriküsimused, vaid artiklitega V ja VI rajati põhimõtteliselt tee ka Eesti alalisele neutraliteedile.

Euroopa Liiduga ühinemist käsitletakse nii, nagu oleks juba täiesti kindel, et Eesti liitub Euroliiduga. Seejuures pööratakse põhitähelepanu majanduslike tingimuste ja ettekirjutuste täitmisele. Euroopa Sotsiaalhartaga seonduvast, sellega liitumisest räägitakse aga suhteliselt vähe. Selline lähenemine tekitab lausa hämmastust. ESDTP on veendunud, et senine Eesti majanduse neoliberalistlik areng ei tekita eestimaalastes vaimustust Euroopa Liitu astumiseks. Meie majanduse seis on aasta-aastalt halvenenud, oleme mitte lähenenud, vaid kaugenenud euroopalikust heaoluühiskonnast.

Enamus Eesti elanikke seostab iseseisvuse Eesti suveräänsusega, õigusega olla ise peremees omal maal. Eesti haritlane, ärimees ja põldur tahavad nüüd olla täieõiguslikud peremehed oma riigis, mitte aga sellises, mis müüakse maha välismaalastele. Juhul, kui Euroopa Liit paljudes maades võimul olevate sotsialistide ja sotsiaaldemokraatide eestvedamisel hakkab rohkem tähtsustama sotsiaalset kaitset, siis võib tulevikus Euroopa Liidust ka Eesti rahvale kasu olla. Praegu ei ole aga Euroopa Liitu kiiret. ESDTP on kindlalt veendunud, et lõpliku otsuse selle sammu astumiseks peab tegema Eesti rahvas referendumil.

Plärts!

Isamaaliidu rahakohver tuli Saksamaalt

Allan Alaküla kirjutab ilmekalt "Sõnumilehes" Isamaa rahaallikatest:

"Mullu Konrad Adenaueri Fondi (s.o. Saksamaa Kristlik-Demokraatliku Liidu -- CDU) rahaga välja antud raamatus "Eesti pöördub Läände" ("Avita" 1999) on peatükis "Isamaa moodustamine" piisavalt selgelt kirjeldatud, kuidas KDL pumpas 1990. a. esmalt raha aatekaaslaste leidmisse Eestis, siis 1991. a. nende koolitusse, s.o. Jaan Tõnissoni instituuti, ning 1992. a. moodustatud parempoolse bloki võimule aitamiseks."

"Eesti poliitilises folklooris hakkas aga just 1992. a. suvel liikuma jutt lennujaamas sularahakohvriga nähtud pastorist Illar Hallastest, kes saabus Saksamaalt. Praegu tundub ülimalt loogiline, et musti annetusi ei kasutatud Saksamaal sugugi ainult riskantses siseriiklikus tegevuses, vaid pigem rahvusvahelises koostöös, kus kontroll annetuste tausta üle tegelikult puudus siis ja puudub siiamaani."

Muidugi ei moodusta Saksamaalt tulnud raha selle partei kassavoogude tumedaimat osa. Kuna aga 1992 ja 1993 oli see praktiliselt ainus rahaallikas, mida üldse nimetada söandati, siis pole probleem sugugi mitte ainult ajalooline.

Rahval on õigus teada

14. veebruari "Postimehest" loeme:

"Ajutiselt riigikantseleid juhtinud luurekoordinaator Eerik-Niilus Kross tellis sadade tuhandete maksumaksja kroonide eest remonttöid valitsuse puhkekompleksis Keila-Joal, lastes remontida suvila, kuhu hiljem koos perega elama asus.

Krossi allkirjastatud lepingu alusel tegid Saaremaa firma OÜ "ORES Ehitus" töömehed Keila-Joal möödunud aasta 11. veebruarist kuni 29. märtsini tööd kokku 375 736 krooni eest, remontides OÜ "ORES Ehitus" esimehe Ants Riimi kinnitusel muu hulgas ka koordinatsioonidirektoni suvekoduks saanud suvilat nr. 42."

Millise summa eest Krossi suvilas remonttöid tehti, ei õnnestunud isegi "Postimehel" tuvastada.

Noh, mis sa kostad!

Kaks jahimeest räägivad oma jahikoertest.
"Minu koeral on nii hea nina, et ta haistab mu lõhna juba poole kilomeetri kauguselt."
"Hm, siis on sul küll viimane aeg end pesta."