14.septembril 2003.a. tehti Eesti kodanike poolt valik, mis oma ajaloolise tähenduse poolest reastub Eesti Vabariigi väljakuulutamisega 24.veebruaril 1918, Riigivolikogu II koosseisu otsusega paluda Eesti vastuvõttu Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liitu 21.juulist 1940 ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse taastamisest 20.augustist 1991.a.

Rahvahääletusel osalenud kodanike enamus otsustas naasta lähiajaloost tuntud riikluse föderaalse mudeli juurde ja seadustas Eesti Vabariigi Põhiseaduse toimimise tõlgendatavuse lähtuvalt föderaliseeruva Euroopa Liidu poliitilisest eelistustest. ESDTP aktsepteerib Eesti otsust, mis muudab alusmüürideni riikluse suundumustest, seadusandlikest kodanikkonna demokraatlikult tehtud korralduslikke põhimõtteid.

Väärib märkimist, et kui rahvahääletusest Eesti Vabariigi riikliku iseolemise taastamiseks 1991.a. märtsis osales 89% kodanikkonnast, siis 63 protsendine osalus 14.septembril näitas rahvusriikliku iseolemise aate taandumist rahva eelistustest 12 aastat valitsenud ja Eestit lõhestanud riigipoliitika tulemusel. Rahvahääletus kinnitab. Eesti rahvusliku ühtsuse aate minevikulisust ja jätkuvat sügavat lõhet Eesti ühiskonnas. Rahvahääletuse tulemus ei ole ega saa Eesti ühiskondliku leppimuse aktiks.

Tööpartei avaldab siirast sümpaatiat ja tänu neile ligi 200 tuhandele Eesti Vabariigi kodanikele, kes suutsid säilitada Eesti iseseisvusaate vaatamata totaalsele ajupesule, mida rahastati Eesti maksumaksja arvel ja teostati Eesti valitseva poliitilise- ja ühiskonnaeliidi autoriteediga spekuleerides. Tööpartei on õnnelik, et sai olla seda rasket otsust tehes üheskoos teiega. Ajalugu hindab Teie valikut kõrgelt ja teil on põhjust selle üle uhke olla.

ESDTP avaldab siirast kaastunnet ja on samas uhke poeet Rudolf Rimmeli mälestusele, kes oma isikliku elu hinnaga hoiatas eelseisvate ohtude eest seda kodanikkonna enamust, kelle "jah" otsustas Eesti tuleviku võimalik, et järgnevaks viiekümneks aastaks. Mälestus poeedi kangelaslikkusest olgu püha!

ESDTP möönab, et kujunevais oludes, kus Eesti sisepoliitikaks saab olema Euroopa liidu sisepoliitika ja vastupidi, lisandub meie igapäevaeluks tähtsate otsuste tegemine Eesti seadusandlikult tasandilt Euroopa Liidu seadusandlikule tasandile. Uutes oludes ja arvestavalt Eesti kaasarääkimise võimaluste praktilist puudumist Euroopa Liidu kui liitriigi institutsionaalsel tasandil, saab Eesti elanike huvide poliitilisele lahendusele kaasa rääkida vaid Brüsselis. Euroopa Liidu institutsionaalses praktikas tähendab see ideoloogilisele ühtekuuluvusele tuginevat koostööd Europarlamendi poliitiliste fraktsioonidega.

Tööpartei deklareerib, et seab enda lähiülesandeks kanda poliitilise tegevuse raskuspunkt Eesti poliitiliselt kukepoksimaastikult üle Europarlamendi poliitilisele tasandile. Tööparteile pikaajalise koostöö tulemusel Euroopa Vasakparteisse koonduvate erakondadega on juba tänaseks avatud koostöökanal Europarlamendi Vasak-rohelise / GUE / NGL political Group / fraktsiooniga. Erakond seab eesmärgiks üheskoos tänaste Euroopa arvestatavate vasakjõududega ohjeldada Eestis valitsevaks muutunud ning sügavat vaesust ja varalist kihistumist põhjustanud liberaalset turumajandust, kaasa aidata ühtse ja liiduriikidele kohustusliku sotsiaalpoliitilise dimensiooni kujundamisele, selle rahastamisele Euroopa Liidu ühiskassast.

ESDTP peab oma sisepoliitiliseks eesmärgiks süvendatult selgitada Euroopa tegelike ühiskondlike suhete olemust Eesti avalikkusele, rõhutades selliste suhete klassipoliitilist olemust ja seda, et euroopalik elukultuur Euroopa Liidu argipäevas saab ka Eestisse jõuda vaid ühiskonnasiseste sotsiaalsete gruppide mõtestatud ja teadliku konkurentsi tingimustes.

Tallinnas, 27.09.2003.a.
ESDTP esimees
T.Toomsalu