EESTI SOTSIAALDEMOKRAATLIKU TÖÖPARTEI XII KONGRESSI

AVALDUS

Riigikogu 2003. a. märtsivalimiste tulemustest Eestis

Riigikogu 2003. a. märtsivalimised näitasid ilmekalt varakapitalistliku arengu ja sellest lahutamatu "parempoolsuse lastehaiguse" jätku Eesti avalikes arusaamades. Valimiste tulemused loovad eeldused senise kolmikliidu räigelt parempoolse poliitika jätkuks eeloleval neljal aastal, eeldused varalise kihistumise ja viletsuse edasiseks süvenemiseks.

Valimiskampaania oli taasiseseisvunud Eesti Vabariigi ajaloos esimest korda üles ehitatud kahe vastandliku tulunduspoliitilise nägemuse -- varakapitalistlikku egoismi õhutava ning ühiskondliku solidaarsuse põhimõtteid kuulutava -- kokkupõrkele. Neist esimese kandja oli Reformierakond tulumaksukärpe ja senise proportsionaalse maksusüsteemi säilitamise ideega. Keskerakonna astmeline tulumaks aitas esmakordselt kaardistada avalikkuse suhtumist euroopalike väärtuste ühe nurgakivi - ühiskondliku solidaarsuse - ideesse. Valimised näitasid, et vaatamata kriitikale ühiskonna sügavast varalisest kihistumisest ei olda Eestis valmis tunnustama ühiskondliku solidaarsuse põhimõtet, kaasa minema arenenud maailmas igapäevatõena tuntud lahendustega.

Samas väärib märkimist alateadvuslik protest senise poliitilise arengu suhtes. Seda ilmestab lootus uue poliitilise jõu eetilisusele ning ihalus möödunud sajandi kolmekümnendate aastate Eesti Vabariigist tuntud "vapsliku" kõva käe poliitika järele. Sellise poliitilise kuvandi kandjat nähti pangakapitali ja ekspresident Lennart Meri mahitusel poliitilisele areenile toodud uustulnukas - erakonnas Res Publica. Kolmandat korda katsetati taasiseseisvumisjärgses Eesti Vabariigis Eesti rahaeliidi kulu ja kirjadega valija peibutamist "uue poliitika" ja "eetilise parteiga" - ning edukalt. Riigikogu 1995. a. valimistel täitis seda rolli Siim Kallase juhitud Reformierakond, 1999. aasta valimistel Toomas Hendrik Ilvese paremkonservatiivne Rahvapartei. Seekord siis Juhan Partsi Res Publica.

Valimisjärgsed poliitilised manöövrid lõppesid 1999. aastast tuntud "kolmikliidu" taassünniga vasaktsentristliku Keskerakonna võimult tõrjumiseks ja senise paremäärmusliku poliitilise kursi jätkamiseks. Siis tõrjus Keskerakonna võimult Reformierakonna, Isamaaliidu, Mõõdukate ja Ilvese Rahvapartei koalitsioon, nüüd Reformierakond, Res Publica ja Rahvaliit - uus kolmikliit. Nii või teisiti tähendab see Eesti varakapitalistliku arengu sündroomi jätku.

Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei, toetades valimistel astmelist tulumaksu, milleta on mõeldamatu üldise heaolu kasvule pürgiv Eesti, oli valimistel partneriks Keskerakonna vasaktsentristlikule poliitikale ning lähtub sellest ka terenduvatel Eesti ühiskondliku kokkuleppe läbirääkimistel.

ESDTP XII kongress
Tallinnas, 10. mail 2003. a.