|
|
Aeg on pöörduda sotsiaalsete väärtuste poole S. Kingsepp Eesti Vasakpartei on väike ja meie selja taga ei ole ühtegi teedeehitusfirmat ega muid investoreid, seepärast pole meil vaja lubada kilomeetreid asfalti ega mõne koolimaja remonti tingimustes, kus õpetajate palgad on väiksemad kui mõne õpilase taskuraha. Sile asfalt on tore vaadata, aga aina pikemad ummikud tipptundidel näitavad, et midagi on viga meie ühistranspordi korralduses. Kui inimesed hoolimata tõusvast bensiinihinnast ikkagi autoga sõidavad, siis tähendab see seda, et meie trammid-trollid-bussid-rongid sõidavad ebasobivate graafikutega ning pilethind on liiga kõrge. Kui inimesel on soodsam ja mugavam sõita ühistranspordiga, siis väheneb autode hulk meie linnades ja vingugaasi hulk meie kopsudes ning see on probleem, mille peab lahendama omavalitsus. Seda meie, Eestimaa inimeste, mitte asfaldi kasuks. Inimesed olulisemad kui asfalt Rääkides veel kord teedeehitusest, siis tundub, et auto on eestlase
ainuke transpordivahend. Minule näiteks meeldib suvel sõita jalgrattaga,
kuid mitte nii, et kõigepealt pean ma autoga ratta jalgrattateele viima.
Hoolimata sellest, et mõnedele majadele on juurde ehitatud spetsiaalsed
kaldteed ratastooli jaoks, peaks ka meie kõnniteede ehitamisel jälgima, et
seal oleks võimalik ilma eritreeningut tegemata liigelda nii ratastooliga
kui ka lapsekäruga ning et jalgrattatee ei oleks eluohtlik takistusrada. Omakasu ja investeeringute soodustamine on märksõnad, milledega on nõrgestatud meie riiki kaudselt, luues alternatiivseid erastruktuure - turvafirmasid, haiglaid, koole, postiteenuseid - ja otseselt, kahandades riigi tuluallikaid. Riik on inimsõbralikum omanik kui kasumit taotlev ettevõtja. Eesti Vasakpartei ei luba müüa meie ühist vara. Meie aja Eesti paradoks ongi see, et meid valitsevad need, kellel Eesti riiki tegelikult vaja pole ja kes nii on asunud seda riiki lammutama ning suurema osa on nad ka juba ära müünud. Need, kellel pole kodumaad vaja, petavad välja kodumaa nendelt, kes seda vajavad. Koos kodanikeühiskonnaga Eesti Vasakpartei ei nõustu plaaniga, mida propageerib Reformierakond ja Res Publica, kus munitsipaallasteaedade eelarve arvelt hakatakse maksma tasu eralapsehoidjatele. Olukorras, kus igale lasteaiale ei jagu palgaraha, et palgata meditsiinitöötajat. See on olukord, mis seab ohtu paljude laste elu ja tervise. Samuti vajavad palgatõusu lasteaiakasvatajad, kes tegelikult on paljudele lastele päevas kaheksa tundi ema eest, aga ei saa oma palgast lubada endale kultuuri ega meelelahutust. Siit jõuame järgmise linna valupunkti juurde. Eesti teater on koht, kus
kantakse edasi eesti kultuuripärandit, ja seda saab teater teha juhul, kui
linnavalitsus toetab vastavasisulisi projekte ja näitlejate tööd
vääriliselt. Samuti peab teatriskäik olema jõukohane ka vähekindlustatud
inimestele, siin saab aidata linnavalitsus. Inimene ei vaja oma elus ainult
rabelemist ja leiba – kultuur on oluline osa haritusest. Teatri juurest
jõuame kultuuri ja kunsti juurde laiemalt. Omavalitsuse ülesanne on toetada
eesti kunsti ja neid loominguks võimelisi inimesi, kes seda teha oskavad.
Kui meie kunstnikud peavad olema korraga nii ärimehed kui loojad, ei kesta
eesti omakultuur enam kaua. Avaldatud 08. septembri Maalehes |
Esileht Põhikiri Programm Kongressid Pressiteated Materjalid Ajaleht Keskjuhatus Piirkonnad Noortesektsioon Naljanurk Valimised Aruanded Liikmeks astumine Välispoliitika |