Ärapanemine viib hukatusse

05.10.2005

Müüti Eesti üliedukast arengust on hakanud murendama ÜRO teated Eesti mitmesugustest “autahvlikohtadest”: maailma väikseim kuni 10-aastaste laste suhtarv elanikkonnas, kiireim aidsi levik 1000 inimese kohta, maailma kõrgeim surevus südamehaigustesse, madal meeste keskmine eluiga, kõrgeim alkoholitarbimine, sellest tulenev enesetappude ja vigastussurmade hulk, suurim kuritegevus ja vangide arv 100 000 elaniku kohta.

Hiljutisel suitsiidide ennetamise päeval teatati, et iseseisvusajal oleme kaotanud 6000 inimest ainuüksi enesetappude läbi. Seda on kaks korda rohkem, kui langes Vabadussõjas. Igal aastal on nende hulgas vähemalt klassitäis lapsi ...

Hirmutavad teated aidsi levikust on meie erakonnad valimiste eel ükskõikseks jätnud. Kui juba iga sajas täiskasvanu on nakatunud ja enamik neist on noored naised vanuses 15–29, siis on meie olukord võrreldav põhjamineva laevaga, kus omavahelise ärapanemise asemel tuleb ühendada jõud pääseteede leidmiseks.

Kui rahvaarv väheneb ligi 5000 inimese võrra aastas, on mõnitamine rääkida beebibuumist mõnesaja enamsünni puhul. Kadunud kunstiprofessor Aino Järvesoo kulutas viis aastat energiat ja raha olukorra teadvustamiseks ja sai rahvalt üle 200 tuhande toetusallkirja, leidmata mõistmist rahvajuhtidelt. Ta ei väsinud rõhutamast, et eesti rahvuse ja kultuuri säili(ta)mine ei huvita kogu laias maailmas mitte kedagi peale meie endi.

Aga juba Koidula kirjutas 1882. aastal:
Eestimaa juhid mis vastavad nüüd?
„Tähtsam nüüd tegu meil sääskede püüd!”
Sääskede püüdmisega paistab eriti silma Isamaaliit oma vandenõuteooriate ja russofoobia õhutamisega, laenates oma retoorika väikeste teisendustega 1941. aasta kommunistlikust kirjandusest. Seda on piinlik ja eemaletõukav lugeda ning kuulda, ja vaevalt meil niipalju väikesi hingi leidub, kui neid püüda loodetakse.

Aga samal ajal on meil tegemist eesti rahva väljasuremise ehk rahvusliku autogenotsiidiga. Süüdlaste ja vaenlaste otsimine meie olukorda ei paranda. Tuleb otsida väljapääse, ja kohe, mõelda mitte minevikule, vaid tulevikule.

Malle Salupere
Eesti Vasakpartei

Avaldatud Kesknädalas